2-20-3044/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-20-3044 Tsiviilasi Tatjana Rogova hagi OÜ BildCom vastu lepinguliste suhete lõpetamiseks ja lepingu alusel saadud rahasumma väljamõistmiseks 1657 eurot 70 senti Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 9. novembri 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ BildCom apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 20. detsember 2022 Apellant: OÜ BildCom (kostja), rk 11190831; esindaja advokaat Andrei Matvejev Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja: Tatjana Rogova (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Sergei Ivanov RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 9. novembri 2021 otsus osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud.

2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3.Rahuldada apellatsioonkaebus.

4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tatjana Rogova kanda.

5.Mõista Tatjana Rogovalt välja OÜ BildCom kasuks menetluskulud 825 eurot.

1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Tatjana Rogova (hageja) esitas hagi OÜ BildCom vastu, milles palus tuvastada lepingust taganemise, mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 1350 eurot, seadusega kehtestatud viivis alates 16.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana, ja edasine seaduses sätestatud viivis.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 2019. a septembris suuline müügileping kasvuhoone tarnimiseks, kokkupanemiseks ja paigaldamiseks hageja maale aadressil XXXXXXXXXXX. Lepingujärgne hind oli 1350 eurot.

Kostja rikkus lepingut ja kasvuhoone puudused on järgmised: • • • • • • • • • kasvuhoone on paigaldatud puitprussidele, mis hakkasid ühe kuu möödudes osaliselt hallitama. Vajalik on prussid asendada antiseptikuga eeltöödeldud prussidega; puitprusside alla ei ole paigaldatud kindlat tuge, mis võiks tagada konstruktsiooni püsivust ja selle viltu vajumata jäämist. Prusside alla on vaja paigaldada kindel tugi. kasvuhoone üks otsasein on paigaldatud prussile nihkega. Seetõttu sai polükarbonaat kahjustada (pragunes ära); karkass on kinnitatud prussi külge seibideta kruvidega. On vaja paigaldada seibid; karkassi ja polükarbonaadi vahel on 1,5–2 cm pilud. Polükarbonaadi plaadid on vaja lahti võtta ja uuesti paigaldada, kinnitades polükarbonaadi vajaliku arvu kruvidega; kasvuhoone paigaldamisel kasutati erineva pikkusega kruvisid ja puukruvisid, seetõttu ulatub osa kruvidest välja nii, et on kerge saada peavigastus; ukselukud ei võimalda ukse seestpoolt sulgemist. Parempoolse otsaseina uks takerdub karkassi kinni, avaneb raskustega. Vasakpoolse sektsiooni parema ukse luku sulgemiseks kasutatav kinnitus on nõrgenenud; keskmises sektsioonis painduvad katusevarju all polükarbonaadist plaadid. Tuleb tugevdada ja täiendavalt kinnitada. mõned puukruvid on liigse jõuga keeratud ja on polükarbonaadi kahjustanud.

Polükarbonaadi karkassile kinnitamisel ei piisa 65-70 cm vahedega paigaldatud kruvide arvust polükarbonaadi tihedaks ja kindlaks kinnitamiseks. Tuleb suurendada puukruvide arvu;

2 • polükarbonaat on konstruktsiooni otsaseintel lõigatud valesti, mis põhjustas polükarbonaadi ülekattega paigaldamise. Polükarbonaat tuleb õigesti lõigata ja asendada olemasolev polükarbonaat kasvuhoone otsaseintel.

Puudused on tõendatud OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo arvamusega, kus on eeltoodud puudused tuvastatud.

Hageja andis kostjale 16.12.2019 kirjaga piisavalt mõistliku aja, et kõrvaldada kõik olemasolevad puudused ja parandada defektid kasvuhoone paigaldamisel. Tänaseni ei ole võetud mingeid tegevusi ette lepinguliste kohustuste täielikuks täitmiseks ja kostjalt ei tulnud soovi lepingutingimusele mittevastavused parandada. Hagejal puudub kasvuhoone kasutamise võimalus.

Hageja taganes lepingust 16.12.2019 kirjaga VÕS § 116 lg 1 alusel, kui hageja ei kõrvalda puudusi, ja palus tagastada lepingu alusel tasutud summa 1350 eurot.

2.Kostja vaidles hagile vastu.

Kokkulepitud tööde ajal käis tellija koos paigaldajaga läbi kõik võimalikud puudused, mis olid paigalduse ajal tekkinud. Puudused kõrvaldati ja tellija koos paigaldajaga vaatasid üle tehtud tööd, pärast mida toimus tööde vastuvõtmine ja ka lõppsumma 350 euro üleandmine ning lepingu lõpetamine.

Kasvuhoonel ei ole olulisi puudusi järgmistel põhjustel: • • • • • • • • • • • kasvuhoone on paigaldatud immutatud karkassile, mille valis isiklikult välja hageja enne kasvuhoone paigaldamist; pindmine prussi hallitus tekkis suure niiskuse tõttu; kasvuhoone alusprussid on paigaldatud maapinnale, nii lepiti kokku. Kasvuhoonete, kuuride ja teiste sarnaste ehitiste mittevastavused ja väikesed kõrvalekalded on kooskõlas Eesti Vabariigi õigusega; plastik omab teatud paindlikkust ja kinnitatuna prussile juhib ära külgvee, mis omakorda tõstab prussi eluiga; kasvuhoone on kokku pandud tehases komplekteeritud osadest ja paigalduse jooksul lisatarvikute jaoks vajadust polnud; eksperdi tehtud märkused on tingitud tugevast tuulest. See puudus kõrvaldati; kasvuhoone uksed on keevitatud konstruktsiooniga ja paigaldatud vastavalt tehase juhistele; kasvuhoone on paigaldatud vastavalt tehase komplekteerimisele ja ülemised kinnitused saab vastavalt tahtmisele iseseisvalt paigaldada; kasvuhoone ülemine keskosa on monteeritud kandvale detailile, mis jagab raskuse konstruktsiooni vahel ära. Vähene läbivajumine on normaalne; kasvuhoone on tugevalt kinnitatud kandvate prusside külge ja pidas edukalt vastu ka tormidele; kattev kihtplast on paigaldatud õigesti – paigaldus on vertikaalne, et iga eelnev serv oleks järgmise peal juhtimaks vett ära.

3 MAAKOHTU OTSUS 3. Viru Maakohus rahuldas 9. novembri 2021 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks 1350 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 199,70 eurot ja viivise alates 10.11.2021 VÕS § 133 lõikes 1 sätestatud määras. Rahuldamata jäeti hagi osas, millega hageja palus tuvastada lepingu lõppemise taganemisega. 50% menetluskuludest jäeti hageja kanda ja 50% kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks määrati 690 eurot. Kostjalt mõisteti välja hageja kasuks viivis menetluskuludelt 690 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Kohtuotsus tunnistati viivitamata täidetavaks.

Poolte vahel sõlmiti tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), mille esemeks oli kasvuhoone „Kapelka“ tarnimine, kokkupanemine ja paigaldamine hageja krundile aadressil XXXXXXXXXXX. VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

VÕS § 116 lg 2 sätestab, millal on tegu olulise lepingurikkumisega.

Maakohus luges hageja 16.12.2019 teate XXXXXXXXXXX kinnistule kasvuhoone paigaldamisel olevatest lepingutingimuste olulisest rikkumisest (tl 13-14) töövõtulepingust taganemise avalduseks.

Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ dokumendi kohaselt, mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes, vaatas ekspert Igor Semjonov hageja tellimusel 20.11.2019 üle kasvuhoone, mis on paigaldatud hageja maatükile. Eksperdi ülesandeks oli defektide tuvastamine, nende iseloomu määratlemine.

Ekspert on tuvastanud alljärgnevad puudused:

1.kasvuhoone on kokku monteeritud alusel puittaladest, mis on paigutatud pinnasele käepäraste materjalide kasutusega tugielementidena (tellised, kivid). Kasutatud materjalid ei taga aluse jaoks töökindlat tuge, mis toob kaasa konstruktsiooni vildakuse ja võimaliku elementide vigastuse. Toed tuleb paigutada aluse kõigi nurgapõkkude alla ja sildeavade keskosade alla (vähemalt 12 tk). Toed peavad olema teostatud piisava pindalaga plaatidest, et vältida nende pinnasesse kaevumist (pindalaga vähemalt 40 х 200 х 200 mm, näiteks kõnniteeplaadid). Aluse taladel on antiseptikuga immutamise jälgi, kuid välisilme järgi otsustades on seda ebapiisavalt hallituse moodustumise takistamiseks, mis on kohati juba aset leidnud. Ekspluateerimise kestvusaja pikendamiseks on vajalik talade täiendav antiseptikuga töötlemine;

2.parema otsaseina karkass on paigutatud aluse prussile nihkega, mille tulemusel on polükarbonaatkate prussile liibumise kohtades kõveraks paindunud, kusjuures on moodustunud murdekohad. Kinnituskruvide kohtades on kattevigastusi. Alus tuleb nii lühendada, et karkassi torud saaks paigutada samal tasandil prussi välisseinaga;

3.kasvuhoone karkassi kinnituseks aluse prussi külge on kasutatud lõikekruvisid (5-6 tk sildeava 6 m peale) ilma seibideta, mis tekitab kruvipea läbivajumise ohu karkassi õhukese seinaga torusse ja võib tingida konstruktsiooni lahtirebenemise alusest oluliste tuulekoormuste puhul. Vaja on sinna seibid paigutada;

4.karkassi nurkkaartel pole polükarbonaatkate piisavalt tugevalt pingule tõmmatud, mistõttu moodustuvad kasvuhoone nurkades pilud kuni 1,5 cm. Osa kruvidest on järele andnud ja neid võib käega kruttida. Vaja on täiendavat kattelehtede pingutamist karkassile piki nurgatorusid;

4 5. karkassi torude kinnitusel teineteisega on kasutatud erineva pikkusega polte. Pikitorudel on suur hulk poltide väljaulatuvaid otsi, mis tekitab ohu, et kasutaja võib saada töötrauma. Poltide väljaulatuvad otsad tuleb maha lõigata või poldid välja vahetada;

6.Uste lukud ei võimalda nende sulgemist seestpoolt. Uks paremas otsaseinas takerdub raamis, seda on vaevaline avada. Vasema sektsiooni parema ukse luku kinnitus on järele andnud, mis raskendab kinnipanekut. On vaja paigutada lukud võimalusega need sulgeda või avada seestpoolt, uksed ukseavades välja reguleerida ja lukud nõuetekohaselt kinnitada;

7.puuduvad siseuste fiksaatorid (haagid);

8.polükarbonaadilehed varikatuse keskosas painduvad läbi. On vaja tugevdust ja täiendavat kinnitust;

9.mõned kruvid on üle pingutatud polükarbonaatkatte vigastusega (foto 16). On soovitav paigutada kruvide alla suurema diameetriga kummseibid;

10.paremal uksel on polükarbonaatkate teostatud tükkidest (foto 17). Kate tuleb välja vahetada;

11.kõik polükarbonaatkatte avatud otsad tuleb kleeplindiga üle tõmmata katte lehtede vahele vee sattumise tõkestamiseks, kuna vesi võib katet kinnikülmumisel vigastada;

VÕS § 636 lg 1 järgi, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

Maakohus leidis, et tunnistaja D.K. ütlustega selle kohta, et raha (350 euro) tasumisega said tööd tehtud, saab lugeda töö vastuvõetuks hiljemalt 24.10.2019.

Paljasõnaline on kostja väide, et ta on kõrvaldanud kõik puudused. Hageja ei tunnista, et ta oleks kinnitanud kostjale, et kõik puudused on parandatud. Kõnealust asjaolu ei kinnitanud ka tunnistaja A.D.. Tunnistaja D.K. avaldas vaid oma subjektiivse seisukoha, et kõik puudused olid kõrvaldatud ja kasvuhoonet saaks kasutama hakata.

Tunnistaja A. D. ütluste kohaselt said nad koos hagejaga kätte Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ dokumendi 2019. a novembri alguses ja juba 16.12.2019 teatas hageja puudustest kostjale.

Seega teatas hageja kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ehk VÕS § 644 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul.

Kostja vastas hageja 16.12.2019 teatele 19.12.2019. Seega leidis maakohus, et hiljemalt 19.12.2019 sai kostja hageja 16.12.2019 teate kätte ning alates 20.12.2019 hakkas kulgema teatises märgitud 15 kalendripäevane tähtaeg töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mis lõppes 03.01.2020.

Tunnistaja A. D. ütlustest nähtub, et enam ei käinud mitte keegi puudusi kõrvaldamas. Kostja esindaja väited, et ta käis puudusi ise kõrvaldamas ja kõik puudused kõrvaldati, on tõendamata.

Maakohus luges Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ dokumendiga ja tunnistaja A. D. ütlustega selle kohta, et kasvuhoonet ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, tõendatuks, et kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, kuna kostja ei parandanud puudusi mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ka kostja ei väitnud, et hageja kasutab kasvuhoonet sihtotstarbeliselt.

Eeltoodu alusel on tõendatud, et hageja taganes kehtivalt 2019. a septembri töövõtulepingust.

Seega lõppes leping 04.01.2019.

5 Vastavalt VÕS § 189 lg 1 esimesele lausele võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Maakohus käsitles hageja nõuet kostjalt 1350 euro väljamõistmiseks töövõtulepingu alusel kostjale üleantu väärtuse (tasutud summa) hüvitamise nõudeks VÕS § 189 lg 1 esimese lause mõttes. Alates lepingust taganemisest ehk alates 04.01.2020 muutus hageja 1350 euro tagastamise nõue sissenõutavaks.

TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hagi rahuldati osaliselt, tuleb jätta 50% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 50% kostja menetluskuludest hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega hagi rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on ebaõigesti hinnatud tõendeid, mille tõttu on maakohus jõudnud ebaõigetele järeldustele. TsMS § 436 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus ei ole arutanud pooltega ekspertiisi läbiviimise vajadust ega osutanud selle vajaduse võimalusele. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust.

Maakohus ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Sõltumata kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest ei tohi välistada kohtuniku olulist rolli asja lahendamisel.

Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, miks kohus käsitles A. D. ütlusi kindla tõendina, aga teise tunnistaja D.K. ütlusi selle kohta, et kõik puudused kõrvaldati ja kasvuhoonet saaks kasutama hakata, vaid tunnistaja subjektiivse seiskohana (otsuse lk 13). Samuti on alus eeldada, et tunnistaja A.D. on menetluse tulemustest huvitatud, kuna ta on hageja elukaaslane, mille tõttu ei saa eelistada tema ütlusi D.K. ütlustele, kellel ei ole huvi menetluse tulemuse vastu.

Tunnistaja A. D. ütlustest nähtub, et ta ei näinud, et kostja tuli objektile puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus aga järeldas, et kostja enam ei käinud puudusi kõrvalamas (otsuse lk 14). Järelikult on maakohu hinnanud ebaõigesti tunnistajate ütlusi.

OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo arvamust ei saa pidada asjatundja arvamuseks. Tegu on konsultatsiooniga ning selle teinud isikul on eraorganisatsiooni väljastatud tunnistus seoses sõidukite, rehvide, detailide ja mehhanismide, tootmis- ja ärivarustuse, mööbli, kodutehnika ja -elektroonikaga.

OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo konsultatsioonitasu ei ole menetluskulu.

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohus on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu vajadusele esitada tõendid selle kohta, et ta on eksperdi tuvastatud puudused kõrvaldanud. Kohus ei pea asuma menetlusosalist nõustama.

Kohus ei saa pooltele öelda, kas nad peaksid pöörduma eksperdi poole või mitte. Kohus peaks tähelepanu pöörama vaid sellele, et pool ei ole oma teatud väiteid tõendanud.

6 Tunnistaja D.K. tunnistas ülekuulamisel, et ta ei ole kasvuhoonete kokkupanemise ekspert ja teda kutsuti abiliseks vaid kasvuhoone paigalduse lõpetamiseks.

Tunnistaja A.D. tunnistas, et ta ei näinud Vinogradovit, kui too väidetavalt puudusi parandama tuli. Puudused, mis olid, jäid alles. Seetõttu tegi kohus nende asjaolude kogumit hinnates tunnistaja ütlustest õige järelduse.

N. Kasemaa arvamuse on koostanud kvalifitseeritud asjatundja. Tehtud ekspertiis kuulub üldtehnilise ekspertiisi liigi alla, mille kohta on tehtud vastav märge 29.03.2018 tunnistusel nr MF-00502/18 ja Igor Semjonovil on õigus selliseid ekspertiise teha. Ekspertiisiga kaasnevad menetluskulud on õigesti määratud ja kuuluvad hüvitamisele.

Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on 750 eurot.

6.Ringkonnakohus tegi 17. novembri 2022 määrusega pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga ja palus kompromissile jõudmisel esitada ringkonnakohtule kompromissleping 14. detsembriks 2022. Ringkonnakohus määras kohtuistungi.

7.Hageja leidis, et asja ei saa kompromissiga lahendada, kus kostja on kompromissi tegemisest loobunud. 12. jaanuaril 2022 pakkus hageja välja kompromissi, mille kohaselt tasub kostja 1350 eurot, lammutab kasvuhoone ja hüvitab osa menetluskuludest. Kostja pidi hagejale helistama, kuid ei teinud seda.

Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses 12. detsembril 2022 uued tõendid (talvised pildid kasvuhoonest). Pildid on tehtud 4. detsembril 2022 ja hageja palub võtta need asja juurde.

Sellega soovis hageja tõendada, et kasvuhoonet ei saa kasutada. Ringkonnakohus jättis pildid istungil asja juurde võtmata.

8.Kostja ei esitanud seisukohta ringkonnakohtu 17. novembri 2022 määruses tehtud ettepaneku kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide rikkumise tõttu TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on poolte õigussuhte ebaõigesti kvalifitseerinud töövõtulepinguna. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1). Hageja on hagiavalduses märkinud, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu (tl 22), mille alusel pidi kostja tarnima ja kokku panema kasvuhoone. Hageja ütles maakohtu istungil (tl 58), et kasvuhoone valis ta välja ise. Sama kinnitas ka kostja ringkonnakohtus istungil ja ütles, et hageja tuli tema juurde ning soovis konkreetset tüüpi kasvuhoonet, mille ta soovis osta ja enda kinnistule paigaldada. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kahest osast koosneva kasvuhoone maksumus lepingujärgsest hinnast oli 1100 eurot ja paigalduse maksumus 180 eurot. Eeltoodust nähtub, et leping sisaldas nii müügi- kui ka töövõtulepingu elemente, kuid müügilepingu osakaal poolte võlasuhtes on ülekaalukas. VÕS § 208 lõike 2 teise lause järgi ei kohaldata müügilepingu sätteid lepingule, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Praegusel juhul on suurem osa kohustusi seotud kasvuhoone müügiga, mida kinnitavad asjaolud, et müügilepingujärgne maksumus oli paigalduse maksumusest kordades suurem ning hageja 7 eesmärk oli see, et kostja müüks talle konkreetse kokkupandava kasvuhoone. Järelikult on tegu müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõttes.

11.Kui võlgnik on enda kohustusi rikkunud, võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Hagi alus on see, et kostja on rikkunud müügilepingut, hageja on lepingust taganenud ning hageja palub mõista lepingu alusel üleantu välja. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1).

Kohus võib küll ise kohaldada õigust, kuid see ei tähenda, et kohus saaks tugineda asjaoludele, mida pooled ei ole esitanud. Hagi menetlemine poolte esitatu põhjal annab kohtumenetluse pooltele võimaluse määrata, mille põhjal teeb kohus otsuse. TsMS § 5 lõikes 1 sätestatud põhimõte väljendab ja toetab tsiviilõiguse privaatautonoomiat ja tagab hagimenetluse võistlevuse. Seega lähtub ringkonnakohus hagis esitatud asjaolust, et hageja on lepingust taganenud ning ta palub tagastada lepingu alusel üleantu. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Seega saab raha väljamõistmise materiaalõiguslikuks aluseks olla VÕS § 189 lg 1.

12.Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Kuigi üldreegli kohaselt võib lepingust taganeda siis, kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud ehk sisuliselt on nurjunud lepingu eesmärgi saavutamine. VÕS § 116 lg 2 p 5 võimaldab erandina lugeda oluliseks lepingurikkumiseks ka sellist olukorda, mil teine lepingupool ei täida ükskõik millist enda lepingulist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa (VÕS § 116 lg 5 teine lause). Kuna hageja etteheidetud puudused olid seotud kasvhoone paigaldamisega, mis moodustasid ebaolulise osa kostja lepingulistest kohustustest (vt otsuse p 10), ei võinud hageja müügilepingust VÕS § 116 lg 5 teise lause alusel taganeda.

13.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide seoses ekspertiisi määramise võimaluse selgitamata jätmisega ei ole asja lahendamisel asjakohane, kuna hagejal ei olnud materiaalõiguslikku alust lepingust taganemiseks. Samal põhjusel ei ole asjakohased ka apellatsioonkaebuse väited tunnistajate D. ja K. ütluste hindamisel.

14.Kuna ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Maakohus tuvastas, et kostja ei esitanud maakohtus menetluskulude nimekirja. Seega määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks kostja menetluskulud ringkonnakohtus. Põhjendatud menetluskulu on riigilõiv 225 eurot, kuna see oli vajalik apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda. Kostja õigusabikulu apellatsioonimenetluses 7 tunni ulatuses ei ole TsMS § 175 lg 1 alusel osaliselt vajalik ega põhjendatud. Asi ei olnud tavapärasest suurema õigusliku keerukusega, asjaga tutvumise aeg on põhjendamatult suur ning apellatsioonkaebuses ei ole õigussuhte kvalifitseerimise ega materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas seisukohta esitatud. Kaebuses on tuginetud menetlusnormide rikkumisele, sh ekspertiisi määramise vajalikkuse selgitamata jätmisele ja tunnistajate kallutatud hindamisele.

7 töötundi vastab ligikaudu ühele tööpäevale ja see on arvestades asja mahtu apellatsioonkaebust, ülemäärane. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks 4 töötundi ( 4 x 8 120= 480). Ringkonnakohtu istungi protokolli järgi on istungil osalemise tasu 60 eurot, mis on arvestades pooletunnist istungit põhjendatud. Põhjendatud on ka sõidukulu 60 eurot, millele ei ole ka hageja vastu vaielnud. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 825 eurot (225+480+60+60), /digitaalselt allkirjastatud/ Riigikohtu 07.06.2023 kohtuotsusega RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-3044 osas, milles ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 9. novembri 2021. a otsuse samas tsiviilasjas ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning tegi otsustused menetluskulude kohta.

2.Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.