← Eesti

1-23-2007/11

Obsah (5)§ 248§ 180§ 175§ 126§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 6. juuni 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-23-2007 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Meril

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Anne-Mai Pihlap Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 6 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Anne-Mai Pihlap ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada Märt Järv KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 6 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Märt Järv ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. TsMS § 440 lg 1, VÕS § 127 lg 1, 128, 136, 137, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu poolt esitatud tsiviilhagid täielikult ja välja mõista AnneMai Pihlapilt ja Märt Järvelt solidaarselt 3020 eurot T. N. (arveldusarve XXX AS SEB Pank) kasuks. 3. Menetluskulud: Anne-Mai Pihlap:

§ 180

lg 3 alusel alusel jätta Anne-Mai Pihlapi sundrahast 2/3, s.o 725 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 43,20 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Anne-Mai Pihlapilt menetluskuluna riigituludesse:  ekspertiisitasu 199,50 eurot;  kaitsjatasu 316,80 eurot;  sundraha 362,50 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Anne-Mai Pihlapilt on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 878,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 73 eurot ning viimasel 12 kuul 75,80 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700019476 ning selgituse “Anne-Mai Pihlap, otsus nr 1-23-2007, menetluskulu“. Märt Järv:

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Märt Järvelt menetluskuluna riigituludesse ekspertiisitasu 199,50 eurot, kaitsjatasu 216 eurot ja sundraha 1087,50 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Märt Järvel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1503 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 125,25 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) 2 või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700019450 ning selgituse “Märt Järv, otsus nr 1-23-2007, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Asitõendid ja salvestised:

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel T.

N. pikendusjuhe (pakend nr 1; asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos).

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde DVD+R ja CD-plaadid salvestistega (kokku 3). Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Anne-Mai Pihlapit ja Märt Järve süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult grupis: - ajavahemikul XXX kuni XXX kell 16.50 tungis uste lahtimurdmise teel sisse XXX külas asuvasse ja T. N. kuuluvasse XXX kinnistule kõrvalhoonetesse, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil traktorikuurist alljärgnevad esemed: alumiiniumist vanni väärtusega 750 eurot; lüpsimasina mootori väärtusega 150 eurot; 3-rattalise plaatkäru väärtusega 100 eurot; mõõteriistade komplekti väärtusega 300 eurot; erinevaid kinnitusvahendeid s.o poldid, mutrid, naelad, kruvid, vikatiterad, kaarutajapiid, traktori karsaanid kokku väärtusega 600 eurot; sepikojast 150 kg sepaalasi väärtusega 350 eurot; erinevaid tööriistu, mutreid, polte väärtusega kokku 150 eurot; garaažist erinevaid metallist seadmeid väärtusega kokku 300 eurot; mullarulli väärtusega 100 eurot; aiakäru väärtusega 70 eurot; hoovi pealt kultivaatori tasanduslati väärtusega 150 eurot; garaaži kõrvalt metallist saunakerise väärtusega 500 eurot. Kõrvalhoonetesse sissetungimise käigus lõhuti 1 traktorikuuri uks, 2 sepikoja ust ja vana lauda uks. Sellise tegevusega tekitas Anne-Mai Pihlap koos Märt Järvega kannatanule T. N. 3 varalist kahju kokku 3520 eurot, lõhkumisega tekitatud kahju on 200 eurot. - ajavahemikul XXX öösel kuni politsei patrulli saabumiseni kell 06.21 tungis uste lahtimurdmise teel sisse XXX asuvasse ja T. N. kuuluvasse XXX kinnistule kõrvalhoonetesse, kust püüdis ära võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil traktorikuurist alljärgnevad esemed: kalorifeeri väärtusega 360 eurot; kombaini teo väärtusega 100 eurot; teo väärtusega 120 eurot; 3 tingitud terasest põrandaresti, mille ühe resti väärtus 60 eurot, kokku 180 eurot; 25 kg metallist kette väärtusega 100 eurot; lõhutud kalofeeri radiaator väärtusega 300 eurot ning muid metallist esemeid, mis olid valmis panudud ca 300 euro väärtuses, kokku on asjade väärtus 1460 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata Anne-Mai Pihlapi ja Märt Järvest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd sündmuskohale saabus politseipatrull. Vallasasjad on tagastatud omanikule T. N., kuid kuivati-laut ukse lõhkumisega on tekitatud kahju 50 eurot. Sellega panid Anne-Mai Pihlap ja Märt Järv toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupis ja sissetungimisega. Kokkulepete sisu Anne-Mai Pihlap: KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Anne-Mai Pihlapale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Anne-Mai Pihlap ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on 1803,30 eurot, millest

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisi kulu 399 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 316,80 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses, ja

§ 175

lg 1 p 9 ja

§ 179

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087,5 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit – Anne-Mai Pihlapi igakuine sissetulek on XXX XXX eurot, Anne-Mai Pihlap on asunud kannatanule hüvitama tsiviilhagi ja tasub väärteomenetluse trahve ning käesoleva kriminaalasjaga lisandub tsiviilhagi - siis on põhjendatud sundraha vähendamine 2/3 võrra, s.o 725 eurot. Samuti on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

§ 180

lg 1 alusel mõista Anne-Mai Pihlapilt menetluskuluna välja pool ekspertiisi kulu summas 199,50 eurot, kaitsja tasu summas 316,80, millele lisandub tasu kohtumenetluses ja sundraha summas 362,50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 878,80 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Märt Järv: KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Märt Järvele karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud 4 vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Märt Järv ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on 1702,50 eurot, millest

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisi kulu summas 399 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 216 eurot ja

§ 175

lg 1 p 9 ja

§ 179

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087,5 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõista Märt Järvelt menetluskuluna välja pool ekspertiisi kulu summas 199,50 eurot, kaitsja tasu summas 216 eurot ja sundraha summas 1087,50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 1503 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuriteoga tekitasid Anne-Mai Pihlap ja Märt Järv kannatanule T. N. varalist kahju 3770 eurot, millest kannatanu on maha arvanud tagasisaadud eseme ning on esitanud tsiviilhagi summas 3020 eurot. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkuleppeid sõlmides said süüdistatavad Anne-Mai Pihlap ja Märt Järv aru kokkulepete sisust ja nõustusid nendega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad Anne-Mai Pihlap ja Märt Järv, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistustega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude tasumise kohustusest ja taotlesid menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist. Prokurör, Anne-Mai Pihlapi kaitsja ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides

§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Anne-Mai Pihlapi ja Märt Järve süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Süüdistatavad Anne-Mai Pihlap ja Märt Järv võtsid kokkulepete sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Kohus rahuldab seega TsMS § 440 lg 1, VÕS 127 lg 1, 137 VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagid täielikult. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud 5 tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Anne- Mai Pihlap: Anne-Mai Pihlapi menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisi kulu 199,50 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 316,80 eurot ja 43,20 eurot kohtumenetluses.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mis on vastavalt

§ 179

lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates

  1. jaanuarist
  2. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1647 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine käib Anne-Mai Pihlapile, arvestades, et tema igakuine sissetulek on XXX XXX eurot ning tal olevaid kohustusi, ilmselgelt üle jõu. Seega nõustub kohus prokuröriga, et

§ 180

lg 3 alusel on põhjendatud jätta tema sundrahast 725 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 43.20 eurot riigi kanda ja anda talle ülejäänud menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Anne-Mai Pihlapilt ekspertiisitasu 199,50 eurot, sundraha 362,50 eurot ja kaitsjatasu 316,80 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 878,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Märt Järv: Märt Järve menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisi kulu 199,50 eurot ja

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 216 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mis on vastavalt

§ 179

lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates

  1. jaanuarist
  2. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1503 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Märt Järvele, arvestades tema sissetulekuid ja kohustusi, ilmselgelt üle jõu. Seega nõustub kohus prokuröriga, et

§ 180

lg 3 alusel on põhjendatud anda talle menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Märt Järvelt ekspertiisitasu 199,50 eurot, sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu 216 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1503 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.