Obsah (5)

§ 119§ 143§ 137§ 123§ 117

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-11709 Kohtuasi XXi avald

) § 119.

§ 119

lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Vaidlust ei ole, et vanemad ei jõua kokkuleppele laste viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Lapsed on kohtule ärakuulamisel avaldanud, et kui nad peaksid mingil põhjusel valima, millise vanemaga soovivad nad koos elada, siis soovivad nad elada koos laste emaga. Samuti on lapsed ka riigi õigusabi korras määratud esindajale avaldanud, et nad soovivad elada koos laste emaga. Lapsed on hingeliselt rohkem seotud emaga ning majanduslikult on eelduslikult paremad võimalused isal. Samas ei saa väita, et laste ema ei ole võimeline tagama lastele vajalikke elamistingimusi Xxxxxxxxx. Kahtluse all ei ole ka see, et laste isa on seni taganud lastele sobilikud elamistingimused Yyyyyyy ning on võimeline ja valmis seda tegema ka edaspidi. Siiski on majanduslikule kriteeriumile põhjust omistada ülekaalukaimat tähendust üksnes juhul, kui teine vanem ei oleks üldse võimeline lapsi ülal pidama. Käesolevas menetluses sellist järeldust teha ei saa. Laste elukoha valikul on maakohtu hinnangul vastuoluline eestkosteasutuse I seisukoht. Eestkosteasutuse I esindaja leidis 03.10.2022 kohtuistungil, et kõige parem variant on see, kui ema elaks Yyyyyyy, mis võimaldaks määrata suhtluskorra 50-50 ja isa toetaks korteriüüri maksmist. Samas kinnitas eestkosteasutuse I esindaja, et kui ema otsustab elukohta muuta ja isa jääb Yyyyyyyse, siis sellisel juhul toetab ta seda, kui laste elukoht on Xxxxxxxxx. 7 2-22-11709 Asjakohane ei ole laste isa väide, et Xxxxxxxxxe kolimine on tingitud üksnes laste ema isiklikest huvidest ja tema emotsioonidel tuginev otsus Yyyyyyyt kolida Xxxxxxxxxe ei ole mõistlik ning lapsed sellisest muudatusest ei võida. Kohus ei saa otsustada laste ema elukoha üle ning seada sellele piiranguid. Maakohus ei leidnud, et Yyyyyyyt Xxxxxxxxxe kolimine põhjustaks drastilisel määral muutusi laste elukorralduses. Xxxxxxxxx ei ole laste jaoks võõras piirkond, kuna lapsed on seal tihti viibinud, kuivõrd laste ema on sealt pärit ning seal elavad ka laste vanavanemad. Samuti ei saa rääkida olulistest kultuurierinevustest. Lastel on õppeedukus hea ning maakohus ei kahelnud, et lastele mõjuks kooli vahetus samuti mingil viisil kahjulikult. Mõlemad lapsed on maakohtule ka kinnitanud, et koolitöödes on neid aidanud ema. Laste ema suudab laste püsiva elukoha ja kooli muutuse puhul lastele tagada stabiilse ja püsiva elukorralduse. Laste ema on oma vastuses välja toonud, et ta peab olema toeks ka oma vanematele. Laste isa leiab, et kui laste ema vanemad (laste vanavanemad) vajavad sedavõrd palju hoolt ja tähelepanu, et nendega tuleb avaldajal koos elada, siis laste eest hoolitsemine jääks sellisel juhul emal tagaplaanile. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et laste vanavanemate tervislik seisund ei sea kahtluse alla seda, kas laste emal on piisavalt aega laste eest hoolitseda. Põhiseadusest tuleneb kohustus hoolitseda abivajava perekonnaliikme eest ning see kuulub ka normaalase laste kasvatamise juurde, mil lapsed õpivad eluliste sündmuste, empaatia ja vastutuse kohta. Kokkuvõtvalt ei saa pidada laste ema abivajajaid vanavanemaid ja nende eest hoolt kandmist vastuargumendiks. 7.2. Suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtus maakohus

§ 143lg-test 1 ja 21.

Mõlemad vanemad on palunud kohtul kindlaks määrata lastega suhtlemise korra. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga (vt RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Laste isa soov on, et kohus määraks kindlaks suhtluskorra vanemate ja laste vahel 50/50 ajajaotuse põhimõttel. Maakohtu hinnangul ei saa arvestamata jätta asjaolu, et senini on hariduse ja laste kasvatamise küsimustega tegelenud peamiselt laste ema, mis kinnitab tugevamat sidet emaga. Lisaks on leitud lapsepsühholoogia kirjanduses, et teismelise vajadus ühe kodu järele võib üles kaaluda vanemate soovi võrdsele vanemlusajale erinevates kodudes. Seetõttu pidas maakohus kõige mõistlikumaks määrata kindlaks suhtluskord, kus lapsed viibivad piisavalt mõlema vanema juures. Vanemad on ühel meelel selles, et mõlemal vanemal peab olema võimalus enda lapsega suhtlemiseks, sõltumata sellest, kelle juures laps elab. Asjaolusid hinnates ja lähtudes lapse parimatest huvidest, leidis maakohus, et antud hetkel on põhjendatud määrata suhtluskorraks vaidlustatud määruse resolutsioonis märgitu. Maakohus selgitas, et määratust erinev lastega suhtlemise kord on vanemate kokkuleppel ja lapse huve arvestades alati võimalik, kuid kokkulepetele mitte jõudmisel tuleb järgida kohtu poolt määratud korda. 7.

1. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise kulud, mis jäid riigi kanda. Yyyyyyynd on tehtud laste huvides. Menetluskulude laste kanda jätmine ei oleks õiglane. Kohtu hinnangul puudub ka muu oluline põhjus jätta ühe vanema menetluskulud kasvõi mingis osas teise vanema kanda. Määruskaebus
2. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada laste isa vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja 8 2-22-11709 suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud, v.a lastele määratud riigi õigusabi tasu ja kulud, palub laste isa jätta laste ema kanda. 8.
3. Määruskaebuse kohaselt ei vasta otsustusõiguse andmine laste emale laste viibimiskoha määramiseks ja haridusküsimuses ning kohtu poolt määratud suhtluskord laste huvidele. Laste isa hinnangul ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. Maakohus on oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on kohus kindlaks määranud just sellise laste ema huve esikohale seadva suhtluskorra ja kuidas on määratud suhtluskord laste huvides. 8.
4. Pere elas alates laste sünnist Yyyyyyy, mis tähendab, et laste ainus ja peamine elukoht terve nende elu on olnud Yyyyyyy. Mõlemal lapsel on lähedased suhted nii ema kui ka isaga ning laste ema soov Xxxxxxxxxe kolida ei tohi üles kaaluda laste huve säilitada ka edaspidi lähedased suhted mõlema vanemaga. Laste isa ei nõustu maakohtu järeldusega, et Yyyyyyyt Xxxxxxxxxe kolimine ei põhjustaks drastilisel määral muutusi laste elukorralduses. Maakohus ei ole Yyyyyyyndi tegemisel analüüsinud selle mõju laste tulevikule pikemas perspektiivis, sh kuidas mõjutab laste edaspidine märkimisväärselt vähesem suhtlemine isaga nende lähedast suhet ning laste vaimset heaolu. Vaidlustatud määruse tulemusel lapsed võõranduvad oma isast, kellega neil on siiani armastav ja lähedane suhe olnud. Maakohus on jätnud arvestamata lastele määratud esindaja arvamusega 19.09.2022 ärakuulamisel, mille kohaselt on lapsed lähedased mõlema vanemaga ja neil ei ole vastumeelsust kummagi suhtes. Lastega Yyyyyyyt Xxxxxxxxxe kolimine kahjustab mõlema lapse suhet nende isaga ning raskendab nende kasvatamist isa poolt, kuivõrd isal ei ole võimalik enam samal tasemel oma isakohustusi täita, kui ta on seda senini teha saanud. Vanemate vahel suvel kokkulepitud 50-50 suhtluskorra toimimisel ja Yyyyyyy elades ei ole lapsed pidanud vanemate vahel valima. 8.
5. Maakohus ei arvestanud ka eestkosteasutuse I 23.08.2022 seisukohaga, mille kohaselt on lapsed oma otsustustes segaduses ega suuda tegelikult võtta seisukohta, kus elada ja õppida. Lapsed tegelikult ei mõista, milliseks kujuneks nende elukorraldus Xxxxxxxxx ning kui vähe nad reaalsuses isaga edaspidi saaksid suhelda ja kohtuda. Lastele ei saa sellist vastutust panna ja kohus ei saa üksnes ühele vastusele (kui lapsed peaksid valima, siis elaksid nad pigem emaga) tuginedes teha järeldusi, et laste huvides on elada edaspidi emaga ning suhelda isaga oluliselt vähem kui praegu. Lapsed on saanud veeta mõlema vanemaga võrdselt aega ning hoida lähedasi suhteid mõlema vanemaga. Lastel on Yyyyyyy tugivõrgustik, sõbrad, kool ja tegemist on nende kodukohaga alates laste sünnist. 8.
6. Maakohus keskendus asja Yyyyyyyndamisel olulisel määral laste ema majanduslikule olukorrale ja sellele, kui palju võiks laste isa teda edaspidi rahaliselt toetada. Laste isa on seisukohal, et tal ei ole kohustust laste ema üleval pidada ning ta ei pea oma õiguste säilitamiseks (säilitada lähedased suhted lastega ja suhelda nendega piisaval määral) maksma kinni laste ema ülalpidamiskulusid, sest laste ema enda sissetulek ei võimalda Yyyyyyy elukohta üürida. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
7. Laste ema palub laste isa määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud laste isa kanda.
8. Lastele määratud esindaja palub määruskaebuse jätta rahuldamata.
9. Eestkosteasutus I ei toeta laste ema avaldust ega laste elukoha vahetamist ning uue suhtluskorraga laste isa rolli vähendamist laste elus. 9 2-22-11709
10. Eestkosteasutus II leiab, et kuna praegune elukorraldus on stabiilne, laste kool on muutmata, lastel läheb koolis hästi, nad on saanud elada kummagi vanemaga võrdselt, siis ei peaks lastes elukoha ja kooli vahetusega lisapinget tekitama.
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) muutmata, kuid vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb täpsustada laste emale otsustusõiguse andmise suhtes laste elukoha ja kooli valikul. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13. Laste ema esitas määruskaebemenetluses tõendi, mille ringkonnakohus võtab kooskõlas TsMS § 662 lg-ga 3 asja materjalide juurde.
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületanud laste ema avalduse rahuldamisel ja laste isa vastuavalduse rahuldamata jätmisel ning suhtluskorra kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus on põhjendanud oma otsustust, miks on põhjendatud ja laste huvides anda laste emale laste viibimiskoha ja haridusküsimuses ühekordne otsustusõigus ja määrata kindlaks vaidlustatud määruses kehtestatud suhtluskord. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha osas, milles maakohus andis laste emale ühekordse ainuotsustusõiguse

§ 119alusel.

17.

1. Laste ema taotles 15.09.2022 täiendatud avalduses, et laste emale antaks ühekordne otsustusõigus laste viibimiskoha määramiseks ja haridusküsimuses. Laste isa taotles 01.09.2022 esitatud vastuavalduses vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist laste suhtes ja laste isale ainuhooldusõiguse andmist laste igakordse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas. 17.
2. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus vanema avaldust ja vaidluse asjaolusid tõlgendades välja selgitama, mis osas ja missugusel õiguslikul alusel on asja lahendamine vajalik, st kas vanemad vaidlevad last puudutava konkreetse olulise küsimuse lahendamise üle (

§ 119

) või on tarvis teha ulatuslikumaid muudatusi vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (

§ 137lg 1; vt RKTKm 19.05.2021 p 16 ja seal viidatud lahend).

Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). 17.3. Asjas esitatud seisukohtadest nähtub ja vanemad ka ei vaidle, et nende vahel on erimeelsused konkreetselt selles, kas lapsed peaksid jääma elama koos laste isaga Yyyyyyyse või kolima koos laste emaga Xxxxxxxxxe ning sellega seoses jääma õppima Yyyyyyy Keskkooli või jätkama haridusteed Xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumis. Seega ei jõua vanemad kahes lastele olulises küsimuses kokkuleppele, st kas lapsed kolivad Xxxxxxxxxe ja lähevad sealsesse kooli õppima. Kuna vanemad ei vaidle muude lastega seotud küsimuste üle ning puudub alus arvata, et vanemad ei suudaks tulevikus laste igakordse viibimiskoha osas ja 10 2-22-11709 haridusküsimustes (sh huviharidus) kokkuleppele jõuda, on maakohus õigesti kohaldanud

§ 119ja otsustanud ühele vanemale otsustusõiguse andmise üle.

17.4. Last puudutavas küsimuses ühele vanemale

§ 119

alusel otsustusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ning asjaomaste isikute õigustatud huvi (

§ 123lg 1).

Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. 17.

1. Laste isa leiab määruskaebuses, et laste huvides ei ole Xxxxxxxxxe kolimine ja sellega laste stabiilses elukorralduses drastiliste muudatuste tegemine. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus laste emale laste viibimiskoha ja haridusküsimuses otsustusõiguse andmisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on põhjendanud, et Yyyyyyyt Xxxxxxxxxe kolimine ei põhjustaks drastilisel määral muutusi laste elukorralduses, kuna Xxxxxxxxx ei ole laste jaoks võõras piirkond, kohtade vahel ei ole olulist kultuurierinevust, lastel on õppeedukus hea, koolitöödes on lapsi aidanud laste ema ning laste ema suudab laste püsiva elukoha ja kooli muutuse puhul lastele tagada stabiilse ja püsiva elukorralduse. Ringkonnakohus nõustub lastele määratud esindaja seisukohaga, et senise kodukoha säilitamine on küll oluline kaalutlus, kuid see ei saa olla iseenesest kõige olulisem. Lastekaitseseaduse § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Lapsed on kohtule ärakuulamisel ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindajale avaldanud, et kui nad peaksid mingil põhjusel valima, kumma vanemaga nad soovivad koos elada, siis soovivad nad elada koos emaga (tl 24 pöördel, 28 pöördel, 64). Lisaks on lapsed öelnud ka nii eestkosteasutuse I kui ka eestkosteasutuse II esindajale, et valiku korral soovivad nad elada koos emaga, kas Yyyyyyy või Xxxxxxxxx, koolivahetuse osas lapsed hirmu ei tunne, samuti on lastel Xxxxxxxxx ka sõpru ja koht ei ole neile võõras (tl 53, 79). Lapsed on lisaks väljendanud, et kooliasjades aitab neid eelkõige laste ema, samuti räägivad oma muredest pigem emale (tl 24, 28 pöördel, 53). Ringkonnakohus ei kahtle ja selle üle menetlusosalised ka ei vaidle, et lastel on ka laste isaga lähedane suhe ning lapsed soovivad laste isaga võimalikult palju suhelda ja aega koos veeta. Siiski tuleb olukorras, kus laste vanemad kolivad lahku ning vahemaa kummagi elukoha vahel on suur, otsustada, kummale vanemale elukoha ja kooli valiku osas otsustusõiguse andmine on laste huvides, kuivõrd suure vahemaa tõttu ei ole nn vahelduva elukoha mudel jätkusuutlik. Laste isa on esile toonud, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata eestkosteasutuse I 23.08.2022 seisukohaga, mille kohaselt on lapsed oma otsustustes segaduses ega suuda tegelikult võtta seisukohta, kus elada ja õppida. Ringkonnakohus märgib, et eestkosteasutuse I 23.08.2022 seisukoht on esitatud vastuseks laste ema esialgse õiguskaitse taotlusele. Laste ema põhiavaldusele esitatud arvamuses on eestkosteasutus I märkinud, et lapsed on segaduses, kuid läbi vestluse tõid mõlemad lapsed välja, et tahavad olla seal, kus on ema, on see siis Yyyyyyy või Xxxxxxxxx (tl 79). Lapsed on kõigil erinevatel ärakuulamistel väljendanud soovi elada eelkõige laste emaga, kuigi suhted on lähedased mõlema vanemaga. Maakohus ei ole teinud vaidlustatud määrust üksnes laste arvamusele tuginedes, vaid on arvestanud ka seda, et lapsi on koolitöödes aidanud peamiselt laste ema ja lastel on laste emaga hingeliselt tugevam side. Samuti on nii lastele määratud esindaja kui ka eestkosteasutuse I esindaja olnud maakohtu menetluses lõplikul seisukohal, et laste elukoht peaks olema laste emaga, kui laste ema otsustab elukohta muuta (03.10.2022 istungi protokoll, tl 119 – 120 pöördel). Lastele määratud esindaja 11 2-22-11709 on ka määruskaebuse vastuses leidnud, et lapsed on aktsepteerinud seda, et vanemad on lahku läinud ja avaldanud ka seda, et soovivad elada edasiselt peamiselt emaga (tl 168). Kolleegium märgib täiendavalt, et kuigi mõlemad eestkosteasutused on määruskaebemenetluses välja toonud, et lapsed on tekkinud olukorraga hakanud harjuma ja laste ema ei peaks elukohta Yyyyyyyt Xxxxxxxxxe vahetama ning sellega lastele lisapinget tekitama, ei ole ringkonnakohtu arvates eestkosteasutused arvestanud laste arvamuse väljaselgitamisel sellega, et laste ema on kohtumenetluse ajal elanud samuti Yyyyyyy ja lapsed on saanud aega veeta võrdselt mõlema vanemaga. Laste ja laste isa soov võib olla, et laste ema jääks Yyyyyyyse elama ja selliselt säilitataks väljakujunenud elukorraldus, kuid laste ema on menetluses korduvalt selgitanud, et tal ei ole võimalik Yyyyyyyse püsivalt elama jääda. Laste huvides oleks eelkõige olukord, kus mõlemad vanemad elavad lähestikku, mille tulemusel oleks lastel võimalik suhelda võimalikult suures ulatuses nii ema kui ka isaga ja jätkata senist elukorraldust. Maakohus tuvastas, et laste ema situatsioonist tulenevalt ei ole aga selline Yyyyyyyndus võimalik. Seega tuleb laste huvid välja selgitada olukorras, kus laste ema kolib Yyyyyyyt ära, mitte ei saa praeguses menetluses anda hinnangut sellele, kus laste ema elama peaks. Lapsed on korduvalt nii maakohtule, eestkosteasutuste lastekaitsespetsialistidele ja riigi õigusabi korras määratud esindajale öelnud, et kui laste ema kolib Yyyyyyyt ära, soovivad nad elada temaga. Eeltoodut ei lükka ümber ka eestkosteasutuse I 19.01.2023 seisukoht ja sellega esitatud laste arvamuse dokumendid (tl 172–173), kuna lastelt ei ole küsitud laste ema kolimise kohta. Tütar on lastekaitsespetsialistile öelnud, et tahab elada Yyyyyyy ja Wwwww, kuid isa juures olles vahel igatseb ema (tl 172). Poeg on öelnud, et ema juures meeldib talle rohkem olla (tl 173). Samuti on laste ema lapsi peamiselt kasvatanud ja aidanud neid koolitöödes. Ringkonnakohtu arvates on laste huvides rohkem olukord, kus lapsed elavad peamiselt koos laste emaga, kuid peavad seejuures harjuma uue elukoha, kooli ja vähema suhtlusega laste isaga, kui see, et laste senine elukorraldus säilib elukoha ja kooli osas, kuid lapsed saavad oluliselt vähem olla koos emaga, kellega nad on avaldanud soovi koos elada. Arvestades, et lapsed on Xxxxxxxxx korduvalt viibinud, seal elavad nende vanavanemad ja lähisugulased, lastel on Xxxxxxxxx ka sõbrad ning võimalik käia huviringides, ei ole uue keskkonnaga harjumine tõenäoliselt raske ega pikaaegne protsess. Laste harjumist uue keskkonna ja elukorraldusega soodustab see, kui mõlemad vanemad seda toetavad. 17.
2. Laste isa on maakohtule ette heitnud menetluses laste ema majanduslikule olukorrale ja laste isa poolt laste ema rahalisele toetamisele keskendumist. Maakohtu peetud kohtuistungitel on maakohus püüdnud laste vanemaid suunata kokkuleppele, käsitledes sealjuures laste isa poolt laste ema üürikulude osalise katmise võimalust. Eeltoodu oli tingitud asjaolust, et laste ema Xxxxxxxxxe kolimise põhjuseks on laste ema toonud, et tal ei ole võimalik Yyyyyyy üürikorterit endale lubada, samuti oli laste isa laste emale kohtuväliselt pakkunud, et toetab laste ema elamist Yyyyyyyyy kuue kuu üüri ulatuses. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus õigusnorme rikkunud, kui arutas vanemate kokkuleppe saavutmise nimel ka laste isa võimalust laste ema majanduslikult toetada. Kuigi maakohus on menetlusosalistega vanemate kokkuleppe võimalust põhjalikult arutanud, ei ole maakohus seejuures jätnud asjas olulisi asjaolusid välja selgitamata. Samuti ei ole maakohus vaidlustatud määruses laste isale laste ema majanduslikult toetamata jätmist ette heitnud ega sellest lähtuvalt Yyyyyyyndit teinud, mistõttu ei ole laste isa etteheide põhjendatud. 17.
3. Eestkosteasutus II on esitanud seisukoha, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 ei ole piisavalt selge ega täidetav. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, kuna maakohtu määruse resolutsiooni p 1 on sõnastatud liiga abstraktselt. Vaidlustatud määruse põhjendavas osas (p 10) on maakohus märkinud, et kuna laste ema on avaldust täpsustanud, et ta soovib ühekordset otsustusõigust viibimiskoha määramiseks (s.o laste elukoha muutmiseks) ning 12 2-22-11709 ühekordne otsustusõigus laste haridusküsimuses, tuleb kohaldada

§ 119

. Avalduse 15.09.2022 täpsustuse kohaselt on laste ema eesmärk saada ühekordne otsustusõigus laste elukoha ja kooli valikul, kuna ta soovib koos lastega kolida Xxxxxxxxxe ja panna lapsed Xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumisse. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 1 kasutatud terminid „viibimiskoht“ ja „haridusküsimus“ on liiga laialt sisustatavad, arvestades laste ema avalduses taotletut. Hagita asjas tehtava kohtumääruse resolutsiooniga peab kohus TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 lahendama menetlusosaliste taotlused selgelt ja ühemõtteliselt, sh peab kohtulahendi resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi muu tekstita. Kolleegium on seisukohal, et ülalpool nimetatud rikkumine on võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses. Eeltoodu tõttu täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni, mille kohaselt on laste emal ühekordne otsustusõigus laste elukoha ja kooli valikul. 18. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus menetlusosaliste väiteid seoses suhtluskorra kindlaksmääramisega (

§ 143lg-d 1 ja 21).

Suhtluskorra kindlaksmääramisel on esimese astme kohtul samuti ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus

§ 123

lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). 18.1. Laste isa leiab määruskaebuses, et maakohus ei ole suhtluskorra määramisel arvestanud laste huvidega. Laste isa on arvamusel, et lapsed peaksid saama võrdselt olla nii laste emaga kui ka laste isaga. Lastel on mõlema vanemaga armastav ja lähedane suhe ning lapsed soovivad suhelda mõlema vanemaga. Lisaks toob laste isa välja, et senine 50-50 suhtluskord on lastele sobinud. Ringkonnakohtu arvates on laste isa võrdselt jaotuva suhtluskorra puhul jätnud määruskaebuses arvestamata asjaoluga, et laste ema kolib Xxxxxxxxxe (kas üksi või koos lastega). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul laste huvides suhtluskord, mille järgi on lapsed kummagi vanemaga võrdse aja, kuivõrd vahemaa Xxxxxxxxx ja Yyyyyyy vahel on liiga suur (autoga sõites umbes 2 tundi). Põhjendatud ei ole, et lapsed käiksid üle nädala igal päeval Xxxxxxxxxt Yyyyyyy kooli või vastupidi. Ka lastele määratud esindaja on määruskaebuse vastuses märkinud, et lapsed ei saa käia paralleelselt kahes erinevas koolis ning arvestades laste vanemate elukohtade kaugusi ei ole ratsionaalne vahelduva elukoha rakendamine pikaaegselt. Riigikohus on hiljuti võtnud seisukoha, et vanematel ei ole seadusest tulenevalt õigust nõuda, et laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (

§ 117

) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka

§ 143

lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19). Eeltoodut arvestades ei ole laste huvides võrdse ajajaotusega suhtluskord. 18.

1. Seoses kindlaksmääratud suhtluskorraga on laste isa seisukohal, et maakohus ei ole põhjendanud, miks just selline suhtluskord on praegusel juhul laste huvides. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et suhtluskorraga seotud olulisi asjaolusid käsitles maakohus juba ainuotsustusõiguse saamise lahendamise juures. Lisaks põhjendas maakohus, et kuigi laste isa soov on, et kohus määraks kindlaks suhtluskorra vanemate ja laste vahel 50/50 ajajaotuse põhimõttel, ei saa arvestamata jätta asjaolu, et senini on hariduse ja laste kasvatamise küsimustega tegelenud peamiselt ema, mis kinnitab tugevamat sidet emaga. Maakohus märkis 13 2-22-11709 täiendavalt, et lapsepsühholoogia kirjanduses on leitud, et teismelise vajadus ühe kodu järele võib üles kaaluda vanemate soovi võrdsele vanemlusajale erinevates kodudes, mistõttu pidas maakohus juhul kõige mõistlikumaks määrata kindlaks suhtluskord, kus lapsed viibivad piisavalt mõlema vanema juures. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtu määratud suhtluskorraga on lastele tagatud stabiilsus õppetöö ajal ning vabal ajal (nädalavahetustel) on lastel kummagi vanemaga võrdselt võimalus lõbusateks tegevusteks ja järgnevaks koolinädalaks ettevalmistumiseks. Kuna lapsed elavad kohtumenetluse tulemusel peamiselt laste emaga, on laste isaga võimaldatud lastel vaba aega veeta tervikuna peaaegu kõigil koolivaheaegadel (sügisene, talvine ja kevadine vaheaeg on igal aastal lastel laste isaga). Suvisel koolivaheajal on säilitatud samasugune suhtluskord, mida järgisid vanemad
2. aasta suvel ning mis nende kinnitusel toimis hästi. Kuigi laste isa leiab, et laste kolimine Xxxxxxxxxe kahjustab laste ja laste isa suhet ja laste isa ei saa lapsi senisel määral kasvatada ja toetada, on ringkonnakohtu arvates määratud suhtluskorraga tagatud laste ja laste isa suhtlus piisavalt suurel määral ja viisil, mis kahjustab laste huve kõige vähem, arvestades vanemate elukohtade vahemaad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise menetluskulud, mis jäid riigi kanda. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.
4. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et otsustusõigust ja suhtlemiskorda puudutav lahend tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) 14