) § 217 lg 2 mõistes lepingutingimustele mittevastav asi, millest hageja teatas kostjale viidatud 30.11.2021 elektronkirjas. Hageja on kostjale saadetud 01.12.2021 elektronkirjas tahtnud mootori korda tegemist (dtl 47). Kohtu hinnangul on hageja ostjana kohaldanud kostja kui müüja suhtes õiguskaitsevahendit, milleks on müügilepingu täitmise nõue, mis tuleneb
Selle järgi on hagejal õigus nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Kohus leiab, et hageja kui ostja on kohaldanud kostja kui müüja suhtes
lg-st 1 tulenevat müügilepingu täitmise õiguskaitsevahendit nõudes asja parandamist. Kohtu hinnangul on kostja nõustunud, sest tarnitud mootor ei vastanud lepingutingimustele, mis seisnes selles, et mootor ei olnud sobilik paigaldamiseks sõidukile Subaru Justy. Kohus arvestab seejuures, et kostja ise pakkus hagejale
lg 1 järgset mootori parandamist 01.12.2021 elektronkirjas ning andis teada, et puudub asendamise võimalus (vahetust pole pakkuda) (dtl 47). Kohus selgitas 16.03.2023 istungil kostja tõendamiskoormist, mille kohaselt pidi kostja tõendama töövõtulepingu sõlmimise poolte vahel (dtl 119). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas 21.02.2022 hagejale arve nr 1601 summas 1020 eurot järgmise kauba/teenuse eest: plokikaane poldid, kolvide rõngad, ketti kmpl, mootori tihendite kmpl, brake cleaner, montaaži pasta. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hageja ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimist sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw remonditöödeks maksumusega 1020 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvad poolte tahteavaldused töövõtulepingu sõlmimiseks. Poolte esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid leppinud omavahel kokku tööde tegemises kostja poolt, töö tegemise ajas, tööks vajalike varuosade hinnas ja muudes olulistes lepingutingimustes. Varuosade hinnad on kostja esmakordselt välja toonud pärast tööde tegemist hagejale esitatud 21.02.2022 arves nr 1601. Kohtu hinnangul ei tõenda arve töövõtulepingu sõlmimist poolte poolt, sest ei sisalda teavet hageja tahteavalduste kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw remonditöödeks maksumusega 1020 eurot, mille eest kostja esitas 21.02.2022 hagejale arve nr 1601. 6. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka
, § 188 lg 1), kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine
mõttes (vt RKTKo 3-2-1-57-11, p 28).
lg 2 p 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
lg 4 teise lause kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
lg 1 p 4 ja
lg 3 tulenevalt loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks ja ostja ei pea määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks
§-s 114 3
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingust taganemisel on vaid võlaõiguslik toime (RKTKo 3-2-1-34-13 p 15), st kehtivast taganemisest tekivad õigused ja kohustused lõppenud müügilepingu pooltele. Taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama (vt RKTKo 3-2-1-29-06 p 27; RKTKo 3-2-1-129-05 p 17). Hageja hagist nähtuvalt hageja saatis kaks mootorit kulleriga kostjale (nii ostetud mootori kui ka katkise auto mootori) (dtl 38), millele kostja ei ole vastu vaielnud. Seda kinnitab ka kostja 21.02.2022 elektronkirjas välja toodu, et „tasuge arve ära ja saadame taastatud mootori teile“ (dtl 59). Kohus loeb tõendatuks, et hageja on kostjale tagastanud 29.10.2021 müügilepinguga üle antud mootori ja kostjale andnud ka katkise auto mootori. Seega saab hageja müügilepingust taganemise tõttu nõuda kostjalt 4
Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu põhinõudes 650 eurot. 8. Kohus eelnevalt luges tõendatuks, et hageja on kostjale andnud endale kuuluva automootori. Hageja hagist nähtuvalt hageja poolt üle anti varuosadega remonti vajava auto mootor, mille maksumuseks hageja hindab vähemalt 100 eurot (dtl-d 38-39). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt hageja poolt kostjale üle antud katkise auto mootor on ümber töötatud
lg 2 p 2 tähenduses, mida kinnitab kostja 21.02.2022 elektronkirjas välja toodu: „Me selle kasutasime ja tellisime uue mootoriplokki, kuna Teie oli täiesti kõlbmatu, kuigi pidime kasutama Teie mootoriplokki“ (dtl 62). Kostja ei ole tõendanud hageja üleantud automootori teistsugust väärtust. Seega saab hageja müügilepingust taganemise tõttu nõuda kostjalt kui müüjalt üle antud katkise auto mootori eest
lg 1 ja
Kohus rahuldab hageja hagi kostja 100 euro nõudes. 9. Kohtu hinnangul võimaldab
Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused
Kostja kohustuse rikkumisega seotud sõiduvahendi rendi kulud võivad olla osaks müügilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest)
Hageja esitas kostja vastu kahjunõude sõiduvahendi rentimise eest 1000 eurot. Kohus selgitas 16.03.2023 istungil hageja tõendamiskoormist selle osas, et hagejal kohustus näidata see auto võeti kasutusrenti seepärast, et teist autot ei saadud korda ehk põhjuslik seos. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tõendeid, sealhulgas ka liisingulepingu, millest on näha kasutusrenti võtmise aeg (dtl 120). Hageja esitas 10.04.2023 menetlusdokumendi, milles tõi välja, et asendussõiduki kulu on 1000 eurot. Arvestatud on perioodi pikkust ja rendi osalist maksumust. Igakuine kulu 405 eurot (dtl 124). Hageja esitas: Swedbank Liising AS 16.12.2020 arve perioodi 01.12.2020 - 30.12.2020 eest (dtl 125), Swedbank Liising AS 16.01.2021 arve perioodi 31.12.2020 - 30.01.2021 eest (dtl 126), Swedbank Liising AS 16.02.2021 arve perioodi periood 31.01.2021 - 28.02.2021 (dtl 127) ja Swedbank Liising AS 16.03.2021 arve perioodi 01.03.2021 - 30.03.2021 eest (dtl 130). Kohtu hinnangul hageja ei ole tõendanud kahjunõude eeldusi, sealhulgas kahju olemasolu ja põhjuslikku seost. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduvahend võeti kasutusrenti põhjusel, et 29.10.2021 müügilepingu järgset teist autot ei saadud korda. Hageja ei ole esitanud kohtule liisingulepingut, millest on näha kasutusrenti võtmise aeg. Hageja esitatud liisinguarved on väljastatud enam kui pool aastat enne 29.10.2021 müügilepingu sõlmimist. Seetõttu ei saa need tõendada sõiduvahendi kasutusrendilepingu sõlmimist põhjusel, et 29.10.2021 müügilepingu järgset teist autot ei saadud korda. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi kostja vastu sõiduvahendi rentimise 1000 euro kahjunõudes. 10.
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudegatasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta.
lg 4 sätestab, et müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui parandamiseks või asendamiseks on vajalik sellise lepingutingimustele mittevastava asja eemaldamine, mis enne mittevastavuse ilmnemist oli oma laadile ja otstarbele vastavalt paigaldatud, hõlmab parandamise või asendamise kohustus ka kõnealuse asja eemaldamist ja asendava või parandatud asja paigaldamist või vastavate kulude kandmist. 5
lg-st 1 tulenevat müügilepingu täitmise õiguskaitsevahendit nõudes asja parandamist. Kohus ei lugenud tõendatuks, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw remonditöödeks maksumusega 1020 eurot, mille eest kostja esitas 21.02.2022 hagejale arve nr 1601. Kostjal puudub seega õigus hagejalt nõuda
lg-st 4 tulenevalt mootori parandamisega seotud kulusid, sealhulgas töö- ja materjalikulusid. Kohus ei arvesta ega kohalda kostja tasaarvestusavaldust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tasaarvestusavalduse tegemise eeldused täidetud. 11. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivist arvestatuna põhinõudelt 650 eurot alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. Kohus eelnevalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 650 eurot. Põhjendatud ei ole nõuda hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist arvestatuna hagi esitamisest, vaid TsMS § 367 kohaselt arvestatuna põhinõudelt hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevast 22.04.2022 (hagiavaldus esitati 21.04.2022). Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 650 eurot tasumata osalt seadusjärgses määras (
lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses) alates 22.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 650 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.