Käesolevas kohtuasjas on küsimus selles, kas olukorras, kus hagi esitamise ajal hagejal puudus õigus kohtulikule kaitsele ja see tekkis alles menetluse käigus, on kohtul õigus jätta hagi läbivaatamata. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda siinkohal menetlusökonoomia põhimõttest. Hageja väitel on tegemist kestva õiguse rikkumisega kostja poolt.
Säte annab avatud loetelu olukordadest, kus näiteks omandiõiguse rikkumine võib toimuda alles tulevikus, kuid selle aitseks on võimalik kohtusse pöörduda enne nõude sissenõutavaks muutumist. Intellektuaalomandiõigus on asja omandiõigusega sarnane oma kaitse eripärade osas, 7 sest mõlemad on absoluutsed õigused, mille puhul peab õiguste rikkuja tõendama asjaolu, et ta ei riku hageja õiguseid. Kohtu hinnangul on võimalik lahendada vaidlus hageja II nõuete osas sisuliselt. See teenib eelkõige õigusrahu saavutamise eesmärki, mis ongi ju kohtu kohustus. Samuti hoiab see kokku menetlusosaliste ressursse, sest puudub vajadus uueks, dubleerivaks kohtumenetluseks ja kultuste tegemiseks. Hageja II nõuded kostja vastu Tööstusdisainilahenduse omanikul ainuõigused on sätestatud tööstusdisaini kaitse seaduse (TDKS) § 16 lg 1-3. Ainuõiguseks on toote valmistamine ja levitamine/müümine; teiste isikutel identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse järgi toodetud toote kasutamise keelamine ning õigus rikkumine lõpetada ja kahju hüvitada. Kohtu hinnangul on registreeritud tööstusdisaini lahenduse puhul kaitse ulatus piiratud võrreldes autoriõigusega, tegevuste osas, mida hageja II saab keelata kolmandatel isikutel teha, kuid toodete võrdluses on registreeritud disainlahenduse puhul võrdlusbaasiks üldmulje, mitte loomevargus autoriõigus mõistes. Õiguse rikkumise tuvastamisel tuleb võrrelda tooteid asjatundlik kasutaja pilgu läbi. Käesoleval juhul on asjatundlik kasutaja isik, kes kasutab kas oma enda rõivastuses teadlikult disainrõivaid, pakub neid müügiks või soovitab neid teistele isikutele kasutamises nagu näiteks stilistid või disainrõivaste jaemüüjad. Tööstusdisainlahenduse võrdlemisel asjatundliku kasutaja poolt ei ole kohtu hinnangul oluline hinnata toote lõikeid, sest kasutaja üldjuhul ei lasku rõivaeseme üldmulje määratlemisel toote konstruktsiooniliste detailide uurmisse. Kasutamisel kaalutakse toote üldmuljet, sobivust kehakujuga, värvi, kanga materjali ja mustri valikut. Kohus möönab, et konstruktsioonilised eripärad võivad mõjutada toote sobivust erinevatele kehakujudele, kuid mitte niivõrd olulisel määral et see vajaks lõigetele tuginevat kasutaja analüüsi. Seega on oluline hinnata, kas kleit ja jakk-kleit on üldiselt välimuselt sarnased. Kohtu hinnangul ei erine asjatundliku kasutaja üldmulje toote kanga materjali, värvi ja mustri tajumise osas autoriõigusega kaitstud teose sarnasuse kriteeriumites. Seega ei korda kohus eelnevalt esitatud analüüsi ja jääb samale seisukohale. Samuti ei analüüsi kohus suuliselt kohtuistungil esitatud väidet, et hageja I oli vahepeal hageja II töötaja. Iseenesest võib tööandjale üle minna varalised õigused autoriõigusega kaitstud teose loomisel töösuhtes, seega võib see puudutada hageja I õigust esitada varalisi nõudeid kolmandate isikute vastu, kuid käesoleval juhul ei tuvastanud kohus õiguste rikkumist, seega puudub ka varalise nõude maksmapanemise eelduste kontrolli vajadus. Ka ei ole hageja II seda asjaolu hagivalduses välja toonud. Hageja II varaline kahju Kohtu hinganul ei ole vajalik varalise kahju nõudeid menetlusökonoomi põhimõttest lähtuvalt analüüsida, sest puudub õigusrikkumine, mille eest kahjunõudeid esitada. Tsiviilasja hinna määramine
lg 1 järgi on hageja I ja hageja II nõuded õiguste rikkumiste lõpetamiseks mittevaralised nõuded ehk kokku 7000 eurot (3500+3500). Hageja I mittevaralise kahju nõue on samuti
Hageja II varalise kahju suurus kohtu õiglase äranägemise järgi saab hinnata samuti kui mittevaralise hagi nõuet
Kohtul on
136 lg 4 alusel õigus hagi hinda muuta kuni asja arutamise lõpuni selles kohtuastmes sh teha seda kohtulahendiga.
Kohtu hinnangul on hagi hind käesolevas asjas 4*3500 eurot ehk 14000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjus tehti kohtlahend.
lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulud kindlaks kohus kohtulahendis.
lg 4 järgi 8 määratakse kindlaks menetluskuludelt ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku on osutatud õigusabiteenus 44,62 tunni eest summas 10 910,88 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulu niivõrd suures mahus põhjendatud ja mõistlik. Tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega, milles oleks vaja olnud kahe esindaja kasutamine. Tõendite esitamine ja kogumine piirdus kostja enda poolt tehtud fotode ja veebilehekülgede väljavõtete esitamisega. Kostja taotlus menetluskulude tagatise saamiseks jäi kohtu poolt rahuldamata ja seda kulu, ligikaudu 4 tunni ulatuses, ei saa panna hagejate kanda. Kostja on nimetanud oma nimekirjas ka hagiavalduse koostamist 4,75 tunni eest, mida kostja siiski teinud ei ole. Kohus ei sea kahtluse alla, et kostja esindajad on nimekirjas märgitud mahus kostjale teenust osutanud, kuid kogu õigusabikulu panemine hagejatele ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabiteenuse osutamine 30 tunni ulatuses, sarnaselt hagejatele osutatud teenusega. Seega tuleb hagejatel solidaarselt kostja kasuks välja mõista õigusabikulu 6000 eurot (200*30), millel lisandub käibemaks, seega 7200 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
lg 1 järgi mõistab kohus lahendiga välja riigi kasuks senini kohtumenetluses välja mõistmata summad, sealhulgas vähem tasutud riigilõivu. Hagejad on tasunud riigilõivu 420 eurot. Hagihinnalt 14 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 650 eurot. Seega tuleb hagejatel tasuda lisaks riigilõivu 230 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.