) sätted.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 29.03.2018 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Samas ei saa seda antud juhul pidada rikkumiseks, mis välistaks kohustustest vabastamise. Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus ja muud toetused. Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (
lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma nende toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet (lisaks on sissetulekud summaliselt sellised, mis jäävad alla miinimumpalga). Võlgnik selgitas juba pankrotiavalduses, et ta on 80% töövõimetu, ning seda on selgitatud ka käesolevas menetluses esitatud aruannetes, siis ei ole töökoha mitteotsimine etteheidetav tegu. 2 Kuigi võlgnik ei ole menetluse ajal võlgnevusi tasunud, ei ole võlgniku tegevus kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Kohus ei pea võlgnevuste mittetasumist ja töökoha mitteotsimist süüliseks rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (
Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest, lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse (
Võlgnik ja võlausaldajad võivad esitada määrusele määruskaebuse (
Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.