1-16-5512/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5512 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus B.K vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.K (ik XXX) kaitsja advokaat Deniss Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 15.07.2016 otsusega tunnistati B.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 357 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. B.K allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust, s.o mitte tarvitada alkoholi.
5. 22.08.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Viru Maakohtule B.K suhtes erakorralise ettekande, kuna kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest – 22.08.2017 seisuga on B.K sooritanud 357 üldkasuliku töö tunnist
6. Maakohtu määrus
7. Viru Maakohtu 17.10.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati B.K-le Viru Maakohtu 15.07.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 25 päeva vangistust, täitmisele alates 05.10.
9. Kriminaalhooldus B.K suhtes on kulgenud mitterahuldavalt, kuna isik ei suuda täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. B.K on korduvalt rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mis näitab seda, et ta ei ole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Samuti ei ilmunud süüdimõistetu kohtuistungile, olles kohtuistungi toimumise ajast teadlik ega teavitanud mitteilmumise põhjustest kohut, mistõttu kuulutati isik tagaotsitavaks ning vahistati. Eeltoodu näitab, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud täitma temale mõistetud karistust tingimisi vabaduses, järgides kohtu poolt määratud kohustusi.
10. 05.08.2016 toimunud esmakohtumise ajal selgitati B.K-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Sellele vaatamata on hooldusalune isik rikkunud üldkasuliku töö tegemise nõudeid, kuna ta ei sooritanud ettenähtud aegadel ettenähtud üldkasuliku töö tunde ega esitanud kohtule tõendeid üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjenduste kohta, mille alusel oleks rikkumisi võimalik lugeda vabandatavaks.
11. Maakohtule esitatud ettekandest nähtub ka, et B.K on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades B.K senist käitumist üldkasuliku töö tegemise ajal, puudub maakohtul veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidi täita maakohtu poolt määratud lisakohustust ning järgida üldkasuliku töö tegemise korda. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu B.K kaitsja D. Matvejev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
13. Maakohus järeldas B.K kohtuistungile mitteilmumisest ning seetõttu tagaotsitavaks kuulutamisest, et B.K ei ole motiveeritud täitma talle mõistetud karistust tingimisi vabaduses, järgides kohtu poolt määratud kohustusi. Kaitsja toodud seisukohaga ei nõustu. Ülaltoodud asjaolu ei kuulu KarS § 75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 järgi kontrollnõuete ja täiendavate kohustuste hulka. Seega ei saa seda asjaolu karistuse täitmisele pööramise küsimuse üle otsustamisel arvesse võtta.
14. Maakohus leidis, et kuna B.K on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajakava, puudub maakohtul veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidi täita kohtu poolt määratud lisakohustust ning järgida üldkasuliku töö tegemise korda. Kaitsja leiab, et ülaltoodu ei anna alust karistuse täitmisele pöördumiseks. Süüdimõistetule määratud vangistus asendati 357 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Ei ole vaidlust, et tänaseks on tegemata veel 210 tundi. Samas tuleb arvestada, et 210 üldkasuliku töö tunni tegemiseks on süüdimõistetul veel aega umbes 12 kuud, mille jooksul on süüdimõistetu suuteline ära tegema 210 üldkasuliku töö tundi, mistõttu ei ole veel tegemist üldkasulikust tööst kõrvale hoidmisega.
15. Lisaks leiab kaitsja, et kui B.K on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, siis ei ole tegemist veel karistuse täitmisele pööramise alusega, vaid põhjusega suunata isik sotsiaalprogrammi eesmärgiga vähendada või kõrvaldada tema kiindumust alkoholi, kuna karistussüsteemi peamine põhimõte on süüdimõistetu ümberkasvatamine. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. KarS § 69 lg 6 näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele.
17. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et B.K kohtuistungile mitteilmumine ning seetõttu tagaotsitavaks kuulutamine ei kuulu KarS § 75 lg-s 1 sätestatu hulka, mistõttu ei tohi sellele karistuse täitmisele pööramise küsimuse üle otsustamisel tugineda. Eespool märgitu kuulub B.K iseloomustava teabe hulka ning näitab süüdimõistetu suutmatust täita temale määratud kohustusi. B.K on rikkunud nii kriminaalhooldustingimusi kui ka konkreetse erakorralise ettekande kohtuliku arutamise käigus maakohtu poolt määratud kohustusi, mis kinnitab veelgi ringkonnakohtu veendumust, et B.K ei ole suuteline korrale alluma ning kohustusi täitma.
18. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole karistuse eesmärkide saavutamine kriminaalhoolduse tingimustes enam võimalik (vt käesoleva määruse p-d 4-6). B.K, olles teadlik temale määratud kontrollnõuete – ja kohustuste järgimise kohustuslikkusest ja rikkumise võimalikest tagajärgedest, ei ole sellest hoolimata suutnud täita temale määratud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ja on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
19. B.K-ga toimus esmakohtumine kriminaalhooldusosakonnas 05.08.
20. Tal on 357 tunnist sooritatud vaid 147 üldkasuliku töö tundi. Siinkohal ei ole asjakohaseks argumendiks, et B.K on veel piisavalt aega, et ülejäänud määratud tunnid ära teha, kui senine reaalse vangistuse asendamine on ebaõnnestunud, kuna B.K ei täida temale mõistetud karistust, s.o ei soorita kokkulepitud ajakavade alusel üldkasuliku töö tunde. Tingimisi mõistetud karistust on erakorralise ettekande alusel võimalik täitmisele pöörata igal ajahetkel kriminaalhoolduse jooksul, kui kohus tuvastab, et edasine karistuse kandmisest vabastamine on perspektiivitu ning ei täida enam oma eesmärke.
21. Mis puudutab kaebuses toodud ettepanekut suunata B.K sotsiaalprogrammi, mis tegeleks sõltuvusprobleemidega, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et B.K on vabaduses olnud piisavalt aega enda alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning abi otsimiseks. B.K ei ole aga ära kasutanud kriminaalhooldustingimustes pakutavaid võimalusi ning on otsustanud hoopis temale määratud kohustusi rikkuda.
22. Kõik eeltoodu ilmestab selgelt, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole B.K-le soovitud mõju avaldanud ning talle mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Kuivõrd süüdimõistetu on rikkunud ilma mõjuva põhjuseta juba olemasolevaid kohustusi ning näidanud enda käitumisega lugupidamatut suhtumist õiguskorda, siis ei ole täiendavate kohustuste määramine enam põhjendatud. B.K-le anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid enda hoolimatu käitumise tõttu tuleb isikul temale mõistetud karistus ära kanda vanglakaristusena.
23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17.10.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk