KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2023, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-23-3871 Kohtuasi A. K. hagi S

§ 101

alusel arvutatav elatis (sh baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni S. K.i täisealiseks saamiseni XXX. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 ja lapse- ning lasterikka pere toetuse suuruse muutumisel.

1. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja A. Z. arveldusarvele.
2. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
2. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnkohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
3. Viru Maakohtusse saabus 12.03.2023 A.K.i hagi S. K.i vastu elatise vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt hageja ja A. I./Z. abielust sündis poeg S. K.. 11.10.2019 tegi Viru Maakohus õigeksvõtuotsuse ts. asjas 2-19-10973, millega mõistis A.K.ilt kostja kasuks välja elatise 270 eurot kuus kuni S. K.i täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast. Alates Viru Maakohtu 11.10.2019.a. kohtuotsuse tegemisest on muutud asjaolud, mis olid tol ajal elatise määramise aluseks ja nimelt: Hagejal on peale Kostja sündinud veel kaks alaealist last: D. K.; ik: XXX ehk XXXs.a. (Lisa 2 – Sünnitõend) M. K.; ik: XXX ehk XXX18.10.2022.s.a. (Lisa 3 – Sünnitõend). Alates 01.01.2022.a. on muutunud õiguslik olukord elatise suuruse arvutamises. Kuna Hagejal ei õnnestunud kohtuväliselt saavutada kostja seadusliku esindajaga kokkulepet elatise suuruse vähendamise osas on hageja sunnitud elatise suuruse vähendamiseks pöörduma kohtusse.
4. Kostja vastust hagile ei esitanud.
5. 05.06.2023 toimunud kohtuistungil võttis kostja seaduslik esindaja hagi õigeks ja oli nõus, et kohus teeb asjas õigeksvõtuotsuse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 1 ja 2)
8. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101lg.3 kohaselt Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg.5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

1. Hageja põhistab elatise vähendamise nõuet seoses tal kahe lapse sünniga ja tema varalise olukorra halvenemisega ning elatise arvestamise korra muutumisega.
2. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja poeg; 2) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg.1 ja 2 kohaselt Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 1. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetusega. Selle sätestab

§ 101

lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel.

1. Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: 10.1 Hageja ülalpidamisel on poeg S., kes elab koos emaga; 10.2 Hageja ülalpidamisel on lisaks S.le alaealised pojad D. ja M. MTA -l puuduvad andmed hageja tulude kohta. Hageja on registreerinud end FIE-na, kuid FIE-na tegutsemine näitab kahjumit. Hagejale kuulub kaks VW Golfi XXX ja XXX. Muu vara kohta andmeid ei ole. Kostja seaduslik esindaja on MTA andmetel teeninud viimase 12 kuu jooksul tulu kokku 12 770 eurot ja talle kuulub korteriomand asukohaga: XXX ja sõiduauto Audi A4 Avant reg.nr XXX. Alates
2. veebruarist 2023 täiendati

§ 101

lõiget 5 teise lausega, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 11. Poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik