Obsah (6)

§ 132§ 217§ 133§ 131§ 130§ 119

2-22-18407 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18407 Tsiviilasi Rxxxx Lxxx kaebus kohtutäitur Ivi K

§-le

1. Võlgnik jäi enda esitatud seisukohtade juurde. Rxxxx Lxxx saatis 18.11.
2. a kohtutäiturile allkirjastatud avalduse sisuga, et palun tagastada 10.11.
3. a tehtud palga mahaarvamisest üleliigne osa. Kohtutäitur vastas avaldusele 18.11.
4. a, et raha ei tagastata. Võlgnik kordas kohtutäiturile saadetud e-kirjades oma seisukohti ning 18.11.
5. a saatis ka kaebuse. Kohtutäitur vastas, et võtab avaldatu teadmiseks ning et täiteasjas kinnipeetud summad on sissenõudjale edasi kantud. Sissenõudja on PlusPlus Capital AS. Kohtutäitur saatis 30.11.
6. a võlgnikule maksekorralduse, mille kohaselt on PlusPlus Capital AS-le 28.11.
7. a kantud 2028,73 eurot. Kohtutäitur tugines võlgniku väljendatule, et ta on kohtutäiturile saatnud kõik vajalikud dokumendid, ning kohtutäitur tegi esitatud andmete alusel arvutused. Tööandja on
8. a oktoobris väljamakstud töötasust teinud kinnipidamisi 15,87+667,34=683,21 eurot.
9. a novembris väljamakstud töötasust on tehtud kinnipidamisi 115+1304,98=1419,98 eurot. Seega mõlemal kuul on

§ 132lg 2 kohaselt tehtud kinnipidamisi miinimumpalka ületavast osast 2/3.

Tööandja ei ole kohaldanud

§ 132lg 11.

Peysera arvelduskontolt nähtub, et 10.11.

1. a maksti töötasu 1363,99 eurot ja lähetus 319,50 eurot. Võlgniku netosissetulek perioodil 01.10-31.10.
2. a oli 2783,97 eurot. Võlgnikule maksti välja 1683,49 eurot ning kohtutäiturile tehti kinnipidamine summas 2429,48 eurot (kokku 4112,97 eurot). Seega on ilmne, et esitatud palgatõendi alusel ei saadud teha kinnipidamist ühe kuu palgast. Pidi olema veel mingi sissetulek või tehti ülekanne mitme kuu eest. Kohtutäitur lähtus asjaolust, et tööandja tegi kahe kuu sissetulekust kinnipeetud summas ühe makse. Kohtutäituri leiab, et kui arvestada kokku kõik võlgnikule tehtud maksed ning kinnipidamised, saab arvata, et võlgnik on esitanud oma sissetuleku kohta puudulikke andmeid. Sellist seisukohta toetab ka võlgniku 16.11.2022.a e-kiri, milles ta avaldab, et ta pidanuks sama üle 5000 euro kuus. Tööandja on teinud kinnipidamisi 2/3 netotasust. Võlgnik ei esitanud kohtutäiturile ka SEB Pank AS arvelduskonto väljavõtet. Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et tööandja ei tohi teha kinnipidamisi kahele kohtutäiturile ühes kuus. Tööandja peab kogu arestitava sissetuleku kinni pidama ning seejuures ei ole oluline, mitmele täiteasjale ühes kuus kinnipidamisi tehakse. Kohtutäituri hinnangul ei ole põhjust arvata, et tööandja tegi kinnipidamisi ebaõigesti. Võlgnik kasutab Leedu pangakontot, mida Eesti kohtutäitur arestida ei saa. Sellega hoiab võlgnik kõrvale oma kohustuste täitmisest. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
3. Kohus kohustas 07.03.
4. a määrusega (tl 41) kohtutäitur Ivi Kalmetit

§ 217lg 7 alusel sisuliselt läbi vaatama talle avaldaja Rxxxx Lxxx poolt 11.11.2022.

a esitatud avalduses sisalduvat kaebust.

1. Kohtutäitur esitas 16.03.
2. a otsuse võlgniku 11.11-14-11.
3. a kaebusele (tl 43-46). Kohtutäitur jättis Rxxxx Lxxx kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri 16.03.
4. a otsuses on korratud 23.01.
5. a seisukohas esitatut.
6. Kohus küsis 11.04.
7. a andmeid võlgniku Rxxxx Lxxx sissetulekute kohta viimase tööandjalt Rxxxxxx OÜ (tl 50).
8. Rxxxxxx OÜ esitas 14.04.
9. a kohtule andmed - Rxxxx Lxxx sissetuleku arestimise skeemi (tl 54). 3 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus on seisukohal, et avaldaja Rxxxx Lxxx kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Kohtule esitatud kaebuse asjaoludest nähtuvalt on avaldaja vaidlustanud tema sissetulekust kinnipidamise ulatust. Avaldaja leiab, et tal on õigus kinnipeetud summast raha osaliselt tagasi taotleda. Võlgnik Rxxxx Lxxx on kohtutäiturile 11.11.
12. a saadetud avalduses vaidlustanud tema sissetulekust kinnipidamise ulatuse ning avaldaja soovib, et kohtutäitur arvutaks välja osa, mis on tema sissetulekust ekslikult kinnipeetud. Kohtutäitur jättis 16.03.
13. a otsusega Rxxxx Lxxx kaebuse rahuldamata.
14. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja suhtes on kohtutäitur Ivi Kalmeti juures käimas täitemenetlus nr 047/2021/
15. Menetluse aluseks on Pärnu Maakohtu 23.12.
16. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-133078 ning sissenõudjaks on PlusPlus Capital AS. Vaidlust ei ole ka selles, et 10.11.
17. a laekus võlgniku tööandjalt Rxxxxxx OÜ-lt täiteasja nr 047/2021/989 katteks 2429,48 eurot (tl 15). 28.11.
18. a kanti PlusPlus Capital AS-le üle 2028,73 eurot. Kohus lahendab kaebuse ilma sissenõudjat PlusPlus Capital AS kaasamata, TsMS § 198 lg.3 järgi hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Kuna sissenõudjale on tööandja poolt kinni peetud summa üle kantud, ei ole sissenõudja õigusi rikutud ja tal ei ole selles asjas kaebeõigust. Vaidlus toimub võlgniku töötasust tehtud kinnipidamise üle, millega ei ole sissenõudjal puutumust, mistõttu kohus ei pea vajalikuks tema kaasamist. 13.

§ 133

lg 1 järgi on võlgnikule antud õigus pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kui tema kontol on arestitud sellised sissetulekud, mida ei saa üldse arestida (

§ 131

) või kui sissetulek on arestitud seadusega lubatust (

§ 132

) suuremal määral.

§ 133

lg 1 teise lause kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (

§-des 131 ja 132 sätestatud piirangud).

1. Täiteasjas nr 047/2021/989 06.09.
2. a koostatud sissetuleku arestimise aktist (tl 38) nähtub, et võlgniku sissetulekust kuulub kinnipidamisele 4146,62 eurot, lisandub viivis. Tööandja kohustub tegema kinnipidamisi võlgniku kuni 654 eurosest sissetulekust 20%, seejuures tuleb kõigepealt lahutada alampalgast maha arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot (sissetuleku summa kuni 654-233,57)x20%) ja miinimumpalka ületavast osast 2/
3. Rxxxx Lxxx tööandja Rxxxxxx OÜ esitatud andmete (tl 54) kohaselt oli RxxxxxLxxx brutosissetulek
4. a oktoobris ja novembris kokku 5541,54 eurot, sh oktoobri palk 3609,92 eurot, novembri palk 746,88 eurot, puhkusekompensatsioon 256,74 eurot ja päevarahad 928 eurot. Seega on tööandja teinud kinnipidamisi Rxxxx Lxxxxx perioodi 01.10-31.10.
5. a eest makstud töötasust (tl 13; 21), 01.11-08.11.
6. a töötasust, samuti päevarahadest ning lõpparvega arvestatud puhkusekompensatsioonist. Avaldaja esitatud andmed
7. a oktoobri (bruto)kuupalga (maksepäev 04.11.
8. a) kohta (tl 36) on kooskõlas tööandja esitatud andmetega. Rxxxx Lxxx andmeid
9. a novembri töötasu kohta esitanud ei ole. Seega lähtub kohus tööandja esitatud andmetest.

§ 130

lg 11 sätestab, et sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või 4 rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

§ 130

lg 4 kohaselt ei loeta sissetuleku arestimise hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ega töötuskindlustuse makseid. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord kohaselt ei kuulu maksustamisele välislähetuse päevaraha määrades 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. (§ 3, § 7 lg 1 p 3). Päevaraha maksmisel üle piirmäära tuleb piirmäära ületav osa deklareerida ja maksustada sarnaselt palgatuluga. Välimaksekorralduse nr 6479 kuupäevaga 08.11.

1. a (tl 20 pöördel) kohaselt maksti Rxxxx Lxxxxx päevaraha
2. a oktoobris 25 päeva eest ja novembris 4 päeva eest. Kokku on arvestatud päevarahadeks 928 eurot. Esitatud andmete põhjal saab järeldada, et päevaraha ei ole makstud üle piirmäära. Oktoobrikuu eest 25x32=800 eurot, novembrikuu eest 4x32=128 eurot. Seega tuleb sissetuleku arestimisel lähtuda võlgniku brutosissetulekust 4613,54 eurot (5541,54928). Brutosissetulekult summas 4613,54 kujuneb töötuskindlustusmakseks (1,6%) 73,82 eurot, kohustuslikuks kogumispensioniks (2% ) 92,27 eurot ning tulumaks (20%) 889,49 eurot. Sellisest arvutuskäigust lähtudes saanuks olla Rxxxx Lxxxxx välja makstav netosumma 4485,96 eurot.
3. a oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Nimetatud summa on mittearestitav osa ning arestitavaks osaks kujuneb 3831,96 eurot (4485,96-654). Viiekordne alammäär on 3270 eurot (5 x 654) ning arestitav osa miinus viiekordne alammäär 561,96 eurot (3831,96-3270). 2/3 viiekordsele alamäärale vastavast summast on 2180 eurot. Seega võimalik maksimaalne arestitav summa on 2741,96 eurot (561,96+2180), 2/3 sissetulekust (4485,96 eurot) on 2990,64 eurot. Seega maksimaalne arestitav summa ei ületa 2/3 sissetulekust (

§ 132lg.3 järgi ei tohi arestitav summa ületada 2/3 kogu sissetulekust).

Võlgnikule väljamakstav summa pärast arestimist on 1744 eurot. Võlgniku sissetuleku arestimise skeemist (tl.54) nähtuvalt on võlgnikule selline summa ka välja makstud. Tulenevalt asjaolust, et tööandja on arvestanud maksud brutosummalt 5541,54 eurot (välja arvatud kohustusliku kogumispensioni makse), on maksud, s.o töötuskindlustusmakse ja tulumaks arvestatud ettenähtust suuremana ning välja makstav netosumma sellest tulenevalt omakorda väiksemana. Seega on väljamakstavalt netosummalt arvestatud arestimisele kuuluv osa samuti väiksem. See omakorda tähendab, et võlgniku sissetulekust arestiti väiksem osa, kui oleks pidanud arestima. Võimalik maksimaalne arestitav summa oli 2741,96 eurot, kuid võlgniku sissetulekust arestiti 2429,48, s.o 312,48 eurot ettenähtust vähem. 5 Kuna võlgniku sissetulekust arestiti ja kanti kohtutäitur Ivi Kalmeti kontole üle ettenähtust väiksem summa, ei ole põhjendatud kaebuse esitaja nõue, et kohtutäitur peab talle mingi summa tagasi maksma. Rxxxx Lxxx kaebus tuleb jätta rahuldamata. 15. Nõustuda saab kohtutäituriga osas, et tööandja peab kinni pidama kogu arestitava sissetuleku ning seejuures ei ole oluline, mitme täiteasja tarbeks kinnipidamisi tehakse. Sellise õiguse näeb otsesõnu ette

§ 119lg.1, lg.2. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus teeb lahendi Rxxxx Lxxx kahjuks, jääb kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot Rxxxx Lxxx enda kanda. Rxxxx Lxxx tasus riigilõivu 15 eurot 23.12.2022. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6