) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD
lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (
Arvestades seda, et X viitab kohtule esitatud kaebusena käsitatavas avalduses sellele, et Tartu Vangla ei ole võimaldanud talle ortopeedi vastuvõttu ega C-hepatiidi ravi, siis mõistab kohus, et kaebaja põhieesmärgiks kohtusse pöördumisel on see, et ta saavutaks ortopeedi vastuvõtule viimise ning selle, et talle võimaldataks C-hepatiidi ravi. Kohus tõlgendab seega kaebaja kaebust nii, et X soovib Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemist ortopeedi vastuvõtu võimaldamiseks ning C-hepatiidi raviga alustamiseks (
5.
lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel. 6.
lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
S) § 11 lg-st 5 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu kohustamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole vangla meditsiiniosakonnale kirjalikke pöördumisi seonduvalt ortopeedi vastuvõtu ning C-hepatiidi ravi mittevõimaldamisega esitanud. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus (s.o vaidemenetlus) vangla kohustamise nõuetes läbimata. Isegi kui käsitada ravijärjekorda panemist ravi kohesest võimaldamisest keeldumisena, siis ei ole kaebaja sellist keeldumist/keeldumisi vanglasiseselt vaidlustanud. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus vangla kohustamise nõuetes läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse
7.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus selgitab, et kui kaebaja ei ole rahul sellega, et talle ei võimaldata arsti vastuvõttu või soovitud ravi, siis tuleb kaebajal esmalt kirjalikult pöörduda vangla poole ja soovitud toimingu tegemisest keeldumise korral esitada vanglale kohustamisvaie. Kui vaie jääb rahuldamata, siis on kaebajal õigus 30 päeva jooksul pöörduda kohtusse (
2 3-23-1276 8. Vastuseks kaebaja küsimustele märgib kohus, et vastavalt
lg-le 2 võivad halduskohtumenetluses olla tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnang kui eksperdiarvamus on kohtumenetluses tõendina aktsepteeritav. Mis puudutab komisjoni hinnangu saamiseks kuluvat aega, siis nähtub sotsiaalministri
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.