KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-23-534 Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2023, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna krimin

§ 69lg 6 RESOLUTSIOON 1.

Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. 2.

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele Andero Järvesaarele Viru Maakohtu 14.03.2023.

a kohtumäärusega nr 4-23-534 määratud asenduskaristus sooritamata ÜKT tundide ulatuses s.o 7 (seitse) päeva aresti.

1. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks Andero Järvesaare Viru Vanglasse saabumise aeg.
2. Vastavalt VTMS § 205 lg 2 on Andero Järvesaar kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse Ülesõidu 1, Jõhvi – 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
3. VTMS § 205 lg 4 alusel, kui süüdlane Andero Järvesaar ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur sellest Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale ja kohus teeb määruse süüdlase aresti kandmisele sundtoomise kohta. Määrus edastada Andero Järvesaarele, Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 07.02.2023 Viru Maakohtule taotluse asendada Andero Järvesaarele määratud rahatrahv arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. 25.06.2021 otsusega väärteoasjas nr 2590,21,001511 määrati Andero Järvesaarele

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o summas 420 eurot.

Rahatrahv oli määratud tasuda hiljemalt 13.07.

1. Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise kohta jõustus 14.07.2021 ja kuna menetlusalune isik trahvi ei tasunud, suunati nõue täitemenetlusse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei toimunud. Kohtutäitur K. M. teatas 17.10.2022 kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur märkis, et ta on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Viru Maakohtu 14.03.
2. a määrusega rahuldas kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ning asendas Andero Järvesaarele Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.06.2021 otsusega väärteoasjas nr 2590,21,001511 määratud rahatrahvi 105 trahviühikut (420 eurot) arestiga 10 päeva.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendas kohus Andero Järvesaarele määratud aresti tema nõusolekul 10 tunni üldkasuliku tööga (ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd), mille tegemise tähtajaks määrati 1 kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 30.03.

1. 19.05.2023 esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, millega taotles Andero Järvesaarele kohtumäärusega asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on Andero Järvesaar talle määratud kümnest tunnist sooritanud 3 tundi ja sooritamata on 7 tundi üldkasulikku tööd. 08.05.2023 saatis hooldusalune meilile kirjaliku seletuse: "Ei läinud 29.04.2023 ÜKT tunde tegema kuna mul ei olnud bussiraha, üritasin päev enne seda võlgu küsida inimestelt, aga kuskilt ei saanud, aga sain sama päev ja läksin pühapäeval sinna kohale, aga kedagi seal ei olnud ja sel hetkel oli mul juba asja pärast suur ärevus ega julgenud ka helistada ja küsida kas ma saaksin täna ära teha. Kahetsen väga, et nii läks ja kogu see olukord tekitab minus suurt ärevust veel enam see, et ma ei ole mitte mingisugust turvatooli ära varastanud, mille eest mulle suurem osa ÜKT tunde määrati." Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et esmakohtumine toimus 04.04.
2. Tutvustati kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust, selgitati üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi, süüdlase õigusi ja kohustusi, hooldusalune allkirjastas vastava dokumendi. Selgitati ÜKT tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda ja millised on tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitati, millal tehakse rikkumise fikseerimise akt ja selle tulemid (hoiatus, erakorraline ettekanne), tagajärjed; erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Selgitati, kuidas käituda 2 probleemide ilmnemisel. Tutvustati töötamise kohti. Hooldusalune soovis teha tunde nädalavahetusel, sest töötab. Kuna tema elukoha lähedal ei ole ÜKT tööandjat, kes nädalavahetustel tööd annab, siis suunati isik tööle Rakverre. Koostati ÜKT ajakava 10 tunni sooritamiseks 22.-23.04.2023, ÜKT tööandja juures Hoolekandeteenused AS Narva Kodu. 24.04.2023 teavitas ÜKT tööandja, et Andero Järvesaar käis 22.
3. 2023 tunde sooritamas, aga 23.04 ei ilmunud kohale. 25.04.2023 võeti telefoni teel isikuga ühendust. Vabandas ja ütles, et jäi 23.04.2023 magama, seetõttu jäi bussist maha ning tööle minna ei saanud. Lepiti kokku, et teeb oma tunnid järgi 29.04.
4. 02.05.2023 teavitas ÜKT tööandja, et Andero ei ilmunud oma tunde tegema 29.04.
5. 05.05.2023 saatis juhendaja digiallkirjastatud arvestuslehe, millelt nähtub, et isik on ÜKT ajakava järgi teinud 3h 22.04.2023 ja rohkem mitte. Isikuga võeti telefoni teel ühendust, lubas ametniku meilile seletuse saata, miks ei käinud 29.04.2023 tunde sooritamas. Hooldusalusele selgitati, et kuna tähtaeg on läbi, mõjuvat põhjust tundide tegemata jätmiseks ei olnud, lisaks isik ei teavitanud ametnikku tundide sooritamata jätmisest, siis tuleb koostada erakorraline ettekanne ja tehakse ettepanek sooritamata tundide osas karistus täitmisele pöörata. Kohtuistung Andero Järvesaar selgitas, et ÜKT on täies ulatuses sooritamata kuna ühel korral magas sisse ja siis jälle ei olnud bussiraha. Ei nõustu, et peab tegema tunde asjas, mida ta sooritanud ei ole, sest tema ei ole oma lapse turvatooli varastanud. Kriminaalhooldaja jäi oma seisukoha juurde ning palus asenduskaristus – arest täitmisele pöörata. Kohtu seisukoht

§ 82

lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Rahatrahvi asendamine vabadusekaotusega lõpetab rahatrahvi täitemenetluse TMS §-de 201 lg 4 ja 206 lg 4 järgi. Asendamise tulemusena määratud aresti kui uue otsuse täitmise aegumist hakatakse sel juhul uuesti arvutama

§ 82lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaega järgides.

Viru Maakohtu 14.03.2023 määrus rahatrahvi asendamiseks jõustus 30.03.2023 ja seega otsuse täitmine ei ole aegunud.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et VTMS § 211 lg 11 kohaselt lahendab kohus rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Viru Maakohtu 14.03.2023. a istungil, mil otsustati rahatrahvi asendamine arestiga ning arest omakorda üldkasuliku tööga, osales Andero Järvesaar isiklikult. Seejuures selgitati Andero Järvesaarele nii kohtuistungil kui ka kohtumääruses, et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus

§ 69

lg 6 kohaselt üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku taotluse alusel pöörata temale mõistetud aresti täitmisele. Üldkasuliku töö tundide tegemisest kõrvale hoidumise tagajärgi on Andero Järvesaarele selgitanud ka kriminaalhooldusametnik. Seega on eeltoodust üheselt selge, et Andero Järvesaar oli teadlik, et kui ta üldkasulikku tööd ei tee, siis pööratakse temale asenduskaristusena määratud arest täitmisele. 3 Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

69 lg 6 ls 1 järgi on üldkasuliku töö tingimuste rikkumisena vaadeldav see, kui süüdlane hoiab sellest kõrvale. Andero Järvesaar avaldas 14.03.2023 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondlikku tööd ning takistusi tööks ei pidavat olema. Samas on Andero Järvesaar hiljem esitanud kriminaalhooldusametnikule üldkasuliku töö mittetegemise kohta end õigustavaid asjaolusid: rahaliste vahendite puudus töökohta sõiduks ja üldse ei ole ta sellist tegu toime pannud, mille eest ta üldkasulikku tööd tegema peab. Kohus on seisukohal, et Andero Järvesaar on oma sellise käitumisega väljendanud soovimatust teha talle asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd hoidudes üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Pärast üldkasuliku töö tingimuste rikkumise kindlakstegemist võib kohus süüdlast hoiatada, panna talle täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata täitmisele süüdlasele asenduskaristusena määratud aresti. Otsustamaks, kas pöörata arest täitmisele või kasutada leebemaid variante (hoiatamine, täiendavate kohustuste panek või töö tegemise tähtaja pikendamine), arvestab kohus rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Vaatamata Andero Järvesaarele antud võimalusele sooritada üldkasulikku tööd talle sobivatel tingimustel (nädalavahetustel), ta üldkasulikku tööd määratud mahus ei sooritanud. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et Andero Järvesaar ei soovi üldkasulikku tööd teha, hoiab selle tegemisest teadlikult kõrvale ning tal puudub selleks mõjuv põhjus. Andero Järvesaar ei esitanud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd antud tähtaja jooksul täies mahus sooritada. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik anda Andero Järvesaarele täiendavaid võimalusi töö tegemiseks, kuivõrd tegemist on Andero Järvesaart iseloomustava käitumismustriga. Üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Seejärel ei sooritanud ta ka asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde, vaid asus taas karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Sellises olukorras pole kohtul tõsiseltvõetavat alust uskuda, et Andero Järvesaar võiks edaspidi täita kriminaalhooldusametnikuga sõlmitavaid kokkuleppeid ja suhtub kohusetundlikult üldkasulikku töösse. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pööramiseks. Seega rahuldab kohus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotluse ning pöörab Viru Maakohtu 14.03.2023 kohtumäärusega Andero Järvesaarele määratud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Andero Järvesaarele oli Viru Maakohtu 14.03.2023 määrusega määratud sooritada 10 tundi üldkasulikku tööd, millest ta sooritas 3 tundi ja tegemata on 7 tundi. Seega kuulub täitmisele pööramisele 7 päeva aresti arvestusega, et 1 tund üldkasulikku tööd võrdub ühe päeva arestiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30. mai 2023. a määrus muutmata. 30.05.2023 kohtumäärus 4-23-534 jõustus 06. juulil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5