Obsah (5)

§ 407§ 394§ 363§ 468§ 163

2-23-5390 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-5390 Tsiviilasi Hagi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud formaalsed eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjale on hagiavaldus nõuetekohaselt e-posti aadressile kätte toimetatud 15.05.2023 ning kostja pole talle 12.05.2023 määruses määratud tähtaja jooksul hagile vastanud (

§ 407lg 1).

Sealjuures on kohus kostjale määranud nõuetekohase tähtaja hagile vastamiseks – 14 päeva (

§ 394

lg 5 ja § 407 lg 5 p 1) ning kostja pole kohtule teavitanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks (

§ 407lg 5 p 3).

Hagi menetlusse võtmise määruses, mis on kostjale kättetoimetatud, on kostjat teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest (

§ 407lg 5 p 2).

Hageja ei ole hagiavaldusse märkinud, et soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta.

§ 363

lõike 2¹ 2 2-23-5390 kohaselt kui hageja ei ole nõus hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega käesoleva seadustiku § 407 kohaselt, tuleb seda hagis märkida. Tartu Ringkonnakohus on 25. september 2014. a otsuse punktis 10 tsiviilasjas 2-13-26814 märkinud, et

§ 363

lg 2¹ kohaselt tuleb hagejal juhul, kui ta ei ole nõus hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega

§ 407kohaselt, seda hagiavalduses märkida.

Nimetatud tsiviilasjas ei olnud hagejad kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et nad ei soovi tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja jätab hagile vastamata. Ringkonnakohus märkis, et

§ 407

lõigete 1 ja 2 koostoimest tulenevalt eeldatatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta tagaseljaotsuse tegemist ei soovi ning kostja jätab hagile vastamata. Eeltoodust lähtudes leiab maakohus, et tagaseljaotsuse tegemine on menetlusnormide kohaselt võimalik. 5. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud, s.o kostja ülalpidamiskohustuse rikkumise kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, kuna vanem on kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. 6.

§ 407

lg-st 1 tuleneb, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, st kui hagi on õiguslikult põhjendatud. Õigusalases kirjanduses on osundatud, et hagi õiguslik põhjendatus (veenvus) tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Seejuures saab kohus arvestada üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega ning kohus peab lähtuma eeldusest, et hageja väiteid pole vaja tõendada, sest

§ 407lg 1 teise lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud (V.

Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn

1. § 407 kommentaarid, lk 832-833). Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks (Riigikohtu 03.05.2017 määrus asjas nr 32-1-21-17, p 16).
2. Hageja on esitanud kostja kui oma isa vastu täisealisele õppivale lapsele elatise tasumise nõude. Hageja nõude õiguslikuks aluseks võiks seega olla perekonnaseaduse (PKS) § 96 ning § 97 p
3. Nende sätete kohaselt on täisealised esimese astme ülenejad sugulased kohustatud ülalpidamist andma lapsele, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kostja on hageja isa, olles seega tema üleneja sugulane (PKS § 80 lg 1). Hageja on 18-aastane ning ta õpib käesoleval ajal (2022/2023 õppeaastal K T G 11 klassis. Seega omandab ta hetkel keskharidust. Puudub vaidlus, et kostja hageja osas ülalpidamiskohustust ei täida. Järelikult on kostjal hageja ülalpidamiskohustus (PKS § 96 ja § 97 p 2).
4. Ülalpidamise ulatus on kindlaks määratud PKS § 99 lg-s 1, mis sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduses on välja toodud hageja vajaduste loetelu ühe kuu kohta. Sellest nähtuvalt kulub hageja vajaduste rahuldamiseks igakuiselt 215 eurot. PKS § 97 p-i 2 järgi saab elatise välja mõista lähtuvalt õppimise ajast. Seetõttu tuleb elatis välja mõista kuni hageja keskhariduse omandamiseni, mille omandamine tal hetkel pooleli on.
5. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Eelöeldust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista selliselt, et kostja tasub 3 2-23-5390 hageja ülalpidamiseks 80 eurot kuus alates 07.04.2023 kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks (so 11.03.2026) saamiseni. 10.

§ 468lg 1 p-i 2 alusel tunnistab kohus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud 11.

§ 163lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4