S § 44 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
lg 1 alusel menetluskuluna: •
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 86,40 eurot; •
6. Lähtudes
lg 1 p 7 ja
lg 3 tuleb menetluskulud summas 1173,90 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese
lg 6 ja lg 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.
lg 1 ja lg 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks
Kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse
10. peatüki sätteid. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 01.06.2023.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale süüdistusakti Merike Pajula süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi. Prokurör taotleb asja lahendamist käskmenetluses. Merike Pajulale on süüdistusakt edastatud 01.06.2023.a. Merike Pajulat süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 25.12.2022 kella 14.50 ajal Tallinnas Karjavälja teel Laki tänava ja Mustamäe tee vahelisel teelõigul suunaga Mustamäe tee poole ning edasi Karjavälja tn 4 juures mootorsõidukit Volkswagen Golf, Soome reg-nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove: lõplik lugem 1,04 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 0,94 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Merike Pajula liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Merike Pajula toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht
lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Süüdistusakti kohaselt kinnitavad Merike Pajula süüd järgmised tõendid: 2 • • • • • • • • Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 1-3) tõendab, et Merike Pajula peeti 25.12.2022.a kell 15:02 Tallinnas Mustika keskuse parkimisplatsil (Karjavälja tee 4, Tallinn) kinni kahtlustatavana KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Merike Pajula vabastati 26.12.2022.a kell 14:30; Kinnipeetu läbiotsimise protokoll (tl 4) tõendab Merike Pajula läbiotsimisel avastatud ja hoiule võetud esemeid; Tunnistaja S. L. 25.12.2022.a ülekuulamise protokollist (tl 5) nähtub, et töövälisel ajal (töötab politseiametnikuna) 25.12.2022.a kella 14:50 paiku sõitis ta koos elukaaslasega R. H. Tallinnas mööda Tammsaare teed, Ehitajate tee juures, suunaga Mustamäe tee. Tammsaare tee ja Ehitajate tee ristmikul märkas ta, kuidas nende eessõitvale sõidukile keeras ette valget värvi Volkswagen Golf Soome reg nr-ga XXX (sõiduk tuli Ehitajate teelt ja keeras Tammsaare teele, suunaga Mustamäe tee). Seejärel sõiduk reastus kaks rida vasakule ja keeras Laki tänavale. Laki tänavale keerates, sõitis antud sõiduk üle kahe ohutussaare. Kuna neil ei olnud kohe võimalik sõidukile järgi keerata, siis sõitsid nad otse, kuni oli võimalus keerata vasakule Karjavälja teele, Tallinn. Karjavälja teel nägi tunnistaja, kuidas neile sõitis sama sõiduk vastu täistuledega kell 14:53. Sõiduk keeras Mustika keskuse parklasse ja peatus parkimiskohal. Nad sõitsid antud sõiduki kõrvale. Tunnistaja läks antud auto juurde, tegi ukse lahti, näitas politsei ametitõendit ja ütles talle, et on Ida-Harju politseijaoskonna välijuht ja palus sõidukimootori välja suretada. Seejärel juht küsis, et mis ta on valesti teinud. Tunnistaja tundis juhi suust alkoholilõhna ja otsustas sõiduki ise välja suretada ja võtmed enda kätte võtta. Elukaaslane helistas koheselt häirekeskusesse ja kirjeldas antud olukorda. Juht esitas tunnistajale oma passi ja sõiduki registreerimistunnistuse. Juhiks osutus Merike Pajula. Juht oli sõidukis üksinda. Nad jälgisid juhti kuni politseis saabumiseni, et ta ei tarvitaks enam midagi; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise dokumendid (tl 6-7) tõendavad, et Merike Pajulal tuvastati 25.12.2022.a kell 15:32 joobeseisund lõpliku mõõtetulemusega 0,94 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt tuvastati Merike Pajulal joobele viitavatest tunnustest märjad ja läikivad silmad, liiklemine/sõidustiil ebakindel ja liiklusohu tekitamine, aeglane kõne, koordinatsioonis kerged häired, nutmine, kergelt taaruv käitumine ja alkoholi lõhn; Taatlustunnistus nr TTRC-22/00152 (tl 8) tõendab, et Merike Pajula joobeseisundi kindlakstegemiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr-ga ARKM-0086 oli nõuetekohaselt taadeldud; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 9) tõendab, et Merike Pajula kõrvaldati 25.12.2022.a kell 15:02 LS § 91 lg 1 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt seoses sellega, et oli alust arvata, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära ja ta oli joobeseisundis; Koopiad Merike Pajula dokumentidest (tl 10) tõendavad, et Merike Pajulal on kehtiv Eesti Vabariigi isikutunnistus ja Soome Vabariigi juhiluba; Merike Pajula 26.12.2022.a kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (tl 11-12) tõendab, et Merike Pajula tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb siiralt. Alkoholi hakkas ta tarvitama 24.12.2022.a kella 20:30 paiku, olles korteris, mis asub Mustamäel. Ta oli joonud viina. Täpselt ei mäleta, mis kellani ta alkoholi tarvitas. Ta jõi ära umbes 0,5 l viina ja oli terve õhtu jooksul söömata. Mootorsõiduki rooli läks alles 25.12.2022 kella 14:45 paiku. Sõitu alustas Vilde tee 98 juurest ja eesmärk oli sõita poodi. Enne rooli istumist jõi veel ära natuke veini. Seejärel istus rooli. Enda hinnangul jõudis roolis olla maksimaalselt 10-15 minutit. Ta sõitis Mustika keskuse parklasse, jäi seisma ja kohe peale tuli tema juurde politseiametnik, esitles ennast ja näitas ametitõendit. 3 • • • Politseiametnik lülitas mootori välja ja võttis võtmed enda kätte. Koos politseiametnikuga oli ka naisterahvas, kes helistas politseisse. Süüdistatav sai aru, et patrull tuleb kohale, ootas nende saabumist istudes enda autos juhikohal ja enam alkoholi ei joonud. Patrulli saabudes kutsuti ta politseiautosse, kus kontrolliti tema andmeid ja pandi puhuma alkomeetrisse. Tulemus oli positiivne. Edasi puhus ta tõenduslikku alkomeetrisse ja oli tuvastatud tulemusega nõus. Seejärel peeti ta kinni ja toimetati arestimajja. Süüdistatav elab juba 13 aastat Soomes. Tal on Soomes töökoht, töötab lasteaias kasvatajana. Tema keskmine sissetulek on 1600 eurot kuus. Juhtimisõigus on tal olemas, omandas selle 1982.a kui elas veel Eestis. Kuna elab Soomes, siis uuendas juhiluba Soomes. Tänaseks on tal olemas Soome ARK-i poolt väljastatud juhiluba. Mootorsõiduki Volkswagen Golf reg nr-ga XXX omanik on ta ise; Tõendist isiku maksustatava tulu kohta ja teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta 2021.a (tl 14-15) nähtub, et Merike Pajulal puudub Eestis sissetulek; Õiend ja „European Car and Driving Licence Information Systemi“ väljavõte (tl 16-17) tõendavad, et Merike Pajulal on kehtiv juhtimisõigus ja mootorsõiduki Volkswagen Golf reg nr-ga XXX andmeid; Karistusregistri väljavõte (tl 18) tõendab, et Merike Pajulat ei ole Eesti karistusregistrisse kantud. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on tegemist teise astme kuriteoga. Samuti on selged tõendamisesemed asjaolud, mis on käskmenetluse kohaldamise aluseks. Merike Pajula on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud oma süüd täielikult ja avaldanud kahetsust. Kuivõrd Merike Pajulal puuduvad ka varasemad karistused, siis ei esine kohtu hinnangul ühtegi asjaolu, mis ei võimaldaks tema karistamist kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. Kohus on seisukohal, et Merike Pajula pani teo toime kavatsetult, kuivõrd ta läks mootorsõiduki rooli olles eelneval õhtul ja ka vahetult enne rooli istumist tarvitanud alkoholi. Selliselt käitudes seadis Merike Pajula eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub või vähemalt pidas selle saabumist võimalikuks. Merike Pajula sai aru, et ta on alkoholi tarvitanud ja et ta asub joobes mootorsõidukit juhtima ning et selline käitumine on keelatud, kuid ta tegi seda sellest hoolimata, et poodi minna. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd Merike Pajula on toime pannud teise astme kuriteo, mille tõendamiseseme asjaolud on selged, siis on võimalik lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra kohta. Prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 150 päevamäära on kohtu hinnangul vastavuses Merike Pajula süüga. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Merike Pajula süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõistab temale karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära (päevamäära suurusega 10 eurot), s.o 1500 eurot. Karistuse hulka arvestab kohus KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 2 päeva (25.12.2022-26.12.2022), s.o 6 päevamäära ning loeb Merike Pajula poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 144 päevamäära, s.o 1440 eurot. Menetluskulud
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 4 ja p 9 kohaselt on menetluskulud määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga 4 alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2023.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus Merike Pajulalt välja määratud kaitsjatasu 86,40 eurot ja sundraha 1087,50 eurot ehk kokku 1173,90 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Prokurör taotles menetluskulude ajatamist ühele aastale. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus
ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.