) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja X AS-i vahel 23.12.2019 sõlmitud järelmaksu müügileping nr. 1512471, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Samsung Galaxy S10 128GB 699,99 eurot, ad700y maksumusega 199,99 eurot ning lepingutasus 19,90 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 12 osamaksena esimese maksega 20.01.2020 summas 74,29 eurot ning viimase maksega 20.12.2020 summas 86,06 eurot vastavalt maksegraafikule. Samuti on nõude aluseks kostja ja X AS-i vahel 02.01.2020 sõlmitud järelmaksu müügileping nr. 1515777, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o 1320-4926 Sony Xperia 5, sinine maksumusega 699,99 eurot ning lepingutasus 19,90 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 12 osamaksena esimese maksega 20.02.2020 summas 67,33 eurot ning viimase maksega 20.01.2021 summas 67,38 eurot vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt. 27.05.2022 loovutas X AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte posti teel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (420 eurot) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 120 eurot. Lisaks 2 peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 560 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.