Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on hagejale ülalpidamist andnud. Kostja on alates 2022.a. augustist igakuiselt tasunud elatist 100 eurot kuus. Samuti on hageja viibinud kostja juures. Kostja elab hagejast kaugel, hageja külaskäikudega kaasneva transpordikulu on kandnud kostja. Kui hageja viibib kostja juures, on kostjal kulud toidule ja hügieenitarvetele, samuti on kostja ostnud riideid ja jalanõusid. Kostja oli pikemalt töötu ning tal on veel ühe alaealise lapse ülalpidamise kohustus. Teise lapse ülalpidamises osaleb kostja ca 50-100 euro ulatuses kuus. Võlgade tõttu on raske hoida töökohti. Hageja nõutud ulatuses elatise tasumine ei ole kostjal majanduslikult võimalik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3.
(perekonnaseadus) § 96 lg 1 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl 15) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et alates 21.06.2022 hageja vanemad koos ei ela ning hageja elab oma ema juures. 5. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled vaidlevad, kas kostja on andnud hagejale ülalpidamist piisavalt. 6.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise 2 tulemusel saadud baassumma.
lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot ning alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot. 7.
lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures keskmiselt seitse või enam ööpäeva kuus. Kostja selgitas eelistungil, et praegu toimub lapsega suhtlemine selliselt, et hageja on kostja juures ühel nädalavahetusel kuus. 8.
lg 5 sätestas 01.01.2022-31.01.2023, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse seletuskirja1 kohaselt lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed.
lg 5 alates 01.02.2023 kehtiva sõnastuse kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
lg 5 tähenduses on lapsed, kellega seoses lasterikka pere toetust makstakse, so PHS § 17 lg 1 või 2 sätestatud tingimustele vastavad lapsed. Selliseid lapsi on hageja ema peres koos hagejaga kolm, st alates 01.02.2023 tuleb pool lasterikka pere toetusest jagada kolme lapse vahel. 12.
lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. 13.
lg 1 alusel arvestatud kostja rahas antava ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 01.07.2022 kuni 31.01.2023.a. 205,64 eurot kuus (indekseeritud baassumma 209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot)); -alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023.a. 151,47 eurot kuus (indekseeritud baassumma 209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) 54,17 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 3 last); -alates 01.04.2023.a. 196,16 eurot kuus (indekseeritud baassumma 249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 54,17 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 3 last).
4 § 101 lg 1-järgses ulatuses ka juhul, kui lugeda ülalpidamine antuks osaliselt vahetult seoses transpordi- ja toidukulude kandmisega seoses 2-päevase külastusega isa juurde. Kostja on seega andnud ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on nähtuvalt kostja konto väljavõtetest olnud elatisemaksed ebaregulaarsed. Kohus asub seisukohale, et elatise väljamõistmise eeldused on täidetud, sest kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. 17. Tulenevalt
lg 2 III-IV lausest võib elatist vähendada alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summa mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et töötab käesoleval ajal OÜ-s X, netopalk on 689 eurot kuus, mille tõendamiseks on kostja esitanud konto väljavõtte (dtl 159-162). Esitatud konto väljavõtetelt nähtuvad töötasu maksed OÜ-lt X alates 2023.a. märtsist, aga ka 2022.a. augustis ja septembris (dtl 113). Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostjal lisaks hagejale ka teine alaealine laps, so XXX sündinud L. P.. Kohus tuvastab kostja konto väljavõtetelt, et kostja osaleb oma teise lapse ülalpidamises keskmiselt 78 euro ulatuses kuus (makseid 2022.a. juuli kuni 2023.a. aprilli, so 10 kuu eest kokku on 780 eurot). Kohus leiab, et kostja sissetulek on piisav, et anda ülalpidamist nii oma teisele lapsele nimetatud ulatuses, kui hagejale vähemalt
lg 1-järgses määras.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 I ja II lause järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja sissetulek on enda ja hageja ühetaolisel ülalpidamisel piisav hagejale vähemalt
lg 1-järgse elatise tasumiseks, arvestades ka osa, milles kostja osaleb oma teise lapse ülalpidamises. Juhul kui kostja vajaduste tarbeks jääv osa ei ole tema vajaduste katteks piisav, tuleb kostjal leida võimalus oma sissetulekute suurendamiseks. Kostja on tööealine, täieliku töövõimega isik. Kohtu hinnangul puudub mõjuv põhjus ülalpidamise kohustuse vähendamiseks ka perioodi eest enne 2023.a. veebruari, millele eelnevalt oli kostja enda väitel pikemaajaliselt töötu. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võinuks kostjal tööle asumist objektiivselt takistada. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike; vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (3-2-1-17-16, p 11). Kohus leiab, et lapsevanemal on kohustus teenida piisavat sissetulekut kõigile oma lastele ülalpidamise andmiseks vastavalt nende vajadustele. 18.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid (3-2-1-136-13, p 13). Kohtu hinnangul on hageja tagasiulatuv nõue põhjendatud osaliselt. Hageja on palunud välja mõista elatisevõlgnevuse 2022.a. juuli kuni augusti eest summas 411,28 eurot (so arvestusega 205,64 eurot kuu kohta). Nimetatud perioodi katteks tuleb lugeda kostja 05.08.2022.a. makse 100 eurot. Hageja esitatud ülevaate (dtl 49) kohaselt viibis hageja asjassepuutuval perioodil kostja juures 2 ööpäeva. Lapse viibimiskohaga seonduvad kulud toidule ning esmastele hügieenitarvetele. Lähtudes hageja väljatoodust nimetatud vajaduste kohta kuus, on kostja andnud tagasiulatuval perioodil seoses nimetatuga ülalpidamist vahetult ca 7 euro väärtuses (100+10=110:30x2). Vaidlus puudub, et hageja külaskäikude jaoks sõidutab teda autoga kostja. Kohus leiab, et lapse vajaduseks seoses transpordiga on mh sõidukulud eemalelavale vanemale külla sõitmiseks. Kostja ei ole tõendanud kulutusi kütusele väidetud ulatuses, mh ei nähtu kostja konto väljavõtetelt väidetud ulatuses makseid tanklates, mis langeksid ka ajaliselt kokku hageja viibimistega kostja juures. 5 Kohus leiab, et vaatamata sellele, kas kostja saab kütust tasuta, nagu väidab hageja, annab kostja hageja sõidutamisega ülalpidamist vahetult ning hageja poolt saadul on rahaliselt hinnatav väärtus. Hageja on 6-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi 2020.a. veebruaris avaldatud uuringu2 kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine kulu transpordile 55 eurot lapse kohta kuus. Võttes arvesse, et kaugel elava vanema külastamine tingib keskmisest kõrgema vajaduse seoses transpordikuludega ning alates 2020.a. on ka hinnad tõusnud, leiab kohus, et hageja põhjendatud vajadus seoses transpordiga kuus, arvestades nii isa kui ema sõite, võib olla hinnanguliselt 85 eurot kuus (so 60+25). Kohus arvestab tagasiulatuval perioodil kostja poolt vahetult antud ülalpidamise väärtuseks seoses hageja sõidutamisega 60 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks tagasiulatuva perioodi eest osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 244,28 eurot (411,28-100-7-60). 19. Kohus leiab, et alates 01.09.2022 tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist elatise tasumisega
Kohustuse vähendamiseks ei anna mh alust kostja poolt transpordikulude osaliselt vahetu kandmine, sest arvestatud täiendava sõidukulude vajadusega on ka ülalpidamise andmise kohustus vastavalt suurem (
-järgne summa käesoleval ajal on 196,16 eurot kuus; võrdlusena kui lapse vajadused kokku on koos suurema transpordikuluga 600 eurot kuus, sellest toetused katavad -100 ja -108,34, jääb vanemate vahel jagamiseks 391,66, jagades pooleks, ühe vanema osa oleks 195,83 eurot). Vahetult antava ülalpidamise väärtus seoses toidu ja esmaste hügieenitarvetega, kui hageja on kostja juures vaid 2 ööpäeva kuus, on nii vähene, et rahalise kohustuse vähendamine põhjendatud ei ole. Seoses kostja poolt ostetud riiete ja jalanõudega selgitasid lapsevanemad kohtuistungil, et neid kulutusi on kostja teinud omal algatusel (v.a 2022.a. oktoobris), hageja ema hinnangul ei ole ostetud asjad olnud vajalikud. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või jalanõusid on vaja osta, ning on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Kostjal puudub õigus nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda raha maksmise asemel vahetult kulusid kandes.
Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, lk 38. Arvutivõrgus https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf (25.05.2023). 2 kättesaadav: 6 21.
MS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja kontole selgitusega „hageja nimi elatisraha“ iga kuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.