Obsah (8)

§ 162§ 221§ 175§ 667§ 226§ 174§ 178§ 462

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4412 Tsiviilasi Jan

§ 162

lg-t 4, sest kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine on kostja suhtes äärmiselt ebamõistlik. Hageja esindajad olid sisuliselt nõustajad, sest nad ei esitanud esindusõigust kinnitavat volikirja (

§ 221lg 2).

Nõustajate kulusid ei hüvitata (

§ 175lg 2).

Seega tuleb jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. 3 Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja menetluskulud maakohtus on põhjendatud kokku 390 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja esindajakulu 90 eurot (sh käibemaks). Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas said hageja menetluskulud ringkonnakohtus olla suuremad kui maakohtus. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on põhjendatud maksimaalselt 450 eurot (lisandub käibemaks). VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 2610 eurot. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (

§ 667lg 2 esimene lause).

8. Kostja taotleb hageja menetluskulude hageja kanda jätmist

§ 162lg 4 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotus on kindlaksmääratud jõustunud Tartu Maakohtu

1. augusti 2020 ja Tartu Ringkonnakohtu
2. mai 2022 otsustega. Seega ei saa kostja enam menetluskulude jaotust vaidlustada ja ringkonnakohus jätab kostja menetluskulude jaotust puudutavad väited tähelepanuta. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja kostjalt välja mõistmise osas.
3. Asjakohatu on kostja etteheide, et hagejat esindanud vandeadvokaadid tegutsesid nõustajatena, kuna nad ei ole esitanud esindusõigust kinnitavad volikirja

§ 221lg 2 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 226

lg 1 kolmanda lause kohaselt advokaadi puhul eeldatakse tema esindusõiguse olemasolu. Seega ei pidanud hagejat esindanud vandeadvokaadid kohtule volikirju esitama. 10.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes (

§ 174lg 8).

Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
2. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 2990 eurot (sh esindajakulud 2690 eurot käibemaksuga ja riigilõiv 300 eurot). Kostja ei vaidle, et hageja menetluskulu on põhjendatud hagilt tasutud riigilõivu 300 eurot osas. Samas leiab kostja, et hageja esindajakulud nii maa- kui ringkonnakohtus on ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on põhjendatud osas, milles maakohus rahuldas hageja taotluse esindajakulu kindlaksmääramiseks maakohtu istungil osalemise eest 2 h 30 min ulatuses, samas kui
3. juuni 2020 istungiprotokolli järgi oli istungi pikkuseks ca 1 h 50 min. 4 Maakohtu määrus kuulub seega tühistamisele osas, milles maakohus jättis hageja esindaja ajakulu 40 minuti võrra vähendamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab hageja esindajakulu maakohtus 40 minuti ehk 80 euro võrra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks maakohtu menetluskulude katteks välja mõista 1170 eurot (1250-80).
4. Ringkonnakohus leiab, et muus osas ei ole kostja maakohtule ette heitnud selgeid kaalutlusvigu esindajakulu põhjendatuse hindamisel. Maakohus on esindajakulusid sisuliselt hinnanud ja esindajakulusid ringkonnakohtu menetluses vähendanud. Ka ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu kindlaksmääratud esindaja toimingute ajakulu maa- ja ringkonnakohtus tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna. Tegemist oli keskmisest mahukama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Ainuüksi see, et maakohus määras hageja menetluskulud ringkonnakohtus kindlaks suuremas ulatuses kui maakohtus, ei tähenda, et maakohus oleks teinud diskretsioonivea. Esindajakulu suurust erinevates kohtuastmetes mõjutas esindaja tunnitasu suurus, mis oli ringkonnakohtus kõrgem. Seetõttu on põhjendatud ka maakohtu hinnang esindajakulu kogusuurusele apellatsiooniastmes.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 2610 eurot (1170+1440). Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 14. Ringkonnakohus rahuldab ka kostja taotluse jõustunud kohtulahendis tema isikuandmete asendamiseks tähemärkidega (

§ 462lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5