1-18-2499/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-18-2499 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Toomas Truusi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Toomas 37406032727) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Truusi (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Toomas Truusi 07.05.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2499 KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus Toomas Truusile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 12 aastat vangistust, lugedes mõistetud vangistuse kaetuks Harju Maakohtu 16.10.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7679 mõistetud 12 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 06.04.
9. Kohtuotsus jõustus 23.05.
11. Tartu Vangla esitas 05.04.2023 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Truusi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Toomas Truusi vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
12. Tartu Maakohus jättis 05.05.
13. a määrusega Toomas Truusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
14. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Toomas Truusi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud, sh on tal olemas elukoht Samaaria Eesti Misjoni 1 keskuses, kus tagatakse temale eluase, toitlustamine ning vaimne ja psühholoogiline tugi ning aidatakse tööhõivega. Samuti on tal võimalus osaleda seal 6-12-kuu pikkuses rehabilitatsiooniprogrammis. Vangistuses omandas ta puhastusteenindaja eriala ning ta on osalenud tööhõives. Vabanemisfondis on 2200,38 eurot, samas on tema vastu nõudeid 12 859,07 eurot. 3.
15. Maakohus leidis, et negatiivsena iseloomustab Toomas Truusi tema isik ja süüteo toimepanemise asjaolud. Toomas Truusi on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kolm. Karistust kannab ta kahe otsuse alusel. Sealjuures pani ta vargusi toime 20 korral ning asus kuritegusid toime panema mõni kuu pärast vangistusest vabanemist (kandis karistust samuti varguste eest). Taoline käitumine näitab, et varguste toimepanemine oli kujunenud Toomas Truusile elustiiliks. Harju Maakohtu 16.10.
16. a otsusega tunnistati Toomas Truus süüdi KarS § 114 lg 1 p 4 järgi, tapmise eest vähemalt teist korda. Toomas Truusi poolt kuritegude toimepanemisel on iseloomulikeks joonteks impulsiivne käitumine, kuritegelikud hoiakud, soov teenida majanduslikku tulu, puudulikud probleemilahendusoskused, puudulik oskus mõista teiste seisukohti, grupi mõju ja sõltuvusprobleemid. Toomas Truusi korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ja negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isik väljendanud antipaatiat õigussüsteemi ja vangla osas. Ametnikesse suhtub tõrjuvalt, eelarvamusega, kritiseerivalt, oma probleemides süüdistab nii ametnikke kui "süsteemi". Kriminaalhooldusesse suhtub vastuoluliselt ja varasem nõuete täitmine on olnud kaootiline. 3.
17. Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks kätkevad sõltuvusained – alkohol ja narkootikumid. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel hakkas Toomas Truus alkoholi tarvitama noorelt, on tarbinud nii kanget kui ka lahjat alkoholi, kogused on olnud erinevad. Joobes olekus on Toomas Truus olnud agressiivne. Kuriteod on Toomas Truus toime pannud nii kainena kui ka alkoholijoobes. Narkootilistest ainetest on Toomas Truus tarvitanud fentanüüli ja amfetamiini. 3.
18. Maakohus leidis, et positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivseid ning kohus ei ole veendunud, et Toomas Truus suudab nõuetekohaselt katseaja tingimusi täita. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu 05.05.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse Toomas Truus, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada tema tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest koos allutamisega kriminaalhooldusele (sh tugikeskuses kaasnevate programmidega). Samuti on ta nõus osalema Tervisekeskus OÜ poolt läbiviidavas tagasilanguse ennetusprogrammis „Elulootus“. 4.
21. Toomas Truus viitab sellele, et maakohus on välja toonud määruse leheküljel kaks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsentuaalset näitajat, kuid Riigikohtu seisukoha järgi sellele tugineda ei saa. Kohus ei ole välja toonud, millele tugineb prognoos, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on suur ning milliseid tegevusi peab kohus vajalikuks, et minimaliseerida isikust tulenevaid võimalikke riske. Kohtu väide, et ärakantud karistus ei ole piisav, on vastuolus ennetähtaegse vabastamise põhimõtetega. Mõistmatu on kohtu seisukoht, mille järgi ei ole osaliselt kontrollitud keskkonda vabanemine piisav uue kuriteo toimepanemise riskide minimeerimiseks. Määrusest ei ole välja loetav, mille põhjal kohus on jõudnud järeldusele, et ta ei täida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. 2 4.
22. Arvesse ei ole võetud teda iseloomustavaid positiivsed asjaolusid, sh karistuse kandmise aega, ja tuginetud on peamiselt varasemale elukäigule. Temal ei ole kaheksa aasta jooksul olnud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kohus ei ole arvestanud tema kõrge motiveerituse, realistlike eesmärkide ja jätkutoe olemasoluga. Tema töötab juba kolm aastat, sh korduvalt väljaspool vanglat, ilma saatjata, mis näitab, et ta on võimeline säilitama distsipliini ka kontrollimata keskkonnas. Toomas Truusi sõnul on ta täitnud individuaalse täitmiskava, edasiselt vaid töötab. Ta on läbinud hulgaliselt taasühiskonnastavaid tegevusi, mille tagasiside on olnud eranditult positiivne, ning omandanud kutsekvalifikatsiooni ja tööharjumuse. Lisaks on välja toodud nelja aasta tagune nõude suurus, kuid jäetud tähelepanuta, et tema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot, mille käigus on suurem osa nõuetest rahuldatud. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise välistab raske krooniline haigus, lisaks on võimalik selleks kohaldada lisakohustusi.
23. Tartu Ringkonnakohtu 09.06.
24. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.06.
25. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Toomas Truusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
28. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
29. Esmalt selgitab ringkonnakohus Toomas Truusile, et kuigi maakohtu määruse leheküljel kaks on tõesti välja toodud riskiprotsendid, ei ole maakohus neile oma põhjendustes (vt määruse osa II) viidanud. Seega on maakohus vaid välja toonud kokkuvõtte kinnipeetava iseloomustusest, mis ei ole keelatud. Küll on Toomas Truusil õigus selles, et maakohtu viide justkui ärakantud karistus ei ole ennetähtaegseks vabastamiseks piisav, arvestades kuritegude laadi ja raskust, et täita üld- ja eripreventiivset eesmärki, ei ole asjakohane, kuivõrd on vastuolus kohtupraktikaga (vt Riigikohtu 07.03.
30. a määruse nr 1-09-14104 p 20). Samas on maakohus vaatamata sellele eksimusele jõudnud õigele järelduse Toomas Truusi vabastamata jätmises.
31. Ringkonnakohus on seisukohal, et mida raskemate kuritegude toimepanemist on isiku poolt karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus, et oleks teda võimalik vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Toomas Truus kannab karistust süstemaatiliste varguste, sh grupis ja sissetungimisega, ning mõrva eest. Kehtivaid karistusi on kolm, arhiveeritud kriminaalkaristusi aga üheksa. Vangla iseloomustusest on näha, et peamiselt on süüdimõistetu elu jooksul toime pannud just vara- ja isikuvastaseid kuritegusid, mistõttu on ringkonnakohtu hinnangul (arvestades ka kehtivaid karistusi) peamine oht suunatud teiste inimeste tervisele, elule ja varale.
32. Toomas Truus on varemgi kandnud karistust vanglas, kuid see ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Nii on näha, et pärast ca 1 aasta 9 kuu pikkust vangistust jätkas ta nelja kuu pärast varguste toimepanemist, seda kuni 28.03.2015, kokku kakskümmend tegu. Mõrva 3 pani ta toime 06.04.2015, mil ta kahtlustatavana kinni peeti, mis tõenäoliselt oli ka põhjuseks, miks ta enam ei saanud jätkata varguste toimepanemisega. Sellest ajast alates viibib Toomas Truus vangistuses. Ringkonnakohus möönab, et Toomas Truus on vanglas viibinud pikka aega, kuid samas ei saa ainult sellel põhjusel teda karistuse kandmiselt vabastada. Varasem elukäik ei anna erilist lootust, et nüüd suudab ta rehabilitatsioonikeskuses viibides hoiduda uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Tegemist on isikuga, keda on varem palju kordi karistatud, kuid ta on sama eluviisi jätkanud.
33. Vangla iseloomustusest on näha, et Toomas Truus on võrreldes varasemate vangistustega pidanud ennast üleval paremini, mis viitab võimalusele, et kinnipeetav soovib oma elustiili muuta. Ta on osalenud tööhõives, töötanud ka väljaspool vanglat. Samuti on ta omandanud kutsehariduskeskuses puhastusteenindaja eriala ning osalenud sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ja tagasiside oli positiivne. Vabanedes soovib ta asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, MTÜ-le Samaaria Eesti Misjon kuuluvasse Pärnu Turvakodusse, koos programmide läbimisega ning samuti on ta avaldanud soovi osaleda tagasilanguse programmis „Elulootus“. Seega on süüdimõistetu teinud vangistuses endaga tööd ning tal on olemas plaan edasiseks eluks vabaduses.
34. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kuigi Toomas Truus on vanglas omandanud puhastusteenindaja kutse ning töötanud kohusetundlikult, sh tööd valimata, puudub temal vabaduses kindel töökoht. Regulaarse igakuise sissetuleku puudumine on suureks probleemiks, kuna varasemalt on ta oma elujärge parandanud just arvukate varguste abil. Seega ei pruugi vabanemisfondis olevatest vahenditest piisata seni, kuni ta endale püsiva sissetuleku leiab ning töökoha puudumisel ja rahaliste vahendite vajaduse ilmnemisel on oht jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Kindlasti on rehabilitatsioonikeskus töökoha leidmisel abiks, kuid see ei taga siiski kindlust ega vähenda piisaval määral Toomas Truusist tulenevat ohtu.
35. Maakohus ei ole tõepoolest selgitanud, millest tulenevalt on alust arvata, et Toomas Truus ei suuda täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Vangla iseloomustuse järgi on varasemalt kriminaalhooldusnõuete täitmine olnud kaootiline, mis viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole suutnud järgida kõiki nõudeid. Samas leiab ringkonnakohus, et korrektne käitumine vanglas annab aluse uskuda, et süüdimõistetu on selle aja jooksul niipalju siiski muutunud, et suudab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid järgida. Küll aga ei ole praegu veel alust arvata, et kriminaalhooldus maandaks piisavalt neid riske, mis tõenäoliselt viiksid kuritegude toimepanemise. Ennekõike majanduslik risk töökoha puudumise tõttu, samuti võimalus käituda järjekordselt vägivaldselt.
36. Kõike kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et Toomas Truusi varasem elukäik, s.o korduv karistatus, kuritegude toimepanemise asjaolud (arvukad vargused, vägivallakuriteod) ja varasemate karistuste olematu mõju, kaalub üle teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. Toomas Truusil tuleb jätkata vangistuse kandmist, et veelgi olemasolevaid riske maandada, sh leida võimaluse korral endale kindel töökoht.
37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
38. mai
39. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4