Obsah (9)

§ 430§ 432§ 433§ 661§ 173§ 168§ 179§ 132§ 150

2-20-6757 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2023. a, Võru kohtumaja Põlvas Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-20-6757 Tsiviilasi I. S. P. i ja R. P. i hagi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430

lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis annaks alust jätta poolte kompromiss kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 661

lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus 3 5.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende andi kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

1. Käesolevas asjas on menetluskuluks muu hulgas eksperdi kulud seoses kinnisasjade hindamise ekspertiisi läbiviimisega. Kohus määras 17.04.
2. a määrusega ekspert E. E.`ile ekspertiisi eest tasu koos käibemaksuga summas 4480 eurot. Tasu maksti välja riigieelarvest. Eelnevalt oli kohus kostjat, A. P. it, kui ekspertiisi taotlejat kohustanud maksma ette eksperdi kulude katteks 4480 eurot. 03.11.
3. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ekspertiisikulude maksmisel menetlusabi saamiseks. Kohus kohustas kostjat tasuma ette ekspertiisikulud summas 4480 eurot selliselt, et pool summast, s.o 2240 eurot tuleb tasuda hiljemalt 30.11.
4. a ja ülejäänud pool, s.o 2240 eurot igakuiste võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul, lõpptähtajaga 30.11.
5. a. Kohus kontrollis, et kostja eest tasuti eksperdi kulude katteks Rahandusministeeriumi kontole 30.12.
6. a 2240 eurot. Rohkem tasumisi Kohtute infosüsteemist ei nähtu ja kostja ei ole esitanud ka suuremas ulatuses ettemaksu tasumise kohta tõendeid või tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid. Seega saab lugeda, et kostjal on tasumata eksperdi kulud summas 2240 eurot. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega kostja taotletud ekspertiisi kulud jäävad kostja kanda.

§ 179

lg 1 alusel mõistab kohus eksperdi kulud tasumata ulatuses kostjalt riigituludesse.

§ 179

lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab, kostjal tuleb eksperdi kulud summas 2240 eurot maksta riigituludesse igakuiste võrdsete osamaksetena 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 7. Asjas on menetluskuluks veel hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

§ 132

lg 4 p 5 järgi loetakse ühisvara jagamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks ja hagi ning vastuhagi esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 4 järgi tuli tasuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohus rahuldas 16.07.

1. a määrusega hagejate menetlusabi taotluse ja vabastas nad pooles ulatuses riigilõivu tasumisest ja võimaldas neil tasumisele kuuluva poole summas 150 eurot maksta osade kaupa. Lõpptähtajaga 24.09.
2. a. Kohus tegi kindlaks, et S. P. on tasunud määratud riigilõivu summas 150 eurot, vastavalt 21.07.
3. a 50 eurot, 03.08.
4. a 50 eurot ja 02.09.
5. a 50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et kostja on 28.01.
6. a tasunud vastuhagilt riigilõivu summas 300 eurot. 4 Pooled taotlevad kohtult neile poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on

§ 150

lg 2 p 1 alusel on põhjendatud pooltele pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada, vastavalt hagejale 75 eurot ja kostjale 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5