KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1104 Haldusasi Osaühing Grenor Trade kaebus keelata Keskkonnaameti

) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Keskkonnaamet teavitas 13.09.2022 e-kirjaga OÜ-d Grenor Trade haldusmenetluse nr 2781 alustamisest.
2. Keskkonnaamet esitas 02.12.2022 OÜ-le Grenor Trade ettekirjutuse eelnõu arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
3. 05.12.2022 kirjas selgitas OÜ Grenor Trade Keskkonnametile, et 17.11.2022 toimus VeskeEndriku maaüksuse omanikuvahetus ja seoses sellega ei ole Grenor Trade OÜ-l antud kinnistuga seoses õigusi ja kohustusi.
4. OÜ Grenor Trade saatis 13.02.2023 Keskkonnaametile kõnealuse ettekirjutuse valguses vastuskirja. Vastuskirjale lisas OÜ Grenor Trade 17.11.2022 notariaalselt tõestatud OÜ Grenor Trade jagunemislepingu ning samal kuupäeval notariaalselt tõestatud kinnistamisavaldused.
5. Keskkonnaamet OÜ Grenor Trade 13.02.2023 vastuskirjale ei vastanud.
6. Keskkonnaamet koostas 03.05.2023 OÜ-le Grenor Trade sunniraha määramise teate ja hoiatuse.
7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 18.05.2023 OÜ Grenor Trade kaebus keelata Keskkonnaametil tema poolt 03.05.2023 määratud sunniraha 1000 eurot rakendamine ja taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras sunniraha 1000 eurot rakendamine kuni käesolevat kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
8. Tallinna Halduskohus tegi 19.05.2023 Keskkonnaametile kohtunõude, milles kohustas Keskkonnaametit kohtunõudele kirjalikult vastama ning anda arvamus esialgse õiguskaitse taotlusele.
9. Keskkonnaamet vastas kohtunõudele 24.05.
10. Keskkonnaameti arvamusest selgub, et sunniraha rakendamine 03.05.2023 toimus muuhulgas asjaolu tõttu, et OÜ Grenor Trade omas ja omab nimetatud veeluba ja jättis täitmata temale veeloaga pandud kohustused. OÜ Grenor Trade esitas 23.05.2023 Keskkonnaametile taotluse temale väljastatud veeloa nr L.VV/326666 kehtetuks tunnistamiseks. Keskkonnaamet ei olnud teinud otsust veeloa kehtetuks tunnistamise kohta, kuid juhul, kui OÜ Grenor Trade ei loobu taotlusest veeloa kehtetuks tunnistamiseks, on ilmne, et peagi ei oma OÜ Grenor Trade nimetatud veeluba. Keskkonnaamet peab paratamatult otsustama veeloa kehtetuks tunnistamise või kui kolmas isik taotleb selle veeloa endale üleandmist, siis otsustama veeloa üleandmise (ümbervormistamise). OÜ Grenor Trade on osutunud isikuks, kellelt ei saa jätkuvalt nõuda ettekirjutuse täitmist ja kelle suhtes ei ole vajalik ega õigustatud sunniraha rakendamine. Eeltoodud alusel luges Keskkonnaamet 03.05.2023 algatatud sunniraha rakendamise menetluse OÜ Grenor Trade suhtes kehtetuks, otsustas sunniraha määramise menetlusega mitte jätkata ning seetõttu ei toimu ka määratud sunniraha sundtäitmist.
11. Tallinna Halduskohus tegi nii OÜ-le Grenor Trade kui Keskkonnaametile 29.05.2023 uue kohtunõude, millega kohustas Keskkonnaametit esitama tõendit sunniraha tühistamise kohta või teavet, millal vastav otsus tehakse. OÜ-d Grenor Trade kohustas Tallinna Halduskohus vastama, kas kaebaja on nõus käesoleva menetluse lõpetamisega. Vastamise ajaks tuli OÜ-l Grenor Trade esitada ka menetluskulu puudutavad dokumendid.
12. Keskkonnaamet vastas kohtunõudele 01.06.2023 ja esitas Keskkonnaameti 01.06.2023 otsuse, millega Keskkonnaamet tunnistas 03.05.2023 OÜ-le Grenor Trade tehtud sunniraha määramise teate ja hoiatuse kehtetuks.
13. OÜ Grenor Trade vastas kohtunõudele 02.06.2023 kinnitades, et on nõus käesolevas asjas menetluse lõpetamisega. 13.

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna pärast kaebuse kohtule esitamist tunnistas Keskkonnaamet määratud sunniraha ja hoiatuse kehtetuks, on Keskkonnaameti poolt sisuliselt täidetud keelamiskaebusega soovitud eesmärk ja sunniraha maksmise kohustus on ära langenud. Eeltoodu kohaselt esineb alus menetluse lõpetamiseks, menetluse lõpetamisega on nõus ka kaebaja. 14. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal õigust sama kaebuse esemega seoses enam kohtusse pöörduda. 15. Kuna kohus otsustas menetluse lõpetada, tuleb jätta läbi vaatamata ka kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

§ 249

lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise korral taotluse läbi vaatamata. Kuna esialgse õiguskaitse funktsiooniks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus, kindlustades vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, langeb põhivaidluse lõpetamisel ära ka vajadus esialgset 2

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Eeltoodu kohaselt tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv summas 40 eurot.

§ 108

lg-st 6 tulenevalt ei kanna vastustaja menetluskulusid, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtule nähtuvalt on vaidlustatud haldusakt tunnistatud kehtetuks kaebaja kohtusse pöördumise tõttu. Juba 05.12.2022 kirjas selgitas OÜ Grenor Trade Keskkonnametile, et 17.11.2022 toimus Veske-Endriku maaüksuse omanikuvahetus ja seoses sellega ei ole Grenor Trade OÜ-l antud kinnistuga seoses õigusi ja kohustusi. Sellele vaatamata esitas vastustaja 03.05.2023 OÜ-le Grenor Trade sunniraha määramise teate ja hoiatuse. Vastustaja on ka vastuses kohtule möönnud, et kaebaja ei olnud õige ettekirjutuse adressaat. Seetõttu on vastustajalt kaebaja menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude hüvitamisel tuleb arvestada

§-s 109 sätestatud põhimõtteid ning kooskõlas Riigikohtu 11.05.2022 otsusega nr 3-20-663 esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on esitatud kulude puhul tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega

§ 109

lg 6 mõttes ning tegemist ei ole ka ülemäärase summaga, mistõttu tuleb need tervikuna Keskkonnaametilt

§ 108lg 6 alusel kaebaja kasuks välja mõista.

Kuna menetluskuludelt tuleb maha arvestada käibemaks ja tasutud riigilõiv, mõistab kohus Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1800 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 3