lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 8 kuud,
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust lugedes mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 16.10.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7679 mõistetud 12 aasta pikkuse vangistusega Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdimõistetu Toomas Truus (isikukood 37406032727; vabanemisjärgne elukoht: xxxx-xxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Toomas Truusile liitkaristuseks 12 aastat vangistust, lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 16.10.
lg 4 alusel kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale
lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada s.o osaleda MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud. 2 Prokuröri seisukohast nähtub, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt alljärgnevatel põhjustel. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Toomas Truusi puhul välja tuua ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Toomas Truusi on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ning s.h kahel korral toime pannud tapmise. Seega varasemad kriminaalkaristused ja vangistuses viibimised ei ole muutud süüdimõistetu käitumist vabaduses seaduskuulekamaks. Kohtupraktika seisukoht on, et mida raskemaid kuritegusid süüdimõistetult karta on, seda suurem peab tema vabastamiseks olema tõenäosus, et kuriteod uuesti aset ei leia. Oodatavate kuritegude iseloomu saab prognoosida eelkõige juba toime pandud kuritegude põhjal. T. Truus tunnistati süüdi
Seega T. Truus oli juba varemgi tapnud. Seetõttu on T. Truusilt ka edaspidi karta just raskeid vägivallakuritegusid. See aga tähendab, et T. Truusi saab vabastada üksnes juhul, kui tema kuritegevusvaba elu tõenäosus on väga kõrge. Kuigi T. Truusil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, ei saa teha sellest veel järeldust, et ta ka reaalselt on muutunud ja saab aru, kuidas kuritegudest hoiduda. Vangla iseloomustuse kohaselt on T. Truusil ettemõtlemise võime vähene ja käitumiselt impulsiivne. Ta on kuritegusid toime pannud nii kainena, kui ka alkoholijoobes. Vabanemisel puuduvad T. Truusil toetavad lähedased ja kindel töökoht ning seega ka kindel sissetulek. Samas on aga isikul suured võlakohustused. Suhtumine kriminaalhooldusse on olnud vastuoluline ja varasem kohustuste täitmine kaootiline. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb T. Truusi puhul eelkõige süüdimõistetu varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Prokurör leiab, et Toomas Truusi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Toomas Truusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 04.05.2023 Süüdimõistetu Toomas Truus osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Süüdimõistetu tunnistas toimepandud kuritegusid ja kahetses neid ning kinnitas, et tulevikus suudab käituda seadusekuulekalt. Sotsiaalprogrammist „Agressiivsuse asendamise treening“ ja vestlusest sotsiaalprogrammis „Eluviisi treening“ on õppinud, kuidas tulevikus oma eluga toime tulla. Tulevikus otsib endale kindla töö- ja elukoha. Lähedasi isikuid tal ei ole. Alkoholi ta ei tarvita juba 1999. aastast. Narkootikume on proovinud. 2007. või 2008.a. on proovinud Murru Vanglas amfetamiini, mille eest sai karistada. Toomas Truus avaldas nõusolekut kriminaalhooldusametniku ettepanekuga osaleda rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu Toomas Truus kannab käesolevalt kohtuotsuste kogumis liitkaristusena 12 aastast vangistust esimese astme kuriteo s.o tapmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda (
lg 1 p 4) ning teise astme kuriteo süstemaatiliste varguste toimepanemise, s.h grupis ja sissetungimise eest (
Süüdimõistetu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3 Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist süüdimõistetul vabanemisjärgselt elukoha olemasolu Samaaria keskuses aadressil xxxxxxx-xxxxxxx x xxxxxxxxxxxx . Samaaria keskuse poolt on tagatud eluase, toitlustamine ning vaimne ja psühholoogiline tugi ning aidatakse tööhõivega. Samaaria Eesti Misjon on valmis pakkuma Toomas Truusile võimalust osaleda nende 6-12 kuulises rehabilitatsiooniprogrammis, milles osalemiseks T. Truus avaldas nõusolekut. Samas MTÜ Samaaria Eesti Misjon ei saa garanteerida, et Toomas Truus ka tegelikult läbib programmi edukalt, kuna see on tema vabatahtlik otsus. Vangistuses omandas T. Truus puhastusteenindaja eriala, mis aitab vabaduses tööturul konkureerida. T. Truus on vangistuses osalenud kohusetundlikult tööhõives. K-Raha andmetel 15.03.2023 seisuga Toomas Truusil vabanemisfondis on xxxx,xx eurot ja nõudeid tema vastu xxxxx.xx eurot. Negatiivsed on süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Toomas Truus on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik (3 kehtivat kriminaalkaristust). Toomas Truus viibib vangistuses ja kannab käesolevalt karistust vastavalt Tartu Maakohtu 07.05.2018.a. otsusele, millega karistati T. Truusi
lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud.
lg 1 alusel mõisteti Toomas Truusile liitkaristuseks 12 aastat vangistust, lugedes mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 16.10.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7679 mõistetud 12 aasta pikkuse vangistusega. Viidatud kohtuotsusest nähtuvalt pani süüdimõistetu Toomas Truus ajavahemikus 06.10.2014-28.03.2015 toime
lg 2 p 7, 8, 9 järgi toime vargusi grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt kokku 20 episoodis. Taoline käitumine näitab äärmiselt küünilist, ükskõikset ja hoolimatut suhtumist kaaskodanike varasse. Viidatud kohtuotsuses nähtub, et isik enne uute varguste toimepanekut oli mõne kuu eest (s.o 06.06.2014) vabanenud reaalsest vangistusest varguste eest mõistetud karistuse kandmiselt. Taoline käitumine näitab, et varguste toimepanemine oli kujunenud Toomas Truusile elustiiliks. Harju Maakohtu 16.10.2015.a. kohtuotsusega tunnistati Toomas Truus süüdi tapmise eest, kui see on toimepandud vähemalt teist korda
Karistusregistri teatest nähtub, et Toomas Truusi kolmas kehtiv kriminaalkaristus on mõistetud Harju Maakohtu poolt 23.02.2012.a. süüdistuses
lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi, karistuseks mõisteti rahaline karistus 320 eurot, milline karistus asendati Harju Maakohtu 21.04.2016 kohtumäärusega vangistusega 1 kuu ja 1 päev. T. Truusi poolt kuritegude toimepanemisel on iseloomulikeks joonteks impulsiivne käitumine, kuritegelikud hoiakud, soov teenida majanduslikku tulu, puudulikud probleemilahendusoskused, puudulik oskus mõista teiste seisukohti, grupi mõju ja sõltuvusprobleemid. Toomas Truusi korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ja negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isik väljendanud antipaatiat õigussüsteemi ja vangla osas. Ametnikesse suhtub tõrjuvalt, eelarvamusega, kritiseerivalt, oma probleemides süüdistab nii ametnikke kui "süsteemi". Kriminaalhooldusesse suhtub vastuoluliselt ja varasem täitmine on olnud kaootiline. Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks kätkevad sõltuvusained - alkohol ja narkootikumid. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel hakkas Toomas Truus alkoholi tarvitama noorelt, on tarbinud nii kanget alkoholi kui ka lahjat alkoholi, kogused on olnud erinevad. Joobes olekus on T. Truus olnud agressiivne. Kuriteod on T. Truus toimepannud nii kainena kui ka alkoholijoobes. Narkootilisi ainetest on Toomas Truus elu jooksul tarvitanud fentanüüli ja amfetamiini. 4 Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Toomas Truus ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kuna süüdimõistetu kuritegelik aktiivsus oli vahetult enne tema lõplikku süüdimõistmist äärmiselt kõrge, ta pani toime eriliigilisi kuritegusid sealhulgas nii I astme kui ka II astme kuritegusid, ning arvestades Toomas Truusi kuritegude laadi ja raskust ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Toomas Truusi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Toomas Truusi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.