Obsah (7)

§ 209§ 199§ 202§ 37§ 24§ 38§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Annika Laanpere 02.06.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-23-4075 Tsiviilasi M

) §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut.

§ 209

järgi kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele

§ 199

lõigetes 2–4, § 200 lõikes 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatut.

§ 202

sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 2 7. Kohus selgitab, et

§ 202

alusel täitemenetluse lõpetamine toimub kohtutäituri initsiatiivil, s.o seadusandja ei ole selliseks juhuks näinud ette võlgnikupoolset avaldust (erinevalt nt

§-dest 481 ja 2231), ning samuti puudub sellisel juhul vajadus küsida täitemenetluse lõpetamiseks sissenõudja nõusolekut. Seega võttes arvesse, et käesoleval juhul oli täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2014 kohtuotsus ja täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx sissenõutavaks nõudeks riigi kasuks välja mõistetud riigilõiv, siis on kohtutäitur õiguspäraselt lõpetanud 09.02.2023 otsusega täitemenetluse kõnealuses täiteasjas sissenõudja nõude aegumise tõttu TsMS § 179 lg 7, lg 8,

§ 209ja § 202 alusel.

1. Samas on kohtutäitur jätkanud 09.02.2023 otsusega täitemenetlust avaldajalt täitekulude sissenõudmise osas. Kohtutäitur on 09.02.2023 otsuses märkinud, et tehtud täitetoimingute hulka hinnates ja seaduse analoogia alusel kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõiget 2 kohaldades on kohtutäitur vähendanud kohtutäituri põhitasu nõudeid ja nõuab põhitasu kuni pooles ulatuses. Otsusest nähtuvalt on kohtutäitur määranud avaldaja poolt tasumisele kuuluvad täitekulud järgmiselt: täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot (koos käibemaksuga), kohtutäituri tasu summas 105 eurot (koos käibemaksuga) ja täitekulud summas 6,26 eurot (koos käibemaksuga).
2. Vastavalt

§ 37

lõikele 1 on täitekulud kohtutäituri tasu,

§ 24

lõike 2 alusel täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Täitekulude sissenõudmise aluseks on täitekulude otsus (

§ 38lg 2).

Kohtutäituri tasu võib omakorda koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus (KTS § 31).

1. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on käesoleval juhul 09.02.2023 otsuse raames täitekulude otsust tehes vääralt tuginenud seaduse analoogia alusel KTS § 41 lõikele
2. Seda esiteks seetõttu, et KTS § 41 lg 2 reguleerib olukorda, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt. Teiseks ka seetõttu, et täitemenetluse lõpetamise korral

§ 202alusel on täitekulude kindlaksmääramise jaoks olemas erinorm KTS § 413 näol.

11. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul lõpetas kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja nõude aegumise tõttu TsMS § 179 lg 7, lg 8,

§ 209ja § 202 alusel.

Olukorras, kus täitemenetlus on lõpetatud nõude täitmise aegumise tõttu, on kohtutäituril vastavalt KTS §le 412 õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt ning täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Samas näeb KTS § 413 ette, et KTS §-de 411 ja 412 sätteid ei kohaldata täitemenetluse lõpetamisele täitemenetluse seadustiku §-de 202 ja 207 alusel. 12. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE) seletuskirja kohaselt täiendati kohtutäituri seadust §-ga 413, mille kohaselt ei kohaldata KTS §-des 411 ja 412 sätestatut juhul, kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele

§-de 202 ja 207 alusel. Seletuskirjas selgitati, et kõnesolevate täiteasjade lõpetamist eraldi ei tasustata ja selle põhimõtte muutmine ei ole põhjendatud. Seega tuleneb KTS §-st 413 erinorm olukordadele, kus täitemenetlus on lõpetatud muu hulgas

§ 202

alusel, ning sellisel juhul ei ole kohtutäitur õigustatud määrama kohtutäituri tasu KTS § 29 lg 1 tähenduses. Nõude aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise korral on kohtutäituril õigus saada tasu KTS § 412 alusel üksnes

§-des 481 ja 2231 sätestatud olukordades, millega aga antud juhul ei ole tegemist. 3 13. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur peab seoses täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx täitemenetluse lõpetamisega

§ 202

alusel määrama täitekulud uuesti ning arvestama sealjuures käesolevas kohtumääruses antud suunistega. Kohtutäituri tasu, sh menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu määramisel (KTS § 29 lg 1 tähenduses) peab kohtutäitur aluseks võtma KTS §-s 413 sätestatud erinormi. Muude täitekulude osas (nt 09.02.2023 otsuse p-s 3 viidatud „täitekulud“ summas 6,26 eurot) peab kohtutäitur aluseks võtma

§ 37

lõike 1 ning selgitama täitekulude määramise otsuses täpsemalt, millise täitekuluga

§ 37lg 1 p-de 1-7 kontekstis on tegemist ja mille eest selline täitekulu määratakse.

Kohus viitab, et vaidlusalusest 09.02.2023 otsusest jääb täiesti selgusetuks, milliste täitemenetluse kulude eest on kohtutäitur määranud „täitekulud“ summas 6,26 eurot. 14. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-36-16 p-s 23 selgitanud, et kuigi formaalselt saab menetlusosaline

§ 218

lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise

§ 218

lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne tasuotsus. Küll ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha.

1. Antud juhul on avaldaja oma kaebuses taotlenud ka kohtutäituri 09.02.2023 täitemenetluse lõpetamise osaotsuse tühistamist. Sellest tulenevalt rahuldab kohus avaldaja kaebuse kohtutäituri 06.03.2023 otsuse peale ning tühistab nii kohtutäituri 06.03.2023 otsuse kui ka osaliselt kohtutäituri 09.02.2023 otsuse osas, millega kohtutäitur määras kindlaks täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx täitekulud. Seega on kohtutäitur kohustatud tegema täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx uue täitekulude otsuse, mille tegemisel peab kohtutäitur võtma arvesse käesolevas kohtumääruses antud juhiseid.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna käesoleval juhul rahuldab kohus kaebuse, siis on asjaolusid arvesse võttes õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
3. Avaldaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Vastavalt riigilõivu seaduse § 59 lõikele 10 oleks tulnud käesolevas asjas riigilõivu tasuda 15 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu 35 eurot rohkem, kui ta oli selleks seaduse järgi kohustatud. Sellest tulenevalt mõistab kohus kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu summas 15 eurot. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus nõuda enam tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule vastavasisulise avalduse. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 4