) sätted.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 24.10.2017, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlgnik ei ole võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse perioodi vältel makseid teinud. Võlgniku sissetulekuks on olnud vanaduspension 365,27 - 434,40 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajale nõuet tasunud, ei saa antud juhul pidada rikkumiseks, kuivõrd võlgniku puhul on tegemist vanaduspensionäriga, kelle tervis ei võimalda tal töötada. Võlgnik on tervisliku seisundi kohta esitanud kohtule arstitõendi 23.05.2023. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud menetluse käigus kohustusi. Võlgnik on igaaastaselt kohtule aruandeid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku sissetulekud olnud sellised, mis oleks võimaldanud võlausaldajale makseid teha. Antud juhul ei saa võlgniku tervisliku seisundi tõttu võlgnikule ette heita töökoha mitteotsimist. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku 2 tegevus, et võlgnik ei ole võlausaldaja nõuet tasunud, suunatud tahtlikule võlausaldaja kahjustamisele või oma vara varjamisele, mistõttu ei ole tegemist süülise rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohus vabastab Y. E.i kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 13.03.2017.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (
Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest, lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse (
Võlgnik ja võlausaldajad võivad esitada määrusele määruskaebuse (
Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
/Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.