← Eesti

2-19-102941/74

Obsah (8)§ 101§ 115§ 108§ 1018§ 103§ 113§ 127§ 82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-102941 Koht

) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ning perioodi

  1. jaanuar
  2. a kuni
  3. detsember
  4. a puhul korteriühistu seaduse (KÜS) § 15 lg 1 ja § 151 lg 1 ja perioodi
  5. jaanuar kuni
  6. detsember
  7. a puhul korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 alusel välja mõista põhivõlg 2182 eurot 8 senti. Samuti tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks

§ 101lg 1 p-de 1 ja 6 ja § 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4 ning Krt

S § 42 lg 1 alusel välja mõista põhivõlalt 7 2-19-102941

  1. aprilli
  2. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 234 eurot 87 senti ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel edasiulatuv viivis. Maakohus tugines korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 II lausele ja § 13 lg-le 1, KÜS § 4 lg-le 2, 15 lg-le 1 ja § 151 lg-le 1, KrtS § 15 lg-le 2, § 31 lg 1 p-le 1, lg-le 2 ja lg-le 5, § 35 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 1 ja 2, § 37 lg-le 2, § 40 lg-le 1 ning avaldaja põhikirja p 20 alap-le 4, p-le 37 ja ple 39 ning leidis, et puudutatud isikud peavad iga kuu tasuma korteriomandi majandamiskulusid vastavalt esitatud arvetele. Korteriomanike
  3. novembri
  4. a üldkoosoleku protokolli järgi otsustasid korteriomanikud haldustasu tõsta ulatuses, mis kataks juhatuse liikmete tasu. Raamatupidaja arvestas selle välja ja alates arvest nr 16098 oli haldustasu suurus 0,30 eurot/m
  5. Kuivõrd uue haldustasu suuruse aluseks on korteriomanike üldkoosoleku otsus, ei saa lähtuda puudutatud isiku I arvutusest. Puudutatud isikud ei ole
  6. a-l (v.a juuli kuni august),
  7. a-l ja
  8. a-l enda kohustusi täitnud ja on jätnud tasumata 2182 eurot 8 senti, mis tuleb neilt välja mõista. Seejuures tunnistas puudutatud isik I
  9. aprilli
  10. a e-kirjas avaldajale oma võlga ja avaldas soovi tasuda see ositi. Avaldaja viivisenõue on põhjendatud. 5.3.
  11. Avaldaja juhatuse liikmel oli korteriomanike
  12. veebruari
  13. a,
  14. septembri
  15. a ja
  16. mai
  17. a üldkoosolekute otsuseid arvestades õigus ja kohustus tellida kütmisteenust, kui korteriomanik ei täitnud kütmiskohustust. Puudutatud isikud ei täitnud kütmiskohustust ja rikkusid sellega korteriomanike üldkoosoleku otsustest tulenevat kohustust. Avaldaja on ostnud kütmisteenust sisse Finest Projects OÜ-lt ja kandnud sellega seoses kulusid. Avaldaja on puudutatud isikule I esitanud ka maksekorraldused. Kuivõrd avaldaja ei ole kunagi väitnud, et kütmisteenust hinnaga 50 eurot/kord oleks sisse ostetud kogu korterelamule, ei tule rakendada puudutatud isiku I välja toodud kütmisteenuse maksumust 10 eurot/kord. 5.3.
  18. Puudutatud isikud olid korteriomanike üldkoosolekute otsustest tulenevalt kohustatud tooma küttepuid või hüvitama kohustuse rahaliselt. Puudutatud isikud seda kohustust ei täitnud ja tekitasid sellega avaldajale kahju 3693 euro 60 sendi ulatuses, mis tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks

§ 115lg 1 ja § 127 lg-te 1–4 alusel välja mõista.

Korteriomanike üldkoosolek on kehtivalt otsustanud korterelamu küttega varustamise ning see otsus on puudutatud isikutele täitmiseks kohustuslik. Puudutatud isikud peavad seega tooma küttepuid või hüvitama kohustuse rahaliselt. Puudutatud isikud rikkusid seda kohustust. Avaldaja juhatuse liige teavitas puudutatud isikut I

  1. detsembril 2018 küttepuude võlast ja kohustusest tuua 54 rm kuivi küttepuid. Samuti teavitas avaldaja puudutatud isikut I sellest, et kuna tal on kütteperioodide lõpuks küttepood toomata jäänud, peab avaldaja need ostma. Avaldaja märkis, et talle esitati hinnapakkumine, mille järgi on kuivade küttepuude hind käibemaksuga 52 eurot/rm, millele lisandub käibemaks, ning küttepuude katlamajja ladumise ja koristamise hind 5 eurot/rm koos käibemaksuga. Avaldaja andis puudutatud isikule I võla tasumiseks või maksegraafiku sõlmimiseks aega kuni
  2. jaanuarini
  3. Puudutatud isik I ei esitanud küttepuude hinnapakkumisele vastuväiteid. Puudutatud isikud ei täitnud oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu oli avaldaja juhatuse liikmel õigus osta küttepuid ja nõuda nende kulu puudutatud isikutelt sisse. Avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ suhtlesid hinnapakkumise, arve esitamise ja puude toomise küsimustes. Avaldaja endise juhatuse liikme AAu ja Yyyyyyyyyy OÜ e-kirjavahetusest nähtub, et Yyyyyyyyyy OÜ saatis avaldajale
  4. detsembril 2018 hinnapakkumise ning avaldaja teatas
  5. jaanuaril 2019, et ta on otsustanud osta küttepuid hinnapakkumises toodud hinnaga. Yyyyyyyyyy OÜ esitas
  6. veebruaril 2019 avaldajale 3693 euro 60 sendi suuruse arve, mille avaldaja tasus
  7. veebruaril
  8. Avaldaja teatas Yyyyyyyyyy OÜ-le, et küttepuude vastuvõtmisega tegeleb NN. NN on kinnitanud, et ta tegeles puudutatud isikute korteri eest 8 2-19-102941 toodud küttepuude vastuvõtmise ja mõõtmisega ning et
  9. a-l toodi puudutatud isikute korteri eest 54 m3 küttepuid, mis on ka ära kasutatud. Tõendamata on puudutatud isiku I väide, et NN kinnituskiri on võltsitud. Yyyyyyyyyy OÜ seaduslik esindaja on kinnitanud, et Yyyyyyyyyy OÜ tegutseb mitmes valdkonnas, millest enamus ei ole kodulehel kirjas, sh küttepuude müügiga. Sellega on tõendatud, et Yyyyyyyyyy OÜ tegeleb küttepuude müügiga. Asjaolu, et ta reklaamib end internetis reklaamidega tegeleva ettevõttena, ei võta temalt ära õigust müüa teisi tooteid või osutada teisi teenuseid. Yyyyyyyyyy OÜ seaduslik esindaja on kinnitanud ka seda, et tema ja avaldaja vahel toimus reaalne tehing ning avaldaja tasus küttepuude eest ja Yyyyyyyyyy OÜ andis need üle. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et AA on Yyyyyyyyyy OÜ-ga seotud. RRe
  10. novembri
  11. a e-kiri ei sisalda vastust puudutatud isiku I lepingulise esindaja küsimusele, kuid vastab avaldaja poolt tõendatud ja menetluses tuvastatud asjaoludele. Puudutatud isikutele oli kahju tekkimine ettenähtav, s.o nad pidid aru saama, et kui nad küttepuid ei too, võib avaldajal tekkida vajadus need ise osta. Avaldajale tekkinud kahju saab käsitada puudutatud isikute tegevusetusega põhjustatud kahjuna. Ei esine puudutatud isikuid vastutusest vabastavaid asjaolusid. Puudutatud isikud ei ole viidatud korteriomanike üldkoosolekutel osalenud ja seega ka otsuste vastu hääletanud, mistõttu ei ole neil õigust keelduda üldkoosolekutel vastu võetud otsuste täitmisest, tuginedes vastuolule hea usu põhimõttega. Puudutatud isikud ei ole ka üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid vaidlustanud ja arvestades, et nende vaidlustamise tähtaeg on möödunud, on otsused kehtivad ja puudutatud isikutele täitmiseks kohustuslikud. Puudutatud isiku I väide talle otsuse täitmisel raskete tagajärgede tekkimise kohta on paljasõnaline. Puudutatud isikul I on olnud võimalus enda kohustusi jooksvalt täita, kuid ta ei ole seda teinud ja tema võlad on kuhjunud tema süül. 5.
  12. Õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. Asjas toimus
  13. augustil 2019 kohtuistung, kus nii puudutatud isik I kui ka kohus tegid avaldajale kompromissiettepaneku, mille järgi tasuvad puudutatud isikud kogu võla, kuid menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Selleks hetkeks olid avaldaja ja puudutatud isiku I lepingulise esindaja kulud vastavalt 35% ja 19,44% nende lõplikest lepingulise esindaja kuludest. Avaldaja ei teinud asjas mõistlikke otsuseid ja tekitas sellega endale ja puudutatud isikule I ülemääraseid kulusid. Ei ole õiglane panna selle eest vastutama ainult puudutatud isikuid. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  14. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse puudutatud isiku I suhtes ja jättis puudutatud isiku I menetluskulud tema enda kanda, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldus puudutatud isiku I suhtes rahuldamata ja puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust. Maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja kõiki menetlusosaliste väiteid ega põhjendanud nende arvestamata jätmist. Puudutatud isik I jääb maakohtu menetluses esitatud väidete juurde ja palub neid hinnata, lisades veel järgmist. Puudutatud isikule I ei saa ette heita korteriomanike
  15. mai
  16. a,
  17. novembri
  18. a ja
  19. oktoobri
  20. a üldkoosolekute otsuste vaidlustamata jätmist, sest otsuseid ei eksisteeri. Avaldaja esitas nende korteriomanike üldkoosolekute protokollid alles siinses menetluses ja puudutatud isik I vaidles neile vastu. Tegemist on võltsitud ja ebaõige sisuga dokumentidega. 9 2-19-102941 Maakohus ei teinud kindlaks, kas avaldajale tekkis kahju enne Yyyyyyyyyy OÜ-lt küttepuude ostmist. Maakohus oleks pidanud hindama, kas avaldaja sai küttepuude ostmisega asetatud olukorda, mis on võimalikult ligilähedane olukorrale, milles avaldaja oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui küttepuud olid olemas, siis ei olnud neid vaja osta ning jääb arusaamatuks, milles avaldaja kahju seisneb. Avaldaja alustas kohtumenetlust
  21. detsembril 2018 ega pöördunud enne seda avalduses esitatud nõuetega puudutatud isiku I poole ega andnud puudutatud isikule I täiendavat tähtaega võla tasumiseks ja küttepuude toomiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab rahuldamata puudutatud isiku I taotluse nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja Yyyyyyyyyy OÜ
  22. a jaanuarikuu käibedeklaratsioon. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, millised tõendid kummutavad puudutatud isiku I vastuväiteid. Vaidlus on selle üle, kas Yyyyyyyyyy OÜ tegeleb päriselt küttepuude müümisega, mitte selle üle, kas ta tohib sellega tegeleda. Avaldaja ei ole seda tõendanud. Avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ e-kirjavahetusest on näha, et avaldaja tellis Yyyyyyyyyy OÜ-lt sobivas suuruses arve, mida esitada puudutatud isikutele. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et RRe
  23. novembri
  24. a e-kiri ei sisalda vastust puudutatud isiku I lepingulise esindaja küsimusele ning vastab avaldaja tõendatud ja menetluses tuvastatud asjaoludele. Kuna avaldaja käitumises esinevad kuriteotunnused, pidi maakohus edastama prokuratuurile kuriteoteate. Avaldaja esitatud korteriomanike
  25. veebruari
  26. a üldkoosolekul väidetavalt osalenud korteriomanike nimekiri on võltsitud. Maakohus oleks pidanud jätma selle tõendi ja korteriomanike
  27. veebruari
  28. a üldkoosoleku otsused tähelepanuta. Puudutatud isiku I menetluskulud tulnuks jätta avaldaja kanda. Avaldaja andis selleks põhjust oma käitumisega, lisaks lahendatakse asi avaldaja huvides ja avaldaja nõue on tõendamata. Puudutatud isik I oli menetluse alguses nõus sõlmima kompromissi, mille järgi tasub ta avaldajale kogu võla. Selleks ajaks olid menetlusosaliste menetluskulud minimaalsed. Avaldaja ei olnud kompromissiga ilma seda põhjendamata nõus ja jätkas menetluskulude tekitamist. Avaldaja esitas valeväite, et puudutatud isik I venitab pahatahtlikult menetlust. Puudutatud isik I pidi valeväite ümber lükkama ja talle tekkisid sellest menetluskulud.
  29. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja nõustudes maakohtu määrusega muus kui menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isik I ei saa uuesti vaidlustada asjaolusid ja tõendeid, mida on hinnatud tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, sh ei saa ta vaidlustada korteriomanike üldkoosolekute otsuseid, mida Tallinna Ringkonnakohus pidas
  30. septembri
  31. a otsuses kehtivaks. Puudutatud isik I ei kasuta oma menetlusõigusi heas usus. Puudutatud isik I on määruskaebuses kütmiskorra kohta esitanud uusi väiteid ja asjaolusid, mis on tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta. Jääb arusaamatuks, mille põhjal leiab puudutatud isik I, et ta ei pea küttepuid tooma, kui tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on puudutatud isiku I vastav kohustus jõustunud otsusega tuvastatud. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isik I ei ole küttepuude toomise kohustust täitnud. Avaldaja on tõendanud, et korteriomanikud otsustasid küttepuude võla sisse nõuda. 10 2-19-102941 Avaldaja edastas
  32. detsembril 2018 Yyyyyyyyyy OÜ hinnapakkumise puudutatud isikule I. Puudutatud isik I ei esitanud sellele vastuväiteid ja minetas sellega vastuväidete esitamise õiguse. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
  33. jaanuaril 2019, mitte
  34. detsembril
  35. Avaldaja andis seega puudutatud isikule I kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja enne kohtumenetlust. Avaldaja tõendas Yyyyyyyyyy OÜ seadusliku esindaja allkirjastatud kinnitusega, et Yyyyyyyyyy OÜ tegeleb küttepuude müümisega. Puudutatud isik I ei ole oma vastuväiteid tõendanud, sh seda, et avaldaja endine juhatuse liige on seotud Yyyyyyyyyy OÜ-ga ja müüs avaldajale enda ettevõtte küttepuid. Puudutatud isik I ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega maakohus jättis tema tõendite kogumise taotluse ja prokuratuurile kuriteo teate esitamise avalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotuse vaidlustamine on põhjendatud, sest maakohus jättis need ebaõigesti menetlusosaliste enda kanda. Asjaolusid arvestades tulnuks menetluskulud jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avaldajal on olnud puudutatud isikutega aastaid probleeme ja kohtuvaidluseni viis puudutatud isikute poolne kohustuse rikkumine. Kohtuvaidluse pidamine oli avaldaja õiguste kaitseks möödapääsmatu ja maakohus rahuldas avaldaja nõude täies ulatuses. Puudutatud isik I koormas asja mahukate tõenditega ja tekitas avaldajale põhjendamatute taotlustega kulusid. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg I alusel ei ole võimalik arvestada avaldaja väidetavat keeldumist kompromissist. Avaldaja ei nõustunud teda kahjustava kompromissiga. Ühelgi juhul ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
  36. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
  37. Ringkonnakohus tegi menetlusosalistele
  38. oktoobril 2022 kohtunõude, milles andis avaldajale tähtaja haldustasu täpse arvutuskäigu esitamiseks ning kütmisteenuse kulu nõude kui kahju hüvitamise nõude eelduste esiletoomiseks ja tõendamiseks, samuti puudutatud isikule I tähtaja avaldaja seisukohale vastamiseks ja oma vastuväidete tõendamiseks.
  39. Avaldaja vastuse kohaselt on haldustasu kokku 440 eurot 88 senti (juhatuse liikme brutotasu koos maksudega 332 eurot 50 senti + raamatupidamisteenuse tasu 30 eurot + jooksvad hoolduskulud, mida ei kaeta remondifondist 20 eurot 25 senti + amortisatsioon 32 eurot 68 senti + pangateenus 1 euro 59 senti + kindlustus 23 eurot 86 senti). Arvestades seda, et korterelamu üldpind on 1447,50 m2, on haldustasu suurus 0,30 eurot/m
  40. Puudutatud isik I rikkus katla kütmise kohustust ja vastutab rikkumise eest. Kütmisgraafikud pannakse üles trepikojas asuvale teadete tahvlile. Puudutatud isikut I ei vabasta kütmise kohustusest see, et ta ei ole enda korteris aastaid käinud. Ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isik I ei saa pärast seitset aastat kohtus käimist aru, kuidas on korraldatud katla kütmine. Avaldaja ei andnud puudutatud isikule I katla kütmiseks täitmiseks täiendavat tähtaega, sest kütmiskord ei näe seda ette ning sellel ei oleks varasemast kogemusest lähtudes olnud mingit tulemust. Avaldajale on kahju tekkinud sellega, et ta on Finest Projects OÜ-le tasunud kütmisteenuse arveid, millest puudutatud isikule I langeb 650 eurot. Puudutatud isikule I oli kahju tekkimine ettenähtav, sest ta oli kütmiskohustusest ja selle täitmata jätmise tagajärgedest teadlik. Kui puudutatud isik I oleks kütmiskohustust kütmisgraafiku alusel täitnud, ei oleks avaldajale kahju tekkinud. 11 2-19-102941
  41. Puudutatud isik I vastuse kohaselt tuleb avaldaja uued tõendid jätta asja juurde võtmata, sest avaldaja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust nende esitamiseks alles määruskaebemenetluses ning need ei tõenda avaldaja nõudeid. Lisaks esitas avaldaja fotod originaaldokumentidest, mitte originaaldokumendid. Neid ei saa käsitada tõenditena. Tõendamata on ka see, et need dokumendid olid olemas avalduse esitamise ajal. Avaldaja selgitus haldustasu kohta ja avaldaja arved on ebaselged. Arvetel peab olema eraldi välja toodud haldus- ja hoolduskulu suurus ning hoolduskulu komponendid peaksid olema selguse mõttes lahti kirjutatud. Avaldaja kütmisteenuse kulude nõue on ebaselge, põhjendamata ja tõendamata. Kütmiskord on kehtetu. Puudutatud isikule I ei olnud teada, millal ta peab katelt kütma, sest avaldaja ei ole talle kütmisgraafikuid esitanud. Puudutatud isiku I korterit ei ole
  42. a kütmisgraafikus märgitud.
  43. a kütmisgraafikut ei ole esitatud. Puudutatud isik I näeb
  44. septembri
  45. a kuni
  46. mai
  47. a kütmisgraafikut esimest korda. Avaldaja on selle kütmisgraafiku koostanud kohtule esitamiseks. Igal juhul pidi puudutatud isik I selle järgi
  48. a-l katelt kütma vaid viis korda. Avaldaja oleks pidanud andma puudutatud isikule I katla kütmiseks täiendava tähtaja. Avaldaja ei esitanud puudutatud isikule I viimase palvel nõuet selgitavaid dokumente, käitudes sellega hea usu põhimõtte vastaselt. Finest Projects OÜ arved ja puudututatud isikule I kütmisteenuse eest esitatud arved ei ole omavahel kooskõlas. PrimProject OÜ
  49. oktoobri
  50. a arvelt ei nähtu, milliste korterite vahel tuleks kütmisteenuse kulu jagada ja millistel kuupäevadel kütmine toimus. Arvetelt ei nähtu, et need on esitatud just puudutatud isiku I korteri kütmise eest. PrimProject OÜ tegutseb Tallinnas ning tema tegevusalaks on elektrimaterjalide, -tarvikute ja -seadmete hulgimüük. Ei ole eluliselt usutav, et ta osutas avaldajale Raplamaal Ingliste külas kütmisteenust. Avaldaja majandusaasta aruannetest ei nähtu kütmisteenuse sisseostmist. AA on
  51. juulil 2019 volitanud avaldajat esindama Marilin Paltsi, kuid AA ei ole enam avaldaja juhatuse liige. Ebaselge on tema esindusõiguse olemasolu ka enne uue juhatuse nimetamist, s.o enne
  52. detsembrit
  53. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  54. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja põhivõla 2004 eurot 6 senti ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise 204 eurot 82 senti ületavas osas ning alates
  55. aprillist 2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise 2004 eurot 6 senti ületavalt põhivõlalt, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas ei anna puudutatud isiku I määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi, samuti tuleb täiendada kohtumääruse resolutsiooni avalduse rahuldamise ulatuse osas. Puudutatud isiku II osas on maakohtu määrus jõustunud.
  56. Kolleegium selgitab esmalt määruskaebemenetluse piire, võtab seisukoha avaldaja avalduse esitamise õiguse ja tema lepingulise esindaja volituse kehtivuse kohta ning lahendab menetlusosaliste menetluslikud taotlused (I). Edasi kontrollib kolleegium puudutatud isiku I vastuväidete alusel majandamiskulude võla ja sellelt arvestatud viivise nõude põhjendatust (II), kütmisteenuse kohustuse rikkumisega seotud kahjunõude põhjendatust (III) ja küttepuude 12 2-19-102941 toomise kohustuse rikkumisega seotud kahjunõude põhjendatust (IV). Viimaks käsitleb kolleegium menetluskulude jaotusega seonduvat ning määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse (V). I
  57. Arvestades seda, et ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas, ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust puudutatud isiku II osas. Maakohus mõistis vaidlustatud määrusega puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõla 2182 eurot 8 senti, põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise 234 eurot 87 senti, põhivõlalt alates
  58. aprillist 2019 kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivise ning kahjuhüvitise 3693 eurot 60 senti, st rahuldas avaldaja avalduse kogu ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse üksnes puudutatud isik I, kes vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus rahuldas avalduse tema suhtes ja jättis puudutatud isiku I menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik II ei ole määruskaebust esitanud ning tema osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 jõustunud. Solidaarvõlgnikud teostavad oma õigusi menetluses iseseisvalt ning neid ei saa lugeda vältimatuteks kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 alusel. Kuigi avaldaja märkis vastuses määruskaebusele, et ta ei nõustu maakohtu menetluskulude jaotusega, ei ole avaldaja esitanud määruskaebust osas, millega maakohus jättis avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda. Seetõttu juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse avaldaja nõuete osas muutmata, saab ringkonnakohus kontrollida menetluskulude jaotust üksnes osas, millega maakohus jättis puudutatud isiku I menetluskulud tema enda, mitte avaldaja kanda.
  59. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista avalduse lahendamist puudutatud isiku I väited selle kohta, et korteriühistu üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsust alustada puudutatud isiku I vastu kohtumenetlust, ega väited avaldaja lepingulise esindaja volituse puudumise kohta. 15.
  60. Puudutatud isik I on nii maakohtu menetluses kui ka määruskaebuses heitnud ette, et avaldaja ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust puudutatud isiku I suhtes kohtumenetluse algatamise ja korteriomanike arvel menetlusega seotud menetluskulude kandmise kohta. Maakohus ei ole puudutatud isiku I vastavaid väiteid hinnanud, kuid kolleegium saab selle vea kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib, et korteriomanike üldkoosolek saab otsustada korteriomaniku vastu kohtumenetluse alustamise üle, kuid vastava otsuse puudumine ei takista kohtul korteriühistu esitatud avalduse läbivaatamist ja lahendamist. Tegemist on korteriühistu sisesuhte küsimusega, mis ei mõjuta korteriühistu juhatuse liikme õigust esitada korteriühistu nimel kohtule avaldus korteriomanikult majandamiskulude ja kahju väljamõistmiseks. Seejuures ei ole kolleegiumil alust arvata, et korteriomanikud ei oleks praeguse kohtuvaidluse pidamisega nõus. Korteriomanikud arutasid
  61. oktoobri
  62. a üldkoosolekul (üldkoosoleku protokoll, dtl 293–295) siinses kohtumenetluses puudutatud isiku I vastu esitatud nõudeid, sh hääletasid puudutatud isiku I pakutud kompromissiettepaneku vastu ja toetasid avaldaja poolt kohtumenetluses pakutud kompromissi. Sellega on korteriomanikud puudutatud isiku I vastu 13 2-19-102941 avalduse esitamise sisuliselt heaks kiitnud ning kolleegiumil ei ole alust arvata, et juhatuse liige oleks alustanud siinse kohtuvaidluse korteriomanike tahte vastaselt. 15.
  63. Kohtuvaidluse lahendamist ei takista ka see, kui korteriomanikud ei ole otsustanud kohtuvaidluses lepingulise esindajaga õigusteenuse osutamiseks lepingu sõlmimise ja lepingulise esindaja tasu jaotamise üle korteriühistu liikmete vahel. See, kas lepingulise esindaja tasu jääb korteriühistu või korteriomaniku kanda, selgub alles kohtuvaidluse lõppedes, ning korteriomanikud saavad selle kulu kandmise ka pärast kohtuvaidluse alustamist heaks kiita. 15.
  64. Kolleegiumil ei ole alust pidada avaldaja lepingulise esindaja volitust kehtetuks. Korteriühistul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule (vt ka Riigikohtu
  65. juuni
  66. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 13). Siinsel juhul on AA allkirjastanud avaldaja nimel
  67. aprilli ja
  68. juuli
  69. a tähtajatud volikirjad (dtl-d 70 ja 192), millega avaldaja on volitanud end esindama Marilin Paltsi, kes on esitanud ka TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nõutud haridust tõendava diplomi (dtl 71). E-äriregistri andmetel valiti AA juhatusse korteriomanike
  70. septembri
  71. a üldkoosoleku otsusega ning ta arvati juhatusest välja korteriomanike
  72. oktoobri
  73. a üldkoosoleku otsusega (vt ka korteriomanike
  74. oktoobri
  75. a üldkoosoleku protokoll, dtl-d 293–295). AA oli seega volituste andmise ajal avaldaja juhatuse liige ning volituste kehtivust ei mõjuta kuidagi see, et AA ei ole enam avaldaja juhatuse liige (vt ka TsÜS § 125 lg 2 ja Riigikohtu
  76. juuni
  77. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 18). Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole alust volitusi kehtetuks pidada. Selleks ei anna alust ainuüksi puudutatud isiku I üldsõnaline kahtlus, et on ebaselge, kas AA on üldse olnud avaldaja juhatuse liige.
  78. Enne määruskaebuse lahendamist lahendab ringkonnakohus ka poolte esitatud uue tõendite vastuvõtmise taotlused. Hoolimata puudutatud isiku I vastuväidetest, ei ole ringkonnakohtul alust jätta määruskaebemenetluses avaldaja esitatud uusi tõendeid TsMS § 238 alusel vastu võtmata, küll aga tuleb puudutatud isiku I esitatud tõendid jätta vastu võtmata. Kolleegium võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel asjakohaste tõenditena vastu avaldaja
  79. oktoobri
  80. a vastuse lisad (lisad 1–3 ja 5) ja jätab rahuldamata puudutatud isiku I taotluse kohustada avaldajat esitama
  81. oktoobri
  82. a vastusele lisatud tõendid originaaldokumentidena. Kolleegium jätab TsMS § 238 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 3 p 4 alusel tõenditena vastu võtmata puudutatud isiku I
  83. novembri
  84. a vastuse lisad (lisad 1–16), sest neil ei ole kas asja lahendamisel tähtsust, need on juba asja materjalide hulgas või ei ole puudutatud isik I põhjendanud, millise asjaolu tõendamiseks ta need esitas. Kolleegium lisab vastuseks puudutatud isiku I vastuväidetele avaldaja esitatud tõendite vastuvõtmisele, et kohus lahendab TsMS § 475 lg 1 p 15 ja § 613 järgi korteriomandi ja kaasomandi asjad, sh korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest tuleneva asja, mis puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, hagita menetluses. Kohus peab hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduvat uurimispõhimõtet arvestades tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist. Seejuures võimaldab TsMS § 662 lg 3 esitada menetlusosalistel määruskaebemenetluses uusi 14 2-19-102941 asjaolusid ja tõendeid (vt Riigikohtu
  85. märtsi
  86. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 18;
  87. juuni
  88. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-43, p 17). Ekslik on seega puudutatud isiku I arusaam, et avaldaja ei võinud määruskaebemenetluses uusi tõendeid esitada või pidanuks nende määruskaebemenetluses esitamist eraldi põhjendama. Asjakohatud on puudutatud isiku I viited Riigikohtu lahenditele, mis käsitavad tõendite esitamist apellatsioonimenetluses. Kolleegium ei pea vajalikuks kohustada avaldajat esitama
  89. oktoobri
  90. a vastusele lisatud tõendeid originaaldokumentidena. Ebaõige on puudutatud isiku I arusaam, et tõendina saab käsitada üksnes originaaldokumente. Menetlusosaline võib TsMS § 339 lg 2 järgi esitada nii dokumentide originaalid kui ka originaalide ärakirjad. Puudutatud isiku I väited ei anna alust arvata, et avaldaja vastuse lisad 1 ja 2, mis on esitatud kas skaneeritud kujul või fotona, ei oleks originaaldokumentide ärakirjad. Avaldaja vastuse lisad 3 ja 5 ongi originaalis digitaalsed failid, st originaalid. Tõendid ei pea olema allkirjastatud. Puudutatud isiku I esitatud tõendite vastu võtmata jätmise kohta selgitab kolleegium täiendavalt järgmist. Asjas ei ole tähtsust ja seega ei ole vaja tõendada, kes on puudutatud isiku I juhatuse liikmed
  91. detsembri
  92. a seisuga, milline on puudutatud isiku I majandamiskulude suurus avaldaja majandusaasta aruannetes ja milline on selle suurus võrreldes teiste korteriomanikega majandamiskuludega (majandusaasta aruanne ei tekita korteriomanikule kohustusi ega ole majandamiskulude nõude aluseks), kas avaldaja
  93. a põhikiri kehtib või mitte ega milline oli PrimProject OÜ tegevusala tema
  94. a majandusaasta aruande järgi. Seda arvestades ei ole asjakohased puudutatud isiku I
  95. novembri
  96. a vastuse lisad 1, 4–10 ja
  97. Puudutatud isik I ei ole põhjendanud, millise asjaolu tõendamiseks on ta esitanud
  98. novembri
  99. a vastuse lisad 2 ja
  100. Puudutatud isiku I
  101. novembri
  102. a vastuse lisad 11–15 on juba asja materjalide hulgas (vt dtl-d 491–499, 293–317 ja 354–378).
  103. Kuigi puudutatud isik I on heitnud maakohtule ette avaldaja (avaldaja endise juhatuse liikme AAu) suhtes kuriteoteate esitamata jätmist ja on viidanud kohtule TsMS § 45 lg-st 6 tulenevale kohustusele esitada prokuratuurile või politseile kuriteoteade, ei ole ringkonnakohtul toimiku materjalide alusel põhjust arvata, et AAu käitumises esinevad kuriteo tunnused. Lisaks märgib kolleegium, et TsMS § 45 lg 6 ei anna menetlusosalisele õigust taotleda kohtult kuriteoteate esitamist ja seega ka õigust esitada vastuväidet sellele, kui kohus ei pea kuriteoteate esitamist vajalikuks. Kui puudutatud isik I leiab jätkuvalt, et avaldaja või tema endise juhatuse liikme AAu käitumises ilmnevad kuriteo tunnused, saab ta esitada prokuratuurile või politseile kuriteoteate. II
  104. Menetlusosalised vaidlevad määruskaebemenetluses esmalt selle üle, kas puudutatud isik I peab tasuma avaldajale majandamiskulude võla 2182 eurot 8 senti ja selle tasumisega viivitamise tõttu viivist.
  105. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on avaldaja majandamiskulude nõude kvalifitseerimisel eksinud ja käsitanud vääralt 650 euro suurust kütmisteenuse kulu majandamiskuluna KÜS § 15¹ ja KrtS § 40 tähenduses. Kuigi avaldaja esitas puudutatud isikute vastu 2182 euro 8 sendi suuruse majandamiskulude nõude, saab avalduses esitatud asjaoludel pidada kütmisteenuse kulu kütmiskohustuse täitmise nõude asemel esitatud kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeks

§ 115lg 1 II alternatiivi tähenduses, mitte majandamiskuluks.

Seetõttu kontrollib ringkonnakohus alljärgnevalt majandamiskulude põhjendatust üksnes 1532 euro 8 sendi (2182,08–650) osas (ringkonnakohus käsitleb 650 euro suurust kahjunõuet all III jaos). 15 2-19-102941

  1. Edasi märgib kolleegium, et vaatamata puudutatud isiku I vastuväitele, ei ole maakohus kohtuasja lahendades tuvastanud puudutatud isiku I majandamiskulude kandmise eeldusi ega võtnud seisukohta kõigi puudutatud isiku I esitatud vastuväidete kohta. Kontrollimata nõude aluseks olevaid asjaolusid, on maakohus ekslikult rahuldanud majandamiskulude nõude kogu ulatuses. 20.
  2. Maakohus juhindus iseenesest õigesti sellest, et korteriühistu majandamiskulude nõue korteriomaniku vastu on

§ 108lg 1 alusel esitatav kohustuse täitmise nõue (vt Riigikohtu 8.

oktoobri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Sellise nõude rahuldamise eelduseks on see, et korteriomanikul on korteriühistule raha maksmise kohustus, ta on seda kohustust rikkunud ja vastutab rikkumise eest. 20.
  2. Avalduse järgi tekkis puudutatud isiku I majandamiskulude võlg aastatel 2016–2018 ning avaldaja on esitanud ka selle ajavahemiku (v.a
  3. a juuli ja augusti) majandamiskulude nõude tõendamiseks puudutatud isikule I esitatud arved (dtl-d 30–59). Arvestades avaldaja esitatud nõuet, on avaldaja väidetav majandamiskulude nõue tekkinud ja muutunud sissenõutavaks osaliselt enne
  4. jaanuari 2018, st enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist, ja osaliselt pärast seda. Avaldaja nõudele, mis on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks enne
  5. jaanuari 2018, tuleb kohaldada enne
  6. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseadust, aga ka korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei olnud vastuolus korteriühistuseadusega, ning ülejäänud osas
  7. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadust (vt Riigikohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006, p 10;
  10. detsembri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364, p 10). Sellest on iseenesest õigesti juhindunud ka maakohus. 20.
  12. Nii enne
  13. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 2 lg 1 ning KOS § 8 lg 1 ja § 15 lg 1 kui ka
  14. jaanuaril 2018 jõustunud KrtS § 12 lg 1 ja 34 lg 2 järgi valitsevad (majandavad) korteriomanikud (korteriühistu liikmed) kaasomandi eset korteriühistu kaudu. Korteriühistu vahendab elamu haldamisel korteriomanike vahelisi nõudeid elamu majandamiseks tehtud kulutuste kandmiseks, st korraldab ühiste kulutuste tegemise ja kogub selleks makseid ning nõuab vajadusel korteriomanikelt vastavalt nende osale ühised kulutused sisse (vt Riigikohtu
  15. oktoobri
  16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p-d 32–33). Enne
  17. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 15¹ ja KOS § 13 lg-te 1–3 ja § 15 lg 2, aga ka
  18. jaanuaril 2018 jõustunud KrtS § 37 lg te 1 ja 2 ja § 40 järgi peab korteriomanik (korteriühistu liige) kandma kaasomandi eseme majandamise, valitsemise, korrashoiu ja säilitamise kulud üldjuhul vastavalt kaasomandiosa (eluruumi pindala) suurusele. Arvestades seda, et kaasomandi eseme valitsemine toimub korteriühistu kaudu, on eeltoodust tulenevalt iga korteriomanik kohustatud korteriühistule tasuma oma osa vastavatest kuludest. Tavapäraselt esitab korteriühistu vastavate kulude kohta korteriomanikele iga kuu arve, kuid ainuüksi arve esitamine ei tekita korteriomanikule veel kohustusi. Korteriühistu peab majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel (vt Riigikohtu
  19. juuni
  20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14;
  21. veebruari
  22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15). Majandamiskulude tasumise kohustuse tekkimise aluseks peab üldjuhul olema korteriomanike (korteriühistu liikmete) üldkoosoleku otsus (vt Riigikohtu
  23. novembri
  24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 12). Eelkõige saab korteriomaniku (korteriühistu liikme) majandamiskulude tasumise aluseks olla KÜS § 15 lg 1 p 1 ja § 151 ning KrtS § 40 ja § 41 järgi üldkoosolekul 16 2-19-102941 kinnitatud majanduskava (majandustegevuse aastakava) (vt Riigikohtu
  25. juuni
  26. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11; Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne,
  27. § 613 kommentaar 4.2.b), aga ka muu üldkoosoleku otsus, millega otsustatakse kulutuste kandmine (vt Riigikohtu
  28. juuni
  29. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11;
  30. oktoobri
  31. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Samas tuleb korteriomanikul kanda KÜS § 15¹ ja KOS § 13 lg 1, aga ka KrtS § 40 järgi kaasomandi osa valitsemisel tekkivaid kulutusi vastavalt seaduses või põhikirjas sätestatud proportsioonile ka siis, kui korteriühistu on teinud kaasomandi eset valitsedes selle majandamiseks, korrashoiuks või säilitamiseks vajalikke kulutusi, mille tegemist ei ole korteriomanikud (korteriühistu liikmed) üldkoosolekul otsustanud ega neid kulutusi majanduskavaga kinnitanud (vt Riigikohtu
  32. juuni
  33. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11). Sellisel juhul tuleb korteriühistul tõendada, et ta on teinud kaasomandi eset valitsedes korteriomanike ühistes huvides kaasomandi eseme majandamiseks, korrashoiuks või säilimiseks vajalikke kulutusi, ning näidata ära seaduse või põhikirja järgi korteriomanikule langev osa neist kulutustest. Kui kantud kulutused ei ole kaasomandi eseme majandamiseks, korrashoiuks või säilitamiseks vajalikud kulutused, võib korteriomaniku kohustus tuleneda ka käsundita asjaajamise sätetest (

§ 1018jj) (vt Riigikohtu 23.

oktoobri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006, p 13;
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 29). 20.
  4. Ülaltoodut arvestades rahuldas maakohus avaldaja majandamiskulude nõude ekslikult üksnes avaldaja esitatud arvetele tuginedes ning jättis nõuetekohaselt välja selgitamata ja tuvastamata, kas puudutatud isikul I on tekkinud arvetel märgitud (ulatuses) kulude kandmise kohustus. Hoolimata puudutatud isiku I vastuväidetest, ei ole maakohus kohtuvaidlust lahendades välja selgitanud ega tuvastanud, kas ja millisel alusel ning millises ulatuses oli puudutatud isikul I kohustus kanda majandamiskulusid, sh haldustasu, remondifondi, prügikonteineri rendi, üldelektri/elektrienergia ja prügiveo kulusid (vee- ja kanalisatsioonikulu on olnud kogu vaidlusaluse perioodi vältel 0 eurot). Seetõttu selgitas ringkonnakohus menetlusosalistele õiguslikku olukorda ja andis täiendava tähtaja asjaolude ja neid kinnitavate tõendite esitamiseks. Avaldaja kinnitas ringkonnakohtule
  5. oktoobri
  6. a vastuses, et korteriomanike üldkoosolek ei ole 2016.,
  7. ega
  8. a majandusaastaks majanduskava kinnitanud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas arvele märgitud majandamiskulude kandmise kohustus tulenes muust alusest. 20.
  9. Ringkonnakohtu hinnangul oli puudutatud isikul I kohustus kanda arvetele märgitud haldustasu korteriomanike
  10. veebruari
  11. a üldkoosoleku ning
  12. novembri
  13. a üldkoosoleku otsuse alusel, kuid avaldaja nõutust väiksemas ulatuses. 20.5.
  14. Avaldaja nõuab puudutatud isikult I avaldusele lisatud arvete (dtl-d 30–59) järgi ajavahemiku
  15. a jaanuar kuni
  16. a detsember eest haldustasu kokku 790 eurot 18 senti. Avaldaja esitas haldustasu maksmise kohustuse ja suuruse kohta korteriomanike
  17. veebruari
  18. a üldkoosoleku protokolli (dtl-d 63 ja 64) ning
  19. novembri
  20. a üldkoosoleku protokolli (dtl-d 380 ja 381).
  21. veebruari
  22. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et korteriomanikud võtsid vastu otsuse, millega nad kinnitasid haldustasu 0,03 eurot/m
  24. novembri
  25. a üldkoosoleku protokolli järgi otsustasid korteriomanikud kinnitada juhatuse liikme tasu suuruseks 200 eurot kuus (neto) ning tõsta haldustasu ulatuses, mis kataks juhatuse liikme tasu. Avaldaja selgitas
  26. jaanuari
  27. a vastuses, et uue haldustasu suuruse arvutas välja raamatupidaja ja alates
  28. novembril 2016 esitatud arvest nr 16098 oli selle suurus 0,30 eurot/m
  29. Haldustasu arvutamise aluseks võeti avaldaja
  30. novembri
  31. a vastuse kohaselt kulud 440 eurot 88 senti (sh juhatuse liikme brutotasu koos maksudega 332 eurot 50 senti, raamatupidamisteenuse tasu 30 eurot, jooksvad hoolduskulud, mida ei kaeta remondifondist 20 eurot 25 senti, amortisatsioon 32 eurot 68 senti, pangateenus 1 euro 59 senti 17 2-19-102941 ning kindlustus 23 eurot 86 senti), mille jagamisel korterelamu üldpinnaga (1447,50 m2) kujunes haldustasu suuruseks 0,30 eurot/m
  32. Puudutatud isiku I väitel on avaldaja haldustasu nõue põhjendamatu ja tõendamata. Korteriomanike
  33. veebruari
  34. a üldkoosoleku kohta on puudutatud isik I märkinud, et avaldaja juhatus toimis otsuste vastuvõtmisel vastuolus seaduse ja avaldaja põhikirjaga, avaldaja ei ole tõendanud, et üldkoosolekul osalenud isikud olid selle toimumise ajal avaldaja liikmed või et neil oli volitus seal osalemiseks, ei ole teada, kes on üldkoosoleku protokolli allkirjastanud, protokollist ei nähtu ettepanekute üle hääletamine ja vastu võetud otsused ning protokolli selgitamiseks esitatud tunnistajate ütlused on võltsitud. Korteriomanike
  35. novembri
  36. a üldkoosoleku kohta on puudutatud isik I toonud välja, et sellel osalenud Alo Turu ei olnud enam korteri nr 10 omanik. Mõlema üldkoosoleku kohta väitis puudutatud isik I täiendavalt, et kohtu ette ei ole toodud üldkoosolekute kokkukutsumise teateid, vajadust ja põhjuseid ning nende protokollides ei ole punkte, mis selgitaksid või tõendaksid avaldaja nõudeid, st neid ei ole päevakorras olnud, ei ole arutatud, hääletusele pandud ja otsusena vastu võetud. Puudutatud isik I on ka väitnud, et ta ei saanud vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, mida ei ole olemas. Lisaks on puudutatud isik I vaielnud osaliselt vastu haldustasu suurusele. 20.5.
  37. Kolleegium selgitab esmalt, et puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav (vt Riigikohtu
  38. märtsi
  39. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). Nii korteriomanike
  40. veebruari
  41. a kui ka
  42. novembri
  43. a üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 kaudu kohalduv MTÜS § 241 lg 2 kui ka praegu kehtiva KrtS § 29 lg 2 ja selle kaudu kohalduv TsÜS § 38 lg 7 I lause näevad ette, et kohtumenetluses saab korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele tugineda (hagi)avalduse ja vastuväite esitamisega. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine oli aga KÜS § 13 lg 3 alusel ja on KrtS § 29 lg 2 I lause ja lg 3 alusel võimalik ainult kohtule esitatava (hagi)avalduse alusel. Seega ei võimalda seadus tugineda vastuväitega korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetusele, mistõttu saab kohus siinses asjas hinnata üksnes korteriomanike üldkoosoleku otsuste võimalikku tühisust. MTÜS § 241 lg 1 esimese lause järgi koosmõjus enne
  44. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 1 lg-ga 2 oli otsus tühine, kui üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui otsus rikub korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsuse muu vastuolu seadusega oli otsuse kehtetuks tunnistamise alus KÜS § 13 lg 3 mõttes.
  45. jaanuaril 2018 jõustunud KrtS § 29 lg 2 teise lause ja tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS) § 38 lg 2 esimese lause järgi on otsus mh tühine siis, kui on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda. Viidatud sätet tuleb mõista nii, et kui otsus tehakse koosolekul, siis toob tühisuse kaasa koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine (vt Riigikohtu
  46. märtsi
  47. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 35). Kui puudutatud isik I leidis, et üldkoosolekutel ei ole otsuseid kehtivalt vastu võetud, pidanuks ta KÜS § 13 lg 3 järgi pöörduma nende kehtetuks tunnistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuste teadasaamise päevast arvates. Selle tähtaja on puudutatud isik I minetanud isegi siis, kui ta sai otsustest teada alles praeguses kohtuvaidluses. 20.5.
  48. Kolleegiumil ei ole esile toodud asjaoludel alust pidada korteriomanike
  49. veebruari
  50. a ja
  51. novembri
  52. a üldkoosolekute asjakohaseid otsuseid tühiseks. Puudutatud isik I on jätnud sisustamata oma väite, et avaldaja juhatus toimis
  53. veebruari
  54. a üldkoosoleku läbiviimisel ja otsuste vastuvõtmisel vastuolus seaduse ja avaldaja 18 2-19-102941 põhikirjaga. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ühtegi konkreetset rikkumist ega selle aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei ole kolleegiumil selle väite alusel võimalik hinnata, kas
  55. veebruari
  56. a üldkoosoleku asjakohased otsused võiksid olla tühised.
  57. veebruari
  58. a üldkoosoleku protokollist on näha vastu võetud otsused ja ka isikud, kes on protokolli allkirjastanud. Seejuures ei ole üldkoosoleku protokolli allkirjastamisega seonduv üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse aluseks, samamoodi nagu selleks ei ole ka asjaolu, et protokoll ei kajasta hääletustulemusi. Need asjaolud võivad olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Avaldaja ei ole oma nõuete alusena tuginenud
  59. veebruari
  60. a üldkoosoleku protokolli selgitamiseks esitatud ütlustele ega neid ise esitanud. Selle tõendi on esitanud puudutatud isik I (dtl-d 335 ja 336), kes on sellele esitanud ka võltsimise vastuväite. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellel tõendil avaldaja nõude lahendamisel tähtsust ning nii sel põhjusel kui ka seetõttu, et puudutatud isik I on tõendi ise esitanud, ei hinda kolleegium sellele esitatud võltsimise vastuväidet. Küsimus sellest, kas
  61. veebruari
  62. a ja
  63. novembri
  64. a üldkoosolekutel osalenud isikud olid nende toimumise ajal avaldaja liikmed või kas neil oli volitus seal osalemiseks, seondub korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisuse ja otsuste vastuvõtmiseks piisava arvu häälte saamisega, mis on kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alused (vt Riigikohtu
  65. novembri
  66. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13599, p 14.4). Lisaks eeltoodule on puudutatud isik I esitanud kõikide asjas tähtsate korteriomanike üldkoosolekute kohta ka üldise vastuväite, et kohtu ette ei ole toodud nende kokkukutsumise teateid, vajadust ja põhjuseid ning nende protokollides ei ole punkte, mis selgitaksid või tõendaksid avaldaja nõudeid. Kolleegium märgib, et avaldaja ei pidanudki neid kohtu ette tooma. Puudutatud isik I ei ole teinud etteheiteid ühegi konkreetse korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisele ning kohus ei saa puudutatud isiku I sedavõrd üldise vastuväite alusel kontrollida kõigi asjasse puutuvate korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumise korra järgimist. 20.5.
  67. Kuigi korteriomanike
  68. veebruari
  69. a ja
  70. novembri
  71. a üldkoosolekute asjakohased otsused kehtivad ning on KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud, ei vasta avaldaja nõutav haldustasu neil üldkoosolekutel otsustatule. Avaldaja on
  72. a jaanuari kuni oktoobri eest esitatud arvetel märkinud haldustasuks 0,06 eurot/m2 (dtl-d 56–59),
  73. a novembri eest esitatud arvel 0,26 eurot/m2 kohta (dtl 55) ning alates
  74. a detsembri kuni
  75. a detsembri eest esitatud arvetel 0,30 eurot/m2 (dtl-d 30– 54). Puudutatud isik I on leidnud, et kui haldustasu tuli tõsta nii palju, et see kataks ära juhatuse liikme tasu 200 eurot kuus, pidanuks alates
  76. a novembri eest esitatud arvel olema haldustasu suurus 0,17 eurot/m2 ning puudutatud isikule I langev haldustasu osa tema korteri pinda 95,90 m2 arvestades 16 eurot 30 senti kuus. Puudutatud isikule I jääb selgusetuks, miks peab tema kandma juhatuse liikme tasult arvestatud maksud. Veel leiab puudutatud isik I, et arvetel pidanuks eristama haldustasu ja hoolduskulu ning hoolduskulu koosseis pidanuks olema lahti kirjutatud. Arvestades seda, et puudutatud isik I ei nõustunud alates
  77. a novembrist nõutava haldustasu suurusega, kontrollib ringkonnakohus, kas haldustasu suurus vastab alates sellest ajast korteriomanike
  78. veebruari
  79. a ja
  80. novembri
  81. a üldkoosolekute otsustele. 19 2-19-102941 Kuigi arvetel ei ole haldustasus sisalduvaid kulusid täpsemalt lahti kirjutatud ega eristatud haldustasu ja hoolduskulu, ei muuda see haldustasu nõuet alusetuks. Haldustasu suurus oli
  82. veebruari
  83. a üldkoosoleku otsuse järgi 0,03 eurot/m
  84. Korteriomanikud otsustasid
  85. novembri
  86. a üldkoosolekul tõsta haldustasu nii, et see kataks juhatuse liikme tasu, ning kinnitasid juhatuse liikme tasuks 200 eurot kuus (neto). Arvestades seda, et juhatuse liikme tasult tuleb maksta ka tulu- ja sotsiaalmaksu, oli avaldaja tegelik kulu juhatuse liikme tasustamisel 332 eurot 50 senti (juhatuse liikme tasu 200 eurot koos tulu- ja sotsiaalmaksuga). Sellise kulu jagamisel korterelamu üldpinnaga (1447,50 m2), tuli korteriomanikel kanda juhatuse liikme tasu 0,23 eurot/m
  87. Seega oli ülalnimetatud üldkoosoleku otsuseid arvestades haldustasu kokku 0,26 eurot/m
  88. Avaldaja on võtnud haldustasu 0,26 eurot/m2 aluseks
  89. a novembri eest puudutatud isikule I esitatud arvel, kuid edaspidi on avaldaja võtnud aluseks 0,30 eurot/m
  90. Kuigi avaldaja selgitas, et haldustasu sisaldas ka muid kulusid, ei ole avaldaja selgituse alusel võimalik aru saada, milliseid täiendavaid kulutusi sisaldas alates
  91. a novembrist arvetel aluseks võetud täiendav tasu 0,04 eurot/m
  92. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et korteriomanikud oleksid otsustanud haldustasu vahetult pärast
  93. novembri
  94. a üldkoosolekut taas tõsta. Seetõttu juhindub ringkonnakohus sellest, et korteriomanikud pidid vastavalt üldkoosoleku otsustele tasuma ka pärast
  95. a novembrit haldustasu 0,26 eurot/m
  96. Arvestades seda tasumäära ning puudutatud isiku I korteriomandi suurust (95,90 m2), tuli puudutatud isikul I tasuda avaldajale haldustasu 24 eurot 93 senti (95,90 m2 × 0,26 eurot/m2) kuus ning avaldajal oli õigus nõuda puudutatud isikult I ajavahemikul
  97. a detsember kuni
  98. a detsember haldustasu kokku 694 euro 18 sendi ulatuses. Seega on avaldaja nõue 96 euro ulatuses alusetu. 20.5.
  99. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik I ei ole haldustasu (694 eurot 18 senti) avaldajale tasunud. Puudutatud isik I ei ole kohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastaksid ta haldustasu maksmise kohustuse täitmisest (

§ 103

lg-d 1 ja 2) või annaksid alust pidada temalt haldustasu kandmise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja võimaldaksid tal korteriühistu üldkoosoleku otsuste täitmisest keelduda (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 24 ja KrtS § 40 lg 3). Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada puudutatud isiku I paljasõnalist väidet, et temalt nõutavad kulud ületavad tema ühe kuu sissetulekut, ning asjakohane ei ole puudutatud isiku I väited Eesti keskmise brutokuupalga kohta. Samuti ei ole haldustasu maksmise kohustuse kontekstis erandliku asjaoluna käsitatav see, et puudutatud isik I ei elanud korteris. Korteriomanik peab kandma korteriomandil lasuvad kohustused sõltumata sellest, kas ta korteriomandit kasutab või mitte. 20.5.
  3. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus rahuldas avaldaja haldustasu nõude 694 eurot 18 senti ületavas osas. 20.
  4. Kolleegium leiab, et puudutatud isik I on kohustatud tasuma arvetel märgitud remondifondi makseid korteriomanike
  5. veebruari
  6. a üldkoosoleku ja
  7. mai
  8. a üldkoosoleku otsuste alusel ning selles osas on avaldaja nõue kogu ulatuses põhjendatud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult I avaldusele lisatud arvete (dtl-d 30–59) järgi ajavahemiku
  9. a jaanuar kuni
  10. a detsember (v.a
  11. a juuli ja august) eest remondifondi tasu kokku 617 eurot 62 senti. Korteriomanikud kinnitasid
  12. veebruari
  13. a üldkoosolekul remondifondiks 0,13 eurot/m2 ning tõstsid seda
  14. mai
  15. a üldkoosolekul (protokoll dtl-d 401 ja 402) 0,20 euroni/m
  16. Puudutatud isik I ei ole nende otsuste kohta eraldi vastuväiteid esitanud ning üldiselt kõigi otsuste kohta esitatud vastuväited ei anna alust järeldada, et need üldkoosoleku otsused oleksid tühised (vt ülal p-d 20.5.2–20.5.3). Asjaolu, et korteriomanike 20 2-19-102941
  17. mai
  18. a üldkoosolekul osalesid isikud, kes ei olnud avaldaja liikmed, saab olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus. Asjaolu, et
  19. mai
  20. a üldkoosoleku registreerimislehele on üldkoosoleku toimumise kuupäev kirjutatud käsitsi, ei anna alust pidada sellel vastu võetud otsuseid tühiseks, ega tekita ringkonnakohtus kahtlusi selle autentsuses. Seega on korteriomanike
  21. veebruari
  22. a ja
  23. mai
  24. a üldkoosoleku otsused kehivad ning kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Puudutatud isik I ei ole esitanud ühtegi vastuväidet nõutava remondifondi tasu suurusele, sh selle jaotamisele korteriomanike vahel, mistõttu lähtub kolleegium sellest, et remondifondi makse nõue (617 eurot 62 senti) on põhjendatud kogu ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isik I ei ole remondifondi makseid avaldajale tasunud. Puudutatud isik I ei ole kohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastaksid ta remondifondi maksete tegemise kohustusest või annaksid alust pidada temalt remondifondi maksete tegemise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja võimaldaksid tal otsuste täitmisest keelduda (vt ülal p 20.5.5). Eeltoodut arvestades ei ole kolleegiumil alust tühistada maakohtu määrust remondifondi maksete nõude rahuldamise osas. 20.
  25. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isikul I kohustus tasuda ka arvetel märgitud prügiveo, prügikonteineri rendi ja elektrienergia/üldelektri eest. Kuigi avaldaja ei ole esitanud vastavate teenuste saamiseks lepingute sõlmise kohta korteriomanike (korteriühistu) üldkoosoleku otsuseid, on tegemist kaasomandi ühise majandamise raames kõigi korteriomanike huvides vajalike teenustega, mille kulud peab puudutatud isik I KÜS § 15¹ ja KOS § 13 lg 1 ning KrtS § 40 alusel kandma vastavalt kaasomandi osale (korteri üldpinnale). Puudutatud isik I ei ole esitanud vastuväiteid prügiveo, prügikonteineri rendi ega elektrienergia/üldelektri eest nõutava tasu suurusele ega nende jaotamisele korteriomanike vahel. Seega juhindub ringkonnakohus sellest, et arvetele märgitud prügiveo ja elektrienergiaga seotud kulu vastab selle teenuse saamiseks avaldaja tehtud kulutuste suurusele ning on proportsionaalne puudutatud isiku I korteriomandi osa suurusega. Pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isik I ei ole prügiveo, prügikonteineri rendi ega elektrienergia eest tasunud. Seega rahuldas maakohus õigesti avaldaja nõude prügiveoga (prügivedu 1 euro 2 senti ja prügikonteineri rent 18 eurot 98 senti) ja elektrienergiaga (22 eurot 26 senti) seotud majandamiskulude osas.
  26. Kuigi
  27. a märtsi eest esitatud arvel (dtl 59) sisaldub kütmiskulu 82 eurot, ei ole avaldaja arvanud seda kulu kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahjunõude hulka (vt avaldaja
  28. oktoobri
  29. a vastus ja selle lisad; kahjunõude kohta vt all III jagu) ega toonud esile ja tõendanud selle kulu aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust avaldust selle kulu osas rahuldada ning maakohtu määrus tuleb selle osas tühistada ja majandamiskulude nõue jätta täiendavalt 82 euro ulatuses rahuldamata.
  30. Eelnevat arvestades tuleb avaldaja majandamiskulude nõue rahuldada kokku 1354 euro 6 sendi ulatuses (694 eurot 18 senti + 617 eurot 62 senti + 1 euro 2 senti + 18 eurot 98 senti + 22 eurot 26 senti) ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas majandamiskulude nõude puudutatud isiku I vastu 1354 eurot 6 senti ületavas, s.o 178 euro 2 sendi osas (1532,08– 1354,06). 21 2-19-102941
  31. Kuivõrd avaldaja majandamiskulude nõue jääb osaliselt rahuldamata, tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ka puudutatud isikult I majandamiskuludelt välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Avalduse esitamise, s.o
  32. aprilli
  33. a seisuga, oli avaldaja põhjendatud majandamiskulude nõudelt, s.o 1354 eurot 6 sendilt, sissenõutavaks muutunud viivis 159 eurot 48 senti. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada edasiulatuva viivise aluseks märgitud põhivõla suuruse osas ning mõista alates
  34. aprillist 2019 kuni täitmiseni

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras viivis välja 1354 eurot 6 sendi suuruselt põhivõlalt. Põhivõlalt avalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutnud viivise arvutus on järgmine: Arve kuupäev Arve suurus eurodes Arvel märgitud põhjendatud kulud eurodes Maksetähtaeg Viivitatud päevade arv

  1. aprilli
  2. a seisuga Viivis eurodes 11.02.2016 14.03.2016 12.04.2016 09.05.2016 12.06.2016 30.06.2016 30.09.2016 31.10.2016 30.11.2016 31.12.2016 31.01.2017 28.02.2017 31.03.2017 30.04.2017 31.05.2017 30.06.2017 31.07.2017 31.08.2017 30.09.2017 31.10.2017 30.11.2017 31.12.2017 31.01.2018 28.02.2018 31.03.2018 30.04.2018 31.05.2018 30.06.2018 31.07.2018 31.08.2018 18,03 18,03 102,80 18,03 18,03 26,01 76,21 25,93 45,96 49,80 49,64 49,25 49,46 49,26 49,07 49,09 49,02 49,17 49,14 49,42 49,27 49,32 149,36 99,28 149,38 149,30 49,15 49,10 49,34 49,28 18,03 18,03 20,80 18,03 18,03 26,01 26,21 25,93 45,96 45,96 45,80 45,41 45,62 45,42 45,23 45,25 45,18 45,33 45,30 45,58 45,43 45,48 45,52 45,44 45,54 45,46 45,31 45,26 45,50 45,44 11.02.2016 14.03.2016 12.04.2016 09.05.2016 12.06.2016 21.07.2016 21.10.2016 21.11.2016 21.12.2016 21.01.2017 21.02.2017 21.03.2017 21.04.2017 21.05.2017 21.06.2017 21.07.2017 21.08.2017 21.09.2017 21.10.2017 21.11.2017 28.12.2017 21.01.2018 21.02.2018 21.03.2018 21.04.2018 21.05.2018 21.06.2018 21.07.2018 21.08.2018 21.09.2018 1161 1129 1100 1073 1039 1000 908 877 847 816 785 757 726 696 665 635 604 573 543 512 475 451 420 392 361 331 300 270 239 208 4,61 4,48 5,01 4,26 4,12 5,72 5,22 5,01 8,56 8,22 7,88 7,53 7,26 6,93 6,59 6,30 5,98 5,69 5,39 5,11 4,73 4,50 4,19 3,90 3,60 3,30 2,98 2,68 2,38 2,07 22 2-19-102941 30.09.2018 31.10.2018 30.11.2018 31.12.2019 Kokku: 49,31 149,32 149,48 99,82 2182,06 45,47 45,48 45,64 45,98 1354,06 21.10.2018 21.11.2018 21.12.2018 21.01.2019 178 147 117 86 20 421 1,77 1,47 1,17 0,87 159,48 III
  3. Lisaks ülaltoodud majandamiskuludele nõuab avaldaja puudutatud isikult I ka kütmiskulude tasumist 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018 kütteperioodide eest, s.o kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kokku 650 euro ulatuses.
  4. Kolleegiumi hinnangul rahuldas maakohus õigesti avaldaja nõude, kuid tegi seda ekslikel põhjendustel. Maakohus käsitas avaldaja nõuet ekslikult majandamiskulude nõudena, kuigi avaldaja nõuet saab tegelikult pidada kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeks

§ 115lg 1 II alternatiivi mõttes.

25.1. Ringkonnakohus selgitab, et täitmisnõude asemel esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - - võlgnik on oma kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlgnikule on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115

lg-d 2 ja 3); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

25.

  1. Siinsel juhul oli puudutatud isikul I korteriomanike
  2. mai
  3. a üldkoosoleku otsusest tulenev korterelamu kütmiskohustus. Korteriomanikud kinnitasid
  4. mai
  5. a üldkoosolekul maja heakorratööde, kütmise ja küttepuude toomise korra (dtl-d 401–404), mis nägi mh ette järgmist: - kütteperiood algab
  6. septembril ja kestab kuni
  7. maini (liigaastal kuni
  8. maini); maja kütmise kohustus kütteperioodil jaguneb korteriühistu 15 lihtliikme vahel; iga korteriomaniku kohustuseks on kütta maja kütteperioodi jooksul 16 korda, keskmiselt 2 korda kuus; kütmine algab korterinumbrite alusel kasvavas järjekorras, millest on välja arvatud juhatuse liikmete korterinumbrid; järjekorra koos kuupäevadega avaldab juhatus hiljemalt kütteperioodi alguseks ja see riputatakse teadetetahvlile; korteriomanikele, kes ei soovi ise kütta ega suuda seda kokkuleppel teistele delegeerida, otsib korteriühistu teenuse osutaja, kes esitab teenuse eest arve, mille eest avaldaja esitab omakorda samas suuruses arve korteriomanikule. 23 2-19-102941 Kolleegiumil ei ole puudutatud isiku I esile toodud asjaoludel alust pidada korteriomanike
  9. mai
  10. a üldkoosoleku kütmiskorra kinnitamise otsust tühiseks (vt ülal p-d 20.5.2– 20.5.3). Asjaolu, et avaldaja ei esitanud
  11. mai
  12. a üldkoosoleku protokolli kohe menetluse alguses, ei anna kolleegiumile alust arvata, et protokoll võiks olla võltsitud ja sellist kütmiskorda ei oleks üldkoosolekul otsustatud. Asjaolu, et avaldaja
  13. oktoobri
  14. a üldkoosolekul kinnitati korteriühistu uus põhikiri (dtl 293–317 ja 919–932), ei anna alust järeldada, et varem vastu võetud üldkoosoleku otsused ja kütmiskord ei kehtiks (mh sisaldab ka uus põhikiri küttepuude toomise ja kütmise kohustust (p-d 2.2.11 ja 2.2.12)). Korteriomanike
  15. mai
  16. a üldkoosoleku kütmiskorra kinnitamise otsus koos selle lisaks oleva kütmiskorraga on kehtiv ning kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Seega oli puudutatud isikul I korteriomanikuna kohustus kütta korterelamut iga kütteperioodi jooksul 16 korda (keskmiselt 2 korda kuus). Puudutatud isik I ei ole väitnud, et ta oleks 2016.,
  17. ja
  18. a-l täitnud kütmiskohustust. Seega on puudutatud isik I rikkunud kütmiskohustust avalduses märgitud ajavahemikul. Puudutatud isiku I väited kütmisgraafikute kohta ei anna alust järeldada, et puudutatud isikul I ei olnud kütmiskohustust või et ta ei pidanud seda täitma. Kuigi avaldaja esitas üksnes ajavahemike
  19. oktoober kuni
  20. november
  21. a ja
  22. september
  23. a kuni
  24. mai
  25. a kütmisgraafikud (dtl-d 866 ja 867), on usutav avaldaja selgitus, et ülejäänud kütmisgraafikud (s.o ajavahemikku enne
  26. oktoobrit 2016 ja ajavahemikku alates
  27. a jaanuarist kuni aprillini puudutavad kütmisgraafikud) ei ole säilinud. Asjaolust, et avaldajal ei olnud enam kõiki kütmisgraafikuid alles, ei saa järeldada, et puudutatud isikul I ei oleks olnud üldkoosoleku otsusest tulenevat kütmiskohustust neil ajavahemikel. Samuti ei saa sellest järeldada, et elamut ei oleks tulnud neil ajavahemikel kütta. Arvestades seda, et tegemist oli lokaalse keskküttega korterelamuga, mida kasutataks elamiseks, ei ole kolleegiumil alust arvata, et elamut ei olnud vaja kütteperioodil kütta. Üldteadaolevalt tuleb Eesti kliimas elamuid alates oktoobrist kuni aprillini kütta. Ka kütmiskordade arvu (
  28. a-l kaks korda ja
  29. a esimeses pooles 7 korda), ei saa pidada liiga suureks, arvestades seda, et kütmiskorra järgi langeb korteriomanikule kütteperioodil 16 küttekorda (keskmiselt 2 korda kuus). Kuigi avaldaja esitatud kütmisgraafikute kohaselt oli kütmine jaotatud 18 ehk kõigi korterite, mitte 16 korteri vahel, nagu näeb ette kütmiskord, oli see korteriomanikele, sh puudutatud isikule I soodsam, sest vähendas ühele korterile langevat kütmiskordade arvu. Kuigi kütmisgraafikus ei ole
  30. oktoobrist kuni
  31. novembrini 2016 puudutatud isiku I korterit märgitud, ei nõua avaldaja nendel kuudel ka kütmiskohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. 25.
  32. Avaldajal ei olnud

§ 115

lg 3 järgi vaja määrata puudutatud isikule I rikkumise korral täiendavat tähtaega kütmiskohustuse täitmiseks või selle täitmise korraldamiseks, sest asjaolusid arvestades ei saa kütmiskohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramist pidada mõistlikuks. Seda järeldades juhindub ringkonnakohus sellest, et tegemist oli korterelamuga, mille kütmine toimis lokaalse küttesüsteemi kaudu, mida pidid kõik korteriomanikud vastavalt kütmisgraafikule üksteise järel kütma. Kuna iga korteriomanik pidi kütma konkreetsel päeval ning kõigi korteriomanike huvides oli vaja kütteperioodi jooksul tagada korterelamu kütmine iga päev, ei oleks oma kohustust rikkuvale korteriomanikule täiendava tähtaja määramine enne kahju hüvitamise nõudmist olnud mõistlik, sest elamu oleks sellisel juhul jäänud graafikujärgsel päeval kütmata, samas kui ülejäänud päevadel oli kütmiskohustus teistel korteriomanikel, st hilisem kütmine ei oleks korvanud graafikujärgselt kütmiskohustuse rikkumist. Seega võis avaldaja nõuda kütmiskohustuse rikkumise korral ilma täiendavat tähtaega määramata puudutatud isikult I kütmiskulude hüvitamist. Sellega on kooskõlas ka kütmiskord, mille kohaselt pidi korteriühistu otsima teenuseosutaja ka juhul, kui korteriomanik ei soovinud ise kütta ega suutnud seda kohustust teistele delegeerida. 24 2-19-102941 25.4. Kuna puudutatud isik I jättis kütmiskohustuse täitmata, pidi avaldaja korraldama korterelamu kütmise ja tellima kütmisteenust kolmandatelt isikutelt, millega seoses kandis avaldaja kulusid. Kui puudutatud isik I ei oleks jätnud kütmiskohustust täitmata, oleks korterelamu olnud köetud ja avaldajal ei oleks olnud vaja kütmisteenust kolmandalt isikult tellida, st kui puudutatud isik I ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks avaldajale kahju tekkinud, mistõttu on kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos

§ 127lg 4 mõttes.

25.5. Avaldajal tekkis puudutatud isiku I rikkumise tõttu

§ 127lg 1 ja § 128 lg 3 tähenduses otsene varaline kahju 650 eurot.

Avaldaja on tõendanud, et ta kandis puudutatud isiku I rikkumiste tõttu kulutusi 650 euro ulatuses (PrimProject OÜ arve avaldajale koos

  1. oktoobri
  2. a e-kirjavahetusega, dtl-d 864 ja 865; Finest Projects OÜ arved avaldajale koos
  3. veebruari,
  4. märtsi,
  5. novembri ning
  6. ja
  7. detsembri
  8. a e-kirjavahetustega, dtl-d 852–863; maksekorraldused, dtl-d 416–422). Puudutatud isiku I vastuväited ei anna alust järeldada, et avaldajal ei ole kahju tekkinud. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et avaldaja ei oleks kütmisteenust tellinud. Avaldaja on esitanud nii talle esitatud kütmisteenuste arved kui ka maksekorraldused nende tasumise kohta. Ainuüksi see, et PrimProject OÜ asukoht on Tallinnas ja tema majandusaasta aruandes märgitud tegevusala ei viita katlakütmise teenuse osutamisele, ei anna alust järeldada, et ta ei ole seda teenust avaldajale osutanud. Ei ole teada, et PrimProject OÜ ei võiks sellist teenust osutada. Finest Projects OÜ tegevusala kohta ei ole puudutatud isik I vastuväiteid esitanud. Avaldaja poolt puudutatud isikule I esitatud arved haakuvad PrimProject OÜ ja Finest Projects OÜ poolt avaldajale esitatud arvetega. See, et avaldajale ja puudutatud isikule I esitatud arvetel ei kajastu täpsed kütmise kuupäevad, ei anna alust järeldada, et avaldaja ei tellinud puudutatud isiku I kohustuse rikkumise tõttu kütmisteenust. Asjaolu, et puudutatud isikule I esitatud arvetel märgitud summad ei kattu täielikult avaldajale esitatud arvetel märgitud summadega, on tingitud sellest, et puudutatud isik I ei olnud ainuke korteriomanik, kes kütmiskohustust rikkus, ja kütmisteenust telliti sisse ka teise korteriomaniku kütmiskohustuse rikkumise tõttu. Väär on puudutatud isiku I arusaam, et avaldaja oleks pidanud esitama tõendid selle kohta, et ta on kütmisteenust tellinud 9900 euro eest, mis vastab tema arvates kõigi 18 korteri kütmiskulule. Teenust tuli tellida ja avaldaja telliski seda ainult nende korteriomanike eest, kes rikkusid kütmiskohustust. Kütmisteenusele tehtud kulutusi ei pea kandma need korteriomanikud, kes on kütmiskohustust täitnud. On õige, et puudutatud isiku I kohustuste rikkumise tõttu tellitud kütmisteenuse käigus köeti kogu korterelamut, kuid kogu korterelamut kütsid samamoodi ka need korteriomanikud, kes kütmiskohustust ise täitsid. Avaldaja selgitustest ja tema esitatud arvetelt nähtub selgelt, et ühe kütmiskorra kulu on 50 eurot. Ringkonnakohus selgitas puudutatud isikule I
  9. oktoobri
  10. a kohtunõudes, et kui puudutatud isik I leiab, et kütmisteenuse kulu on ebamõistlikult suur, tuleb puudutatud isikul I seda tõendada, esitades selleks võrreldavad sarnase teenuse hinnapakkumised. Puudutatud isik I ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et kulutused, mida avaldaja kandis seoses puudutatud isiku I kütmiskohustuste rikkumisega, on ebamõistlikud. Ülaltoodut arvestades on puudutatud isiku I kütmiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud avaldajale kahju 650 eurot. 25.
  11. Avaldajale kütmisteenuse kulude ärahoidmine oli kütmiskohustuse kaitse-eesmärgiks

§ 127lg 2 tähenduses.

Samuti pidi puudutatud isik I

§ 127

lg 3 tähenduses ette nägema, et kütmiskohustuse täitmata jätmise korral peab avaldaja korraldama kütmise muul 25 2-19-102941 viisil ning see võib tuua avaldajale kulutuste näol kaasa kahju. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitist

§-de 139 või 140 alusel vähendada. Asjaolu, et puudutatud isik I ei elanud korteris, ega see, et ta väidetavalt ei teadnud kütmiskohustusest, ei anna alust järeldada, et puudutatud isik I ei pea kahju kogu ulatuses hüvitama. Puudutatud isik I pidi korteriomanikuna teadma, et elamut köetakse lokaalse keskküttesüsteemi kaudu. Samuti pidi puudutatud isik I teadma, et üldkoosoleku otsusega kinnitatud kütmiskorra kohaselt tuli tal korteriomanikuna tagada vastavalt kütmisgraafikule korterelamu kütmine ka siis, kui ta ise korterit ei kasuta.

  1. Eelnevat arvestades tuleb puudutatud isikul I hüvitada avaldajale kütmisteenuse kulu ning maakohus mõistis lõppjäreldusena õigesti puudutatud isikult I selle hüvitamiseks välja 650 eurot, kuigi tegi seda ekslikult avaldaja poolt puudutatud isikule I esitatud majandamiskulude arvete alusel. Selle nõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust puudutatud isiku I väide, et korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud puudutatud isiku I vastu selle kahju hüvitamise nõude esitamist.
  2. Kuna avaldaja kahju hüvitamise nõue (kokku 650 eurot) on põhjendatud, on avaldajal

§ 113

lg 1 I lause alusel õigus nõuda ka iga üksiku kahjuhüvitise maksmise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu puudutatud isikult I viivist. Avaldaja nõudis puudutatud isikult I kütmisteenuse kulude hüvitamist vastava kuu kohta esitatud majandamiskulude arvel, mille maksmise tähtaeg oli järgmise kuu 21. kuupäeval, ning nõuab viivist alates maksetähtaja möödumisest, s.o mõistliku aja jooksul alates kahju tekkimisest

§ 82lg 3 tähenduses.

Võttes aluseks majandamiskulude arved, millel avaldaja kajastas mh kütmisteenus kulu, on avalduse esitamise, s.o

  1. aprilli
  2. a seisuga 650 euro suuruselt kahjunõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 45 eurot 34 senti. Kahjuhüvitiselt tuleb alates
  3. aprillist 2019 kuni täitmiseni tasuda

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

Kahjuhüvitiselt avalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutnud viivise arvutus on järgmine: Arve kuupäev Kütmise kulu Maksetähtaeg Viivitatud päevade arv

  1. Viivis suurus eurodes aprilli
  2. a seisuga eurodes 30.09.2016 31.01.2018 28.02.2018 31.03.2018 30.04.2018 31.10.2018 30.11.2018 31.12.2019 Kokku: 50 100 50 100 100 100 100 50 650 21.10.2016 21.02.2018 21.03.2018 21.04.2018 21.05.2018 21.11.2018 21.12.2018 21.01.2019 908 420 392 361 331 147 117 86 2762 9,95 9,21 4,30 7,91 7,25 3,22 2,56 0,94 45,34 IV 26 2-19-102941
  3. Viimaks nõuab avaldaja puudutatud isikult I 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018 kütteperioodide eest küttepuude toomise, katlamajja ladumise ja koristamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (3693 euro 30 sendi) hüvitamist.
  4. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et selle kahjunõude eeldused on täidetud, ning rahuldas põhjendatult avaldaja kahjunõude. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  5. Puudutatud isikul I oli korteriomanike üldkoosolekute otsustest tulenev kohustus tuua ühes kütteperioodis 18 m3 kuivi küttepuid, laduda need katlamajja ja koristada enda järel, ning juhul, kui puudutatud isik I jätab need kohustused täitmata, oli avaldajal õigus täita need kohustused puudutatud isiku I eest ning nõuda sellega seotud kulutused puudutatud isikult I kahjuna sisse. 30.
  6. Maakohus tugines avaldaja kahju hüvitamise nõuet lahendades õigesti korteriomanike
  7. augusti
  8. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 227 ja 228),
  9. veebruari
  10. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 63 ja 64),
  11. septembri
  12. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 60 ja 61 ja selle lisaks olev küttepuude koguste arvestus korterite kaupa dtl 62),
  13. mai
  14. a üldkoosoleku (prototokoll dtl-d 401 ja 402 ja üldkoosolekul kinnitatud kütmiskord (dtl-d 403 ja 404) ning
  15. mai
  16. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 383 ja 384) otsustele. Korteriomanikud otsustasid
  17. augusti
  18. a üldkoosolekul, et iga korteri eest tuleb tuua 0,25 m2 kuivi küttepuid 1 m2 põrandapinna kohta, küttepuid toonud korteriomanikud on kohustatud laduma need katlamajja ja enda järel koristama ning küttepuude toomise graafik jääb juhatuse otsustada.
  19. veebruari
  20. a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud kiita heaks ettepaneku, et kui avaldaja liige ei ole ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks toonud, on avaldajal õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta selle eest vajaminevad küttepuud.
  21. septembri
  22. a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud kinnitada puude arvestuse 1 m2 = 0,18 m3, ümardamisega üles poole, ning selle järgi pidi puudutatud isik I tooma 18 m3 küttepuid. Korteriomanike
  23. mai
  24. a üldkoosolekul kinnitatud maja heakorratööde, kütmise ja küttepuude toomise kord nägi mh ette järgmist: - - kütteperiood algab
  25. septembril ja kestab kuni
  26. maini (liigaastal kuni
  27. maini); kütteperioodi alguseks koostab juhatus küttepuude toomise graafiku, arvestades võimaluse korral ka korteriomanike soovidega; graafik riputatakse teadetetahvlile; graafikus toodud kuupäeva möödudes muutub nõue sissenõutavaks ja hädavajaduse korral on juhatusel õigus vajaminevad küttepuud osta, lisades selle summa võlgnikust korteriomaniku üüriarvele; kui puude ostmise hädavajadus puudub, siis nõuab ühistu võlgnikult kuivade puude maksumuse rahaliselt välja alles kütteperioodi lõpus hinnapakkumise alusel; toodud puud peavad olema laotud katlamajja ja puude toomisel tekkinud praht koristatud; nende kohustuse eiramisel on ühistul õigus osta selle tegemiseks teenust ja esitada arve korteriomanikule; juhatuse liige mõõdab puud ja kirjutab koguse vastavasse päevikusse; toodud puud peavad olema kuivad. Korteriomanikud otsustasid
  28. oktoobri
  29. a üldkoosolekul kohustada juhatust nõudma välja korterite 7 (puudutatud isiku I korter) ja 12 küttepuude võla ning kui see ei ole võimalik, siis ostma küttepuud ja nõudma kulu võlgnikelt sisse. 27 2-19-102941 Kolleegiumil ei ole esile toodud asjaoludel alust pidada eelmises punktis nimetatud korteriomanike üldkoosolekute asjakohaseid otsuseid tühiseks (vt ülal p-d 20.5.2–20.5.3 ja 25.2). Puudutatud isiku I väited sellel kohta, et
  30. augusti
  31. a ja
  32. septembri
  33. a koosolekutel osalesid isikud, kes ei olnud avaldaja liikmed ja kelle kohta ei ole teada, kas neil oli volitus üldkoosolekul osalemiseks, võivad olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise, aga mitte tühisuse aluseks. Erinevalt puudutatud isikust I leiab kolleegium, et
  34. septembri
  35. a üldkoosoleku protokollist on näha üldkoosolekul vastu võetud otsused. Asjaolu, et protokoll ei kajasta hääletamistulemusi, ei anna alust pidada üldkoosoleku otsuseid tühiseks. Lisaks ei ole ka ülalnimetatud otsuse puhul tähtsust tunnistajate kirjalikel ütlustel (dtl 335–336), mille kohta esitas puudutatud isik I võltsimise vastuväite, mistõttu jätab kolleegium puudutatud isiku I vastuväite tähelepanuta. 30.
  36. Puudutatud isik I ei ole väitnud, et ta oleks 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018 kütteperioodidel täitnud oma kohustuse tuua hiljemalt kütteperioodi lõpuks 18 m3 kuivi küttepuid (kokku 54 m3 kuivi küttepuid), laduda need katlamajja ja enda järelt koristada. Vastupidi, puudutatud isik I on seisukohal, et tal ei olnud kohustust küttepuid tuua. Seega on puudutatud isik I küttepuude toomise, ladumise ja enda järel koristamise kohustust rikkunud. 30.
  37. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et rikkumine oli vabandatav ja ta ei vastuta rikkumise eest (vt

§ 103lg-d 1 ja 2).

Puudutatud isikut I ei vabastanud kohustuste täitmisest see, et ta ei elanud korteris. Tähtsust ei ole sellel, kas küttepuud olid otsas või mitte. 30.

  1. Avaldaja andis puudutatud isikule I
  2. detsembri
  3. a e-kirjaga (dtl 397) kolme kütteperioodi küttepuude toomiseks, nende katlamajja ladumiseks ja enda järel koristamiseks või 3693 euro 60 sendi tasumiseks tähtaja kuni
  4. jaanuarini
  5. Puudutatud isik I ei täitnud oma kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul. Puudutatud isik I on leidnud, et temalt kolme kütteperioodi küttepuude toomise kohustuse täitmise nõudmine oli ebaproportsionaalne, kuid puudutatud isik I ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust leida, et avaldaja ei saanud temalt korraga nõuda kolme kütteperioodi täitmata jäänud kohustuste täitmist. Kolleegium lisab, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks takistanud puudutatud isikul I küttepuude toomise kohustuse täitmist, st et puudutatud isik I ei oleks saanud oma kohustusi täita avaldajast tulenevatel asjaoludel. Puudutatud isik I on
  6. aprilli
  7. a seisukohas ja määruskaebuses väitnud, et kui ta avaldas tsiviilasjas nr x-xx-xxxx toimunud kohtuistungil, mille protokolli on ta siinses asjas esitanud, soovi tuua küttepuid, teatas avaldaja talle, et need ei mahu katlamajja ära. Arvestades, et puudutatud isik I on siinses asjas esitanud üksnes
  8. juuni
  9. a istungi protokolli asjas nr x-xx-xxxx (dtl-d 449–453), saab järeldada, et puudutatud isik I peab silmas seda istungit. Sellel istungil arutati hoopis puudutatud isiku I varasemate kütteperioodide küttepuude võlaga seonduvat. Protokollist ei nähtu, et puudutatud isik I oleks seal avaldanud soovi küttepuid tuua. Lisaks on puudutatud isik I
  10. veebruari
  11. a vastuses ja määruskaebuses väitnud, et ta pakkus siinses asjas toimunud
  12. augusti
  13. a istungil, et ta toob eelmise perioodi küttepuud. Selle istungi protokollist nähtub, et puudutatud isik I on küll öelnud, et ta on võimeline küttepuid tooma ja talle sobiks tuua eelmise perioodi küttepuud (dtl 203), kuid sellel ei ole tähtsust, kuna selleks ajaks oli puudutatud isikule I kohustuste täitmiseks antud täiendav tähtaeg ammu möödas. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta oleks avaldanud kõnealuste kütteperioodide küttepuude toomiseks soovi enne
  14. jaanuarit 2019 ja avaldaja oleks küttepuude toomist takistanud. 28 2-19-102941 Väär on ka puudutatud isiku I väide, nagu oleks avaldaja kohtumenetlust alustanud
  15. detsembril 2018 ja seega enne puudutatud isikule I kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
  16. jaanuaril
  17. 30.
  18. Kui puudutatud isik I ei oleks oma kohustusi rikkunud, oleks avaldajal olnud kolme aasta jooksul kokku 54 m3 rohkem katlamajja laotud kuivi küttepuid ning ta ei oleks pidanud neid ostma. Seega ei oleks avaldajale puudutatud isiku I rikkumiseta kahju tekkinud, mistõttu on kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos

§ 127lg 4 mõttes.

30.6. Avaldaja kulutused, mille oleks pidanud tegema puudutatud isik I, s.o kulutused 54 m3 kuivade küttepuude ostmisele, nende katlamajja ladumisele ja katlamaja koristamisele, on käsitatavad otsese varalise kahjuna

§ 127lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes.

Avaldaja on tõendanud, et ta kandis puudutatud isiku I rikkumiste tõttu kulutusi 3693 euro 60 sendi ulatuses (Yyyyyyyyyy OÜ 3693 euro 60 sendi suurune arve (dtl 65), maksekorraldus Yyyyyyyyyy OÜ-le 3693 euro 60 sendi tasumise kohta (dtl 190)). Täpsemalt tellis avaldaja Yyyyyyyyyy OÜ-lt 54 rm lõhutud 50 cm küttepuid koos transpordiga avaldaja katlamajja hinnaga 52 eurot/rm, s.o kokku hinnaga 2808 eurot, ning 54 rm küttepuude katlamajja ladumise ja koristamise hinnaga 5 eurot/rm, s.o kokku hinnaga 270 eurot. Nendele summadele lisandub käibemaks, mis teeb kogukuluks 3693 eurot 60 senti. Kolleegiumil ei ole esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades alust arvata, et avaldaja kandis Yyyyyyyyyy OÜ-le 3693 eurot 60 senti teenust vastu saamata. Ainuüksi sellest, et Yyyyyyyyyy OÜ kodulehelt ja

  1. a majandusaasta aruandest ei nähtu küttepuude müügiga tegelemine, ei saa teha järeldust, et Yyyyyyyyyy OÜ ei müünud avaldajale küttepuid. Avaldaja on esitanud Yyyyyyyyyy OÜ
  2. märtsi
  3. a e-kirja, milles viimane on kinnitanud, et ta tegutseb ka valdkondades, mida kodulehelt ei leia, sh saab temalt tellida küttepuid (dtl 630). Lisaks on avaldaja esitanud enda ja Yyyyyyyyyy OÜ vahelise e-kirjavahetuse, millest nähtub, et Yyyyyyyyyy OÜ saatis avaldajale
  4. detsembril 2018 hinnapakkumise, ning avaldaja teatas
  5. jaanuaril 2019 Yyyyyyyyyy OÜ-le, et ostab 54 rm küttepuid selles toodud hinnaga, samas kui teine korter, kelle küttepuude võlg on 42 rm, toob küttepuud ise (dtl 628). E-kirjavahetusest nähtub seega ka asjaolu, et teenust ostetakse ühe korteri 54 rm küttepuude võla tõttu.
  6. septembri
  7. a seisuga koostatud küttepuude aruandluse graafikust nähtub, et puudutatud isik I on ainuke korteriomanik, kes pidi koos varasema küttepuude võlaga kütteperioodi lõpuks tooma 54 rm (ruumimeeter ja kuupmeeter on sama mõõtühik) küttepuid (dtl 221). Samuti on Yyyyyyyyyy OÜ kinnitanud, et ta viis tellitud küttepuud kohale ja avaldaja on talle nende eest tasunud (dtl 630). Asjaolu, et avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ e-kirjavahetuses ja Yyyyyyyyyy OÜ esitatud arvel ei ole märgitud puudutatud isiku I korteri numbrit, ei näita seda, et teenust ei oleks tellitud puudutatud isiku I kohustuste rikkumise tõttu. Avaldaja on esitanud ka NN allkirjastatud kinnituse selle kohta, et tema on vastu võtnud puudutatud isiku I korteri eest erinevatel kuupäevadel toodud küttepuud kokku 54 rm (dtl 223). Samuti on avaldaja Yyyyyyyyyy OÜ-le
  8. veebruaril 2019 teatanud, et küttepuude vastuvõtmisega tegeleb NN, ning on andnud Yyyyyyyyyy OÜ-le NN kontaktandmed (dtl 629). Kolleegiumil ei ole seega alust kahelda selles, et NN teadis Yyyyyyyyyy OÜ-lt küttepuid vastu võttes, et need tuuakse puudutatud isiku I eest. Asjaolu, et küttepuude toomise graafikutes ei ole märgitud kuupäevasid, millal mingi korteriomanik on küttepuid toonud, ei muuda NN kinnitust tõendina ebausaldusväärseks. Sellel, kas konkreetselt puudutatud isiku I korteri eest toodud küttepuud on ära köetud või mitte, ei ole tähtsust, sest puudutatud isik I peab igal juhul täitma koos teiste korteriomanikega küttepuude toomise kohustust. Samuti ei ole tähtsust sellel, mida arvas Tallinna 29 2-19-102941 Ringkonnakohus
  9. septembri
  10. a otsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (dtl-d 633–648) selles asjas esitatud Yyyyyyyyyy OÜ hinnapakkumisest. Erinevalt sellest asjast on avaldaja siinses asjas esitanud täiendavad tõendid, mis kinnitavad Yyyyyyyyyy OÜ-lt küttepuude tellimist, nende kohaletoimetamist ja nende eest tasumist. Asjaolust, et puudutatud isiku I endine juhatuse liige AA võib samuti tegeleda küttepuude müügiga (vt
  11. veebruari
  12. a e-krediidiinfo väljavõte AA XXXXXX Talu FIE ja Rändsaekaater OÜ kohta, dtl-d 444–447; RR
  13. novembri
  14. a e-kiri, dtl 531), ei saa teha järeldust, et küttepuude müüjaks ei olnud Yyyyyyyyyy OÜ. Samas oleks avaldajale kantud kulutuste näol tekkinud kahju ka juhul, kui küttepuid oleks müünud, kohale toonud ja ladunud muu isik. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus eelnevat arvestades puudutatud isiku I tõendite kogumise, s.o Maksu- ja Tolliametilt Yyyyyyyyyy OÜ
  15. a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni väljanõudmise taotluse õigesti rahuldamata. Käibedeklaratsioon saaks näidata üksnes seda, kas Yyyyyyyyyy OÜ on avaldajale esitatud arve deklareerinud või mitte, kuid mitte seda, kas ta on avaldajale kõnealust teenust osutanud. Väär ja asjassepuutumatu on puudutatud isiku I väide, nagu oleks avaldaja tsiviilasjas nr x-xxxxxx toimunud
  16. juuni
  17. a istungil (protokoll dtl-d 449–453) avaldanud, et tal ei ole vaja küttepuid osta ja ta ei ole neid kunagi ostnud. Istungi protokollist seda ei nähtu. Ka juhul, kui see nii oleks, ei tähendaks see seda, et avaldaja ei ostnud küttepuid puudutatud isikule I siinses asjas ette heidetavate rikkumiste tõttu mitu aastat hiljem. Kuigi maakohus selgitas puudutatud isikule I
  18. augusti
  19. a istungil, et olukorras, kus avaldaja on esitanud tõendi kulutuste suuruse kohta, tuleb puudutatud isikul I tõendada, et kulutused saanuks väiksemad olla (vt dtl 204), ei ole puudutatud isik I seda teinud. Puudutatud isik I on esitanud Pajaka Puit OÜ
  20. jaanuari
  21. a hinnapakkumise (dtl 184), milles 50 cm küttepuude hinnana on märgitud 39 eurot/m3, millele lisandub käibemaks, kuid see hinnapakkumine ei tõenda 1 m3 kuivade küttepuude turuhinda
  22. a jaanuaris, mil avaldaja küttepuud tellis. Samuti ei sisalda see hind küttepuude ladumise ja koristamise kulusid. Lisaks on puudutatud isik I
  23. novembri
  24. a seisukohas väitnud, et Riigimetsa Majandamise Keskuse ja SA Erametsakeskuse andmetel oli küttepuude hind koos kohaletoimetamisega 2016–2018 28 eurot 80 senti/tm ning
  25. a I kvartalis 31 eurot 14 senti/tm. Seejuures ei ole puudutatud isik I Riigimetsa Majandamise Keskuse ja SA Erametsakeskuse andmeid tõendina esitanud, vaid on viidanud 14 erinevale veebilingile, millelt need peaksid avanema. Veebilingid ei ole käsitatavad tõendina TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõttes, mistõttu ei ole puudutatud isik I tõendanud oma väiteid, et küttepuude turuhind koos kohaletoimetamisega oli 2016–2018 28 eurot 80 senti/tm ning
  26. a I kvartalis 31 eurot 14 senti/tm. Lisaks ei annaks puudutatud isiku I esitatud andmed ka nende tõendatuse korral ilmselt alust järeldada, et avaldaja ei ostnud kuivi lõhutud küttepuid ning nende ladustamis- ja koristusteenust turuhinnaga. Arvestades seda, et puudutatud isiku I andmed on esitatud tihumeetrites, mitte ruumimeetrites, ei ole küttepuude hind avaldaja ostetud küttepuude hinnaga võrreldav ning suure tõenäosusega ei ole tegemist ka sama kaubaga, kuna tihumeetrites mõõdetakse üldjuhul metsamaterjali (palki), mitte lõhutud küttepuid. Seejuures nähtub Riigimetsa Majandamise Keskuse ja SA Erametsakeskuse veebilehtedelt metsamaterjali (küttepuidu), mitte lõhutud küttepuude hind. Samuti ei sisalda puudutatud isiku I väidetud hind küttepuude kohaletoomist, ladumist ja koristamist. Seega ei ole puudutatud isik I tõendanud, et avaldaja ostetud küttepuude hind ja nende kohaletoimetamise, ladumise ja koristamise hind ei vastanud turuhinnale. 30.
  27. Puudutatud isik I ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid selle kohta, et avaldajale tekkinud kahju oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav. Samuti ei ole puudutatud isik I esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitist

§-de 139 või 140 alusel vähendada. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust ainuüksi 30 2-19-102941 puudutatud isiku I paljasõnaline väide, et see ületab kordades tema ühe kuu sissetulekut ja Eesti keskmist brutokuupalka.

  1. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määrust puudutatud isikult I avaldaja kasuks küttepuude toomise, katlamajja ladumise ja enda järelt koristamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise osas lõppjäreldusena muuta. V
  2. Kuigi ülaltoodu kohaselt tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse ja jätab avalduse rahuldamata 178 euro suuruse põhivõla, sellelt avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 30 euro 5 sendi ning alates avalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise osas, ei anna see alust muuta maakohtu menetluses tekkinud menetluskulude jaotust ja jätta puudutatud isiku I menetluskulusid avaldaja kanda. 32.
  3. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 II lause järgi otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 II lause seab menetluskulude jaotamise lähtekohaks õigluse põhimõtte, seejuures on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Arvestades seda, et avaldaja taotles avalduses puudutatud isikult I kokku 6110 euro 55 sendi (2182,08+234,87+3693,6) väljamõistmist (lisandub viivis), kuid ringkonnakohus rahuldab avalduse 5902 euro 48 sendi (1354,06+159,48+650+45,34+3693,6) ulatuses (lisandub viivis), tuleks asja lahendamise tulemust arvestades jätta menetluskulud 97% ulatuses puudutatud isiku I kanda (solidaarselt puudutatud isikuga II) ning 3% ulatuses avaldaja kanda. Arvestades seda, et ringkonnakohus rahuldab avalduse valdavas ulatuses ei oleks TsMS § 172 lg 1 II lause tähenduses õiglane jätta kõiki menetluskulusid, sh puudutatud isiku I maakohtus kantud menetluskulusid avaldaja kanda. Kolleegiumile ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks menetlust põhjendamatult venitanud või esitanud põhjendamatuid taotlusi, väiteid või tõendeid. 32.
  4. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust ka kohtumenetluses tehtud kompromissipakkumiste alusel. Kolleegium ei välista, et sarnaselt hagimenetlusele (TsMS § 163 lg 2) võib ka avalduse alusel lahendatavas hagita asjas (eelkõige korteriühistu rahalisi nõudeid puudutavas kohtuasjas) olla õiglane jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes ei nõustunud kompromissiga, kui kohus lahendab hagita asja kompromissis pakutuga sarnaselt.
  5. augusti
  6. a istungi protokollist nähtub, et puudutatud isik I oli nõus avaldajale kompromissi korras tasuma kommunaalkulud, halduskulud, viivise ja 500 eurot küttepuude toomise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju katteks. Avaldaja soovis kõigi esitatud nõuete tasumist, kuid oli nõus maksegraafikuga. Kompromissi ei saavutatud seetõttu, et puudutatud isik I ei olnud nõus hüvitama küttepuude toomise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (dtl-d 200, 201 ja 204). Puudutatud isik I pakkus seega
  7. augusti
  8. a istungil avaldaja nõuete rahuldamist 2916 euro 95 sendi ulatuses (2182 eurot 8 senti + 234 eurot 87 senti + 500 eurot), kuid avaldaja nõuded olid kokku 6110 eurot 55 senti ning ringkonnakohtu määruse alusel kuuluvad need rahuldamisele 5902 euro 48 sendi ulatuses. Seega ei rahulda ringkonnakohus avaldust sarnases ulatuses, nagu pakkus puudutatud isik I
  9. augusti
  10. a istungil kompromissina. 31 2-19-102941 Menetluskulude jaotamiseks puudutatud isiku I taotletud viisil ei anna alust ka puudutatud isiku I
  11. augusti
  12. a e-kirjas pakutud kompromiss (dtl 195). Kuigi puudutatud isik I avaldas selles e-kirjas nõusolekut tasuda asjas esitatud nõuded, seadis ta kompromissi sõlmimise eelduseks, et avaldaja loobub tsiviilasjas nr x-xx-xxxx esitatud küttepuude toomise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudest, mis rahuldati hiljem Tallinna Ringkonnakohtu
  13. septembri
  14. a jõustunud otsusega 2851 euro 20 sendi ulatuses (dtl-d 633–648; vt ka avaldaja
  15. augusti
  16. a e-kiri, milles ta ei olnud nõus siinset asja ja tsiviilasja nr x-xx-xxxx kompromissis siduma ja palus jääda siinse asja juurde, dtl 208). Kuigi puudutatud isik I on
  17. augusti
  18. a e-kirjas väitnud, et ta tegi avaldajale pärast
  19. septembri
  20. a istungit veel ettepaneku rahuldada avaldaja muud nõuded peale viivisenõuete, s.o kokku 5875 eurot 68 senti ja seda 150-euroste osamaksetena, millest avaldaja väidetavalt keeldus põhjusel, et ta soovis ka enda menetluskulude hüvitamist (dtl 208), ei ole puudutatud isik I selle ettepaneku tegemise kohta tõendeid esitanud. 32.
  21. Seega tuleb puudutatud isiku I maakohtus kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Arvestades seda, et avaldaja ei ole menetluskulude jaotust vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus teha puudutatud isiku I määruskaebuse alusel puudutatud isikule I menetluskulude jaotust puudutavalt maakohtust kahjulikumat lahendit.
  22. Kuna puudutatud isiku I määruskaebus jääb valdavas ulatuses rahuldamata ning puudutatud isik I esitas määruskaebemenetluses asjakohatuid väiteid ning kaks põhjendamatut taotlust (
  23. novembri
  24. a tõendite vastuvõtmise taotlus ja taotlus kohustada avaldajat esitama tõendid originaaldokumentidena), millega on põhjustanud avaldajale põhjendamatult täiendavaid menetluskulusid, on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 II lause alusel määruskaebemenetluse kulud puudutatud isiku I kanda.
  25. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1776 eurot (käibemaksuga). Nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumisele ja sellele õigusliku hinnangu andmisele 1 tund (toiming nr 1), määruskaebusele seisukoha koostamisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele 5 tundi 18 minutit (toiming nr 2), ringkonnakohtu kohtunõudele vastuse koostamisele, täiendavate tõendite hankimisele ja kohtule esitamisele 4 tundi 18 minutit (toiming nr 3), puudutatud isiku I
  26. novembri
  27. a seisukohaga tutvumisele, selle analüüsile ja õiguslikku hinnangu andmisele 42 minutit (toiming nr 4), puudutatud isiku
  28. novembri
  29. a seisukohale vastuse koostamisele, õiguskirjandusega tutvumisele ja kohtupraktika analüüsile 3 tundi (toiming nr 5) ning menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit (toiming nr 6), s.o kokku 14 tundi 48 minutit. Arvestades määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on määruskaebusele vastamiseks kulunud aeg olnud kogu ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu nõudekirja ning sellele esitatud vastuse sisu, mahtu ja lisatud tõendeid arvestades on kogu ulatuses põhjendatud ka selle seisukoha koostamise ajakulu. Kuna puudutaud isik I esitas ringkonnakohtule suure hulga tõendeid ja täiendava seisukoha, on põhjendatud ka sellele vastuse koostamise ajakulu, samuti menetluskulude nimekirja koostjamise ajakulu. 32 2-19-102941 Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega kohtuvaidlustes. Ülaltoodut arvestades tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 1776 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikul I TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik 33

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.