Obsah (11)

§ 208§ 76§ 217§ 77§ 14§ 115§ 218§ 101§ 221§ 220§ 219

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-2074 Tsiviilasi OÜ TOPIMPEX hagi

§ 208

lg 1 mõttes ja nõude müügilepingust taganemisest ja kahju tekitamisest tuleneva nõudena. Sama moodi on õigussuhet kvalifitseerinud ka pooled. 24.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi

§ 217lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele.

Asi ei vasta

§ 217

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole sõiduki konkreetsetes omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga

§ 77lg 1 tähenduses.

25. Pooled vaidlevad selle üle, millistele tingimustele pidi müüdud asi vastama. Käesoleval juhul oli tegu kasutatud ja müügilepingu sõlmimise hetkel ligikaudu 9 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad leppisid kokku ka mingites eritingimustes, sh auto läbisõidus (odomeetri näit) ja tehnilises seisukorras. Müügi eelselt avaldatut tuleb kohtu hinnangul käsitleda lepingueelsetes läbirääkimistes avaldatuga. Seetõttu selgitab kohus ka lepingueelsete läbirääkimistega seonduvat.

§ 14

lg-s 1 on sätestatud, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist 5 asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. 26. Riigikohus on mitmetes lahendites (RKTKo 3-2-1-111-07, p 14; 3-2-1-43-15 p 14; 3-2-150-15, p 18) sedastanud, et lepingueelsete läbirääkimiste osas tuleb

§ 14lg-t 1 ja 2 kohaldada koosmõjus Ts

ÜS §-ga 95 (tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused). Ühtlasi on Riigikohus rõhutanud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt nt RKTKo 3-2-1-111-07, p 14; 3-2-1-62-13, p 14; 3-2-1-171-14, p 12) ja leidnud, et ka

§ 14

lg 2 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel lepingust taganeda, mitte ainult esitada

§ 115alusel kahju hüvitamise nõuet.

1. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks otse hagejale esitanud enne müüki sõiduki, sh selle läbisõidu, kohta teavet. Samas kinnitab ka kostja ise, et edastas info sõiduki tehnilise seisundi ja läbisõidu kohta N OÜ-le, kes on hageja koostööpartner autode ostul ja müügil. Kostja väljastas enne sõiduki müüki N OÜ-le tehnoakti, milles müüja kinnitas sõiduki läbisõiduks 200 397 kilomeetrit ja sõiduki tehnilist seisukorda (tlk 12). Kohtu hinnangul saab hageja tugineda kostja antud teabele (N OÜ-le edastatud tehnoakt – tlk 12) sõiduki omaduste osas. Kostjal oli mõistlikkuse ja hea usu põhimõtest tulenevalt kohustus anda kõigile potentsiaalsetele ostjatele sõiduki kohta tõest teavet.
2. Hageja tugineb hagis kahte liiki puudustele – sõiduki lubatust suuremale läbisõidule (odomeetri näit) ja tehnoaktis märkimata puudustele (oodatust suurem remondivajadus). Hageja on tõendanud, et Saksamaa esinduse väljavõttel on sama sõiduki läbisõiduks
3. aasta oktoobris 562 226 kilomeetrit (tlk 13). Kostja on vaielnud selle tõendi lubatavusele vastu, leides, et see ei ole allkirjastatud ja ei ole teada, kuidas tõend on saadud. Kohtu hinnangul ei ole kostja enda väiteid tõendi ebausaldusväärsuse osas piisavalt põhistanud ja kohus arvestab väljavõtet tõendina. Kohus tuvastab Saksamaa esinduse väljavõtte alusel, et sõiduki tegelik läbisõit
4. aasta oktoobris oli 562 226 kilomeetrit. Seega oli ka sõiduki läbisõit veebruaris 2020, mil hageja sõiduki ostis, selle läbisõit vähemalt sama suur. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja avaldatud sõiduki läbisõit oli vähemalt 562 226 – 200 397 = 361 829 km suurem kui kostja müügi eelselt avaldas. Kohus leiab, et tegu on varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik märgata sõiduki visuaalsel ülevaatusel. Täiendavalt tugineb hageja sõikuki tehnilistele puudustele (oodatust suurem remondivajadus). Kohus ei pea otstarbekaks antud väiteid ja tõendeid analüüsida, kuivõrd leiab, et üüja puuduste eest (kui need ka esinevad) ei vastuta. Kohus selgitab oma seisukohti järgnevalt.
5. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1), 2) puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3), 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4), 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2) ning 6 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2) 30.

Kohus on ülal viidatud õiguslikku konstruktsiooni ja tõendamisele kuuluvate asjaolude kogumit pooltele selgitanud enda 03.08.2022 selgituskirjas (vt tlk 101-102). Alljärgnevalt analüüsib kohus nende eelduste esinemist käesolevas asjas.

1. Kohus leiab ülal tuvastatud asjaoludele tuginedes (vt otsuse p 27-28), et sõiduki algselt lubatust suurema läbisõidu (odomeetri ebaõige näit) puhul on tegu puudusega, mis oli ilmselgelt olemas sõiduki müügi hetkel ja mis ei tulenenud ostjast. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja puudusest müügilepingu sõlmimise ajal teadis või oleks pidanud teadma. Sõiduki remondi ja hooldusega seonduvate puuduste osas on tõendamata, et need olid olemas sõiduki üleandmisel hagejale ja ei tekkinud hiljem sõiduki normaalse kulumise käigus (sõiduk u 9 a vana).
2. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et pooled on sõlminud vastutuse piiramise kokkuleppe. Nimelt tugineb kostja sellele, et tema hagejale edastatud lepingus oli tingimus: „Ostja kinnitab, et talle tagati võimalus tutvuda sõiduki tehnilise seisukorraga. Käesoleva müügilepingu alusel müüja müüb ostjale sõiduki sellises tehnilises seisukorras nagu see on käesoleva lepingu sõlmimise päeval“. Kostja märgib, et hageja müügilepingut ei allkirjastanud, kuid tasus müügilepinguga koos esitatud arve sõiduki eest, millega ta nõustus kostja poolt seatud sõiduki müügi tingimustega. Kohus ei nõustu, et ainuüksi arve tasumisega saaks lugeda hageja konkludentselt lepingu talle edastatud sõnastuses sõlminuks. Ühtlasi ei välista ülal viidatud sõnastus müüja vastutust varjatud puuduste eest.
3. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja kui ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on tõendanud, et hageja majandustegevuseks on kasutatud autode müük. Näiteks www.auto24.ee veebilehel on tal olnud korraga müügis 15 sõidukit ja ka enda 15.06.2020 e-kirjas märgib hageja, et soovib osta mitmeid kasutatud autosid korraga (vt tlk 78, 79). Nendest tõenditest ja tõenditena esitatud müügikuulutustest (tlk 74, 75) nähtuvalt on kostja soetanud odavamaid sõidukeid eesmärgiga neid parendada ja kallimalt edasi müüa. Seega on hageja puhul tegemist kasutatud sõidukite müügi alal eriteadmisi omava isikuga, kelle puhul tuleb eeldada, et ta tunneb kasutatud sõidukite omandamisega seotud riske. Seega on tal ka kõrgendatud hoolsuskohustus edasimüügiks ostetavate sõidukite ostmisel. 34.

§ 219

lg 1 kohaselt peab oma majandustegevuses müügilepingu sõlminud ostja, ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Tegemist on majandustegevuses tegutseva ostja hoolsuskohustusega, mille eesmärgiks on vältida hilinenud vaidlusi lepingu eseme kokkulepitule vastavuse üle. Seega oli hagejal kohustus asi viivitamatult üle vaadata või üle vaadata lasta. Kohtu hinnangul on üldteada olev asjaolu, et välismaalt toodud sõidukitel on tihti odomeetri näit tagasi keritud ja sõiduki anduritelt nähtuv läbisõit ei pruugi vastata tegelikkusele. Seda tuleks eraldiseisvalt kontrollida. Kohus leiab, et hageja kui majandustegevuses tegutsev sõidukite vahendaja pidi sõiduki väidetavatest puudusest teada saama hiljemalt vahetult pärast sõiduki omandamist. Seda enam, et odomeetri näit ei olnud tagasi keritud väheses mahus, vaid ligi 3/5 ulatuses, mis peaks kohtu hinnangul olema autot põhjalikult üle vaadates professionaalile märgatav ka sõiduki tehnilist seisundit vaadeldes ja kontrollides (suurema kulumise tõttu). Sama puudutab võimalikke tehnilisi puudusi (täiendav remondivajadus) – ostetud asja ülevaatamisel pidanuks hageja (vajadusel täiendavat asjatundjat kaasates) võimalikud probleemid tuvastama. 7

1. Kohtu hinnangul võib mõistlikuks ajaks puudustest teavitamisel pidada paari kuud (sõiduki omandamisest, mil hageja pidi puudustest teada saama). Vaidlustamata asjaoludel esitas hageja esindaja esimese pretensiooni ja taganemisavalduse aga kostjale alles 04.11.2020, so ligi 11 kuud peale sõiduki ostmist (ja ühtlasi hetke, mil ta pidi või oleks pidandu puudustest teada saama). Seal juures tugines hageja selles ja ka hilisemats taganemisavaldustes ainult sõiduki suuremale läbisõidule ja mainis suuremat remondivajadust ainult mööda minnes. Sõiduki tehnilist seisundit mõjutavaid puudusi (remondivajadus) hageja puuduste kaupa välja ei toonud ega piisavalt ei kirjeldanud enne kui alles hagi esitades (aasta peale müügilepingu sõlmimist). Kohus leiab, et hageja on puudustest teavitanud hilinenult ja minetanud õiguse puudustele tugineda (sh esitada taganemisavaldus või kahju hüvitamise nõue).
2. Kohus ei tuvastanud, et teatamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), et puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kostja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

Seega ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid jätta puudustest hilinenult teatamise tähelepanuta. Kuivõrd hageja ei ole teatanud kostjale puudustest mõistliku aja jooksul, puudus tal õigus puudustele tugineda ja ta on nii taganemisõiguse kui kahju hüvitamise õiguse minetanud. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tlk 106-107), millest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kogusummas 1 694 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu - 140 eurot/tunnis on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses (12,1 tundi) põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1 694 eurot.
4. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud (tlk 57). Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramisel, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik osaliselt tühistatud 19.05.2023 TRK lahendiga 9