KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2373 Tsiviilasi S T avaldus täitemenetluse nr xxx lõpetam

) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest nähtub, et täiteasjas nr xxx on täitedokumendiks Harju Maakohtu 27.06.2011 otsus tsiviilasjas xxx, millega mõisteti avaldajalt välja põhivõlgnevus laenulepingu alusel 12 334,95 eurot ja viivis 12 334,95 eurot (dtl 14-16). 5.

§ 157

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aasta. Sama sätte lõige 2 kohaselt algab nõude täitmise aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. 27.06.2011 otsuse ajal kehtinud

§ 157

lg-d 1 ja 2 pole kohtulahendit puudutavas osas võrreldes praegusega põhimõtteliselt muutunud. Asjas on vaidlus esmalt selles, millal hakkas kulgema Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tähtaeg. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et nõude 3 täitmise tähtaeg hakkas kulgema otsuse tegemisest, st 27.06.2011, sest tagaseljaotsus kuulus viivitamatule täitmisele.

§ 157

lg 2 tulenevalt hakkab aeguma vaid jõustunud kohtulahendist tulenev sissenõutav nõue. Seega lisaks sissenõutavusele peab olema kohtulahend ka jõustunud. Seda seisukohta toetab ka õiguskirjandus, milles on leitud, et viivitamata täidetavate lahendite puhul ei alga kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegumine enne lahendi jõustumist.1 Jõustumismärke kohaselt jõustus Harju Maakohtu 27.06.2011 otsus 28.07.2011. Nimetatud asjaolu pole kumbki pool vaidlustanud. Järelikult hakkas

§ 157

lg 2 järgi Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kulgema 28.07.2011. 6.

§ 159

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Asjas on vaidlus selles, millal katkes ja algas uuesti 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumine. 6.

1. Avaldaja on esile toonud, et Osaühing V I esitas kohtutäitur E V puudutatud isiku nimel täitmisavalduse Harju Maakohtu 27.06.2011 otsuse tsiviilasjas xxx täitmiseks esmakordselt 04.10.2011, mida menetleti täiteasjana nr xxx. Puudutatud isik vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et 04.11.2011 täitmisavaldus pole esitatud puudutatud isiku poolt, vaid kolmanda isiku, so selleks õigustamata isiku poolt, mistõttu algatati see täiteasi põhjendamatult ning nõude täitmise aegumine seetõttu ei katkenud. Vaidlus puudub, et kohtutäitur E V lõpetas 30.07.2021 otsusega täitemenetluse täiteasjas xxx TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Täitemenetlust lõpetati põhjusel, et Osaühing V I ei esitanud kohtutäiturile volikirja või nõude loovutamise lepingut. Avaldaja vaidlustas selle otsuse kaebuse esitamisega kohtutäiturile, kuid see kaebus jäi täituri 03.09.2021 otsusega rahuldamata (dtl 98-100). Nimetatud otsuse vaidlustas avaldaja ka Harju Maakohtus, kuid see kaebus jäi maakohtu 01.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxx rahuldamata (dtl 205-210). Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2022 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja maakohtu 01.12.2021 määruse resolutsioon muutmata (dtl 212-221). Seega on kohtutäituri 30.07.2021 otsus jõustunud. 6.
2. Kohtu hinnangul pole tõendatud avaldaja väide, et 04.10.2011 alustatud täitemenetlus algatati puudutatud isiku nimel. Kohtule esitatud täitetoimiku väljavõttest nähtub, et täitemenetluse algatamise avalduses on sissenõudjaks märgitud Osaühing V I (dtl 20). TMS § 23 lg 5 sätestab, et kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument. Täiteasja nr xxx toimikust ei nähtu ühtegi TMS § 23 lg-s 5 viidatud dokumenti. Puudub tõend selle kohta, et Osaühingul V I oleks olnud puudutatud isiku volitus avalduse esitamiseks või et tegu oleks puudutatud isiku õigusjärglasega (nõude loovutamine). Ka tsiviilasjas nr xxx on leitud, et Osaühing V I pole tõendanud õigust esitada täitemenetluse algatamise avaldus sissenõudjana (ega ka puudutatud isiku esindajana) ning täitemenetlus täiteasjas nr xxx on algatatud põhjendamatult (määruse p-s 6.
3. viidatud lahendid). Kohtu hinnangul ei järeldu ka Osaühing V I seadusliku esindaja kirjalikust selgitusest üheselt, et puudutatud isik oleks Osaühingule V I sellesisulise volituse andnud. Osaühing V I viitab, et neil oli koostöö puudutatud isikut kohtumenetluses esindanud advokaadibürooga ning viitab tavapärasele praktikale, et pärast kohtumenetlust pöördutit avaldusega täituri poole täitemenetluse alustamiseks (dtl 18). Kirjalikust selgitusest ei järeldu, mil viisil, millise sisuga ning millal võis väidetav volituse andmine aset leida. Üksnes tavapärasele praktikale viitamine P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaane. Juura 2023.

§ 159lg 1 kommentaarid, lk 837.

1 4 pole asjas esitatud tõendite valguses kohtu jaoks praeguses asjas veenev. Osaühing V I esindusõigust täitemenetluse algatamiseks pole võimalik tuletada ka asjaolust, et Adovkadibüroo Mullari&Partnerid esindas puudutautd isikut tsiviilasjas xxx. Sellise seose loomine on kauge ning ei võimalda tuvastada, et puudutatud isik oleks andnud volituse Osaühingule V I esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks tsiviilasjas nr xxx tehtud otsuse täitmiseks või oleks otsusest tuleneva nõude viidatud isikule loovutanud. Seetõttu ei võta kohus avaldaja ja puudutatud isiku väidete osas seisukohta ega hinda tõendeid puutuvalt Adovkadibüroo Mullari&Partnerid esindusõigusega ja selle väidetava lõppemisega tsiviilasjas xxx (dtl 165, 194-200). Kohtule pole esitatud ühtegi veenvat tõendit, millest võiks järeldada, et puudutatud isik on tegelikkuses Osaühingule V I siiski volituse täitemenetluse algatamiseks andnud või et puudutatud isik oleks kohtulahendist tuleneva nõude Osaühingule V I loovutanud. K raha, mis täiteasjas nr xxx võlgnikult sisse nõuti, on kantud Osaühing V I arveldusarvele ning pärast tätiemenetluse lõpetamist on just Osaühing V I selle raha täiturile tagastanud (dtl 108). 6.3. Avaldaja on viidanud, et pole eluliselt usutav, et puudutatud isikuga mitte mingisugust puutumust omav isik oleks esitanud kohtutäiturile 04.10.2011 täitmisavalduse tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsuse (mida kohtuasja ja selle menetlusosalistega mitteseotud isikutel oli pealegi võimatu enda valdusesse saada) täitmiseks ning kohtutäitur võttis selle täitmisavalduse ka täitmiseks. Kohus selgitab, et kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr xxx oli advokaat Tambet Mullaril juurdepääs tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsusele. Asjaolu, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse kolmanda isiku avalduse alusel, kellel puudus tegelikkuses õigus sellise avalduse esitamiseks, on kohus tuvastanud määruse punktides 6.1. ja 6.2. 6.4.

§ 159

lg 2 sätestab, et aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks. Kohus ei nõustu avaldaja käsitlusega, et 27.06.2011 otsuse täitmine katkes ning algas uuesti 04.10.2011, mil esitati Osaühing V I poolt avaldus otsuse täitmiseks kohtutäiturile. Praegusel juhul on kohtutäitur täiteasja nr xxx menetluse lõpetanud TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, so täitur leidis, et täitemenetlus on algatatud põhjendamatult, sest Osaühing V I ei esitanud täiturile dokumenti, millest järelduks, et puudutatud isik on talle nõude loovutanud, samuti ei esitatud täiturile volikirja puudutatud isiku esindamise kohta. Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul

§ 159

lg-s 2 sätestatu (so aegumist ei loeta katkenuks 04.10.2011 avalduse esitamisega), sest täiteasja nr xxx täitemenetlus on algatatud põhjendamatult. Täitmata olid täitemenetluse algatamise eeldused (04.10.2011 kehtinud TMS § 18 lg 1 ja § 23 lg 2 p 3) ning täitemenetluse läbiviimine polnud tegelikkuses võimalik. Sellest lähtuvalt ka täitmenetlust lõpetati ning menetlust sisuliselt lõpule ei viidud. Seejuures on tagastatud avaldajalt valesti sissenõutud summad (vt määruse p 6.2.). Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 159

lg 2 kohaldamine on iseäranis asjakohene täitemenetluse lõpetamisel TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, sest ka neil juhtudel ei võetud täitedokumenti kokkuvõttes täitmisele, aegumise katkemist ei toimunud ja aegumine katkeb alles korduval pöördumisel, kui täitemenetlus on võimalik nõuetekohaselt läbi viia.2 6.5. Avaldaja leiab, et pole õiguspärane ega kooskõlas

§ 159

lg 1 mõttega, et täpselt sama täitedokumendi alusel viiakse avaldaja suhtes läbi täitemenetlust kümne aasta asemel kokku kaksmkümmend aastat. Iseenesest on avaldaja õigesti viidanud, et

§ 159lg 1 sõnastust on muudetud 01.04.2021.

Muudatuse eesmärk oli mh välistada edaspidi olukordi kus sama täitedokumendi korduva P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaane. Juura 2023.

§ 159lg 2 kommentaarid, lk 840.

2 5 täitmiseks esitamisega oleks kunstlikult võimalik pikendada nõude täitmise aegumistähtaega pikemaks kui 10 aastat.3 Kohtu hinnangul pole aga praeguses asjas tegu selle olukorraga, sest puudutatud isik pole esitanud 04.10.2011 avaldust 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmiseks kohtutäiturile (vt määruse p-d 6.1-6.2). Asjaolu, et kohtutäitur on läbi viinud 10 aastat täitemenetlust, mille algatamiseks polnud alust, ei saanud mõjutada puudutatud isik. Ka asjaolu, et puudutatud isik on täitemenetluse algatamise avalduse esitanud üheksandal aastal, pole vastuolus

§ 159lg 1 mõttega.

Niisamuti on õiguskirjanduses leitud, et kohtuotsusest tuleneva ja 10 aastasele aegumisele allutatud nõude täitmiseks esitamisel üheksandal aastal algab uus 10 aastase nõude täitmise aegumistähtaeg.4 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et Osaühing V I poolt 04.10.2011 esitatud täitmisavaldusega ei katkenud Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumine

§ 159lg 2 alusel.

Puudutatud isik on esitanud avalduse 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmiseks esimest korda 22.07.2021 (dtl 9-10). Kuivõrd aegumine hakkas kulgema 28.07.2011, polnud avalduse esitamise ajaks möödunud

§ 157lg-s 1 sätestatud tähtaeg.

Seega katkes

§ 159

lg 1 järgi 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumine 22.07.2021 ning kulgema hakkas uus 10 aastase nõude täitmise aegumistähtaeg. Järelikult pole 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmine aegunud ja täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidavat täitemenetlust täiteasjas nr xxx saab jätkata. Menetluskulud

1. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on neid sätteid tõlgendanud selliselt, et mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ning TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (Riigikohtu 12.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 ja 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-142-08, p 18). Kuivõrd käesolev lahend on tehtud avaldaja kahjuks, on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.5
2. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtumääruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
3. Puudutatud isik on esitanud 17.05.2023 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 224226). Selle kohaselt on puudutatud isiku menetluskulud 4212 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust (19,5 tundi). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik palub määrata menetluskulud kindlaks summas 4212 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad puudutatud isiku õigusabikulud esindustasust. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (315 SE) eelnõu seletuskiri, lk
4. 4 P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaane. Juura 2023.

§ 159lg 1 kommentaarid, lk 836.

5 Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2022 määrust asjas nr 2-21-5977, p-d 33-34. 3 6 Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas pole kõik kulud põhjendatud ega vajalikud. Põhjendatuks ei saa pidada 7 tunnist kulu 19.01.2023 seisukoha koostamisele. Et esindaja oli selleks ajaks põhjalikult tutvunud avalduse, selle lisadega ning vastava õiguskirjandusega (töö perioodil 01.04-12.04.2022), saab põhjendatuks pidada selle seisukoha koostamisele 4 tunnist ajakulu. Muus osas on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Puudutatud isiku lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 3564 eurot (16,5x180x1,2). Eeltoodut arvestades ning lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulude katteks hüvitis 3564 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 7