1-14-10760/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10760 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus, millega kinnipeetav P.R jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kinnipeetav P.R (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. novembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus
7. märtsi 2015 otsusega tunnistas P.R-i süüdi ja karistas teda KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 2 aastat 2 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel vabastas kohus ta karistuse kandmisest tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Katseajal kohustus P.R täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.
9. märtsil 2016 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata P.R-i karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täitnud V. Melnikuv registreerimiskohustust.
10. Viru Maakohus
11. mai 2016 määrusega pööras P.R-i karistuse 2 aastat 2 kuud täitmisele ja luges vangistuse kandmise alguseks
12. mai
13. Karistusaeg lõpeb
14. juulil
16. Viru Vangla edastas
17. oktoobril 2017 Viru Maakohtule materjalid P.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus toetab kinnipeetava vabastamist.
18. Prokuratuur toetab samuti P.R-i ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
19. Viru Maakohus
20. novembri 2017 määrusega jättis P.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märkis järgmist. 6.
21. P.R-i on kriminaalkorras karistatud kolm korda, kehtivaid karistusi on kaks. Karistust kannab ta röövimise eest. Garanteeritud töökoht puudub, võimalik on taastada XXX. Elukoht on olemas. Distsiplinaarkaristused puuduvad. 6.
22. P.R-i korduv karistatus näitab, et varasemad karistused ei ole tema puhul eesmärki täitnud. Tema karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus katseaja tingimusi. Kõik see kogumis ilmestab süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et P.R hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. P.R ei ole huvitatud stabiilsest ja õiguskuulekast elust. Puudub ka veendumus, et ta seekord täidaks kriminaalhooldusnõudeid. 6.
23. P.R ei ole toime pannud distsipliinirikkumisi. Sellele vaatamata ei ole kohtul alust arvata, et tema uue kuriteo toimepanemise risk ennetähtaegselt vabanemisel oleks madal või väheoluline. Määruskaebus
24. Määruse peale esitas määruskaebuse P.R , kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. P.R märgib, et ta kannab karistust avavanglas, teeb majandustöid ja distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Tema nägemine halveneb ja ta pöördus arsti poole. Tal on ka trombid. Vangla haiglas osutatakse talle vaid esmaabi valu korral. Vabanemise järgselt soovib P.R kohe minna haiglasse ja lasta trombid kirurgiliselt eemaldada. Samuti plaanib ta nägemisprobleemiga seoses taotleda invaliidsuspensioni ja uurida invaliidide tööhõive võimalusi. Töötamine võimaldab tal tasuda rahalised kohustused riigi ees. P.R märgib ka, et tal on elukoht XXX. Sõltuvust alkoholist või narkootilistest ainetest ei ole. Ta kinnitab ka, et on vangistuse ajal vajalikud järeldused teinud, elab edasiselt seaduskuulekalt ja täidab kõiki kohtu ettekirjutusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
26. Viru Maakohtu määruse põhjendused on veenvad, piisavad ja asjakohased. Kohtu kaalutlusviga, mis oleks tinginud P.R-i ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, ringkonnakohus ei tuvastanud.
27. Maakohus on õigesti märkinud, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine. 10.
28. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud 2 individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt sellisena Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20 ja 21). 10.
30. Ringkonnakohus leiabki, et kuigi P.R on vangistuses teinud pingutusi oma käitumise korrigeerimiseks ning tal on vabaduses elukoht, tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ei ole. Maakohus on õigesti märkinud, et kinnipeetava korduv karistatus ja kuriteo asjaolud annavad aluse karta tema kuritegeliku käitumise kordumist. Nähtub ju siit, et P.R, vaatamata varasematele karistamistele, pani toime röövimise isikute grupis. Viru Maakohtu
31. märtsi 2015 otsusest selguvalt tungisid süüdistatavad korteri välisukse sisselöömise teel kannatanu korterisse, lõid talle kirvega vastu keha ja rusikatega näkku ning peale vastupanu murdmist varastasid tema vara. 10.
32. P.R-i kinnitused soovist elada edasiselt seaduskuulekalt ringkonnakohut teda vabastama ei veena. Süüdimõistetu näitas viimase kuriteoga, et majandusliku kasu saamiseks võib ta kasutada vägivalda. Taoline oht on kolleegiumi hinnangul täheldatav ka praeguselt, s.o puudub veendumus, et senine vangistusaeg on P.R-i käitumise muutmiseks olnud piisav. 10.
33. P.R-i ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei omista ringkonnakohus olulist tähendust määruskaebuses toodud väidetele, mis puudutavad tema tervislikku seisundit. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Ehk siis kinnipeetavatele tagatakse vanglas ravi ja mitte üksnes esmaabi, nagu mainib P.R.
34. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau