Obsah (7)
§ 69§ 199§ 65§ 75§ 44§ 218§ 661-14-10112 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-10112 Kohtukoosseis Julia
§ 69
lg 6 alusel täitmisele P.M-ile Harju Maakohtu 23.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so 3 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.M (ik XXX Tallinna Vanglas), määruskaebus , viibib RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- septembri 2015 määrus muutmata ja tühistamata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 23.12.2014 otsusega tunnistati P.M süüdi
§ 199lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning teda karistati Kr
MS § 238 lg 2 ja
§ 65
lg 2 alusel 4 kuu ja 18-päevase vangistusega.
§ 69
alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 276 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli P.M kohustatud järgima
§ 75lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
Kohtuotsus jõustus 08.01.
- Harju Maakohtu 06.05.2015 kohtumäärusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus pöörata
§ 69
lg 6 alusel täitmisele P.M-ile Harju Maakohtu 23.12.2014 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus rahuldamata. P.M vabastati viivitamatult vahi alt kohtumääruse kuulutamisel. P.M-i karistusest loeti kantuks vahi all viibitud aeg 21.04.2015 kuni 06.05.2015, so 16 päeva vangistust. 1 1-14-10112 3. Kriminaalhooldaja esitas P.M-i suhtes 02.07.2015 Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles ta taotleb P.M-i karistuse täitmisele pööramist
§ 69lg 6 alusel.
Taotluse kohaselt ei ilmu P.M registreerimistele kriminaalhooldusosakonda ja ei tee üldkasuliku töö tunde ajakava kohaselt.
- Harju Maakohtu 04.08.2015 kohtumäärusega kuulutati P.M tagaotsitavaks. Ta peeti kinni 04.09.
- Kriminaalhooldaja jäi 09.09.2015 kohtuistungil esitatud taotluse juurde, taotledes jätkuvalt P.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kaitsja taotles karistuse täitmisele pööramata jätmist, millist seisukohta toetas ka P.M. Maakohtu määrus
- Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning pööras P.M-ile Harju Maakohtu 23.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 3 kuud ja 20 päeva täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 04.09.
- Määruses märkis maakohus järgnevat. Maakohus osutas
§ 69
lg 6 sõnastusele ning leidis pärast kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ja tema kaitsja ärakuulamist ning esitatud materjalidega tutvumist, et kriminaalhooldusametniku taotlus P .M-ile Harju Maakohtu 23.12.2014 kohtuotsusega karistuseks mõistetud ning osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et P.M ei ilmunud registreerimistele Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda ja ei teinud üldkasuliku töö tunde ajakava kohaselt. See on teine samasisuline erakorraline ettekanne tema suhtes. Isik ei ole ilmunud alates 11.06.2015 kriminaalhooldusosakonda ega teavitanud teda takistavatest asjaoludest. P.M lubas 02.07.2015 telefoni teel ilmuda registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, mida ta aga ei teinud ning järgnevatele ametniku telefonikõnedele ta enam ei vastanud. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna P .M rikub kohtuotsusega talle pandud kohustusi ning ei ole teinud talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunde, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. P.M ei ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Kohtu hinnangul on põhjendatud P.M-i karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus 23.12.2014 kohtuotsusega näitas P.M-i suhtes üles usaldust ning ei mõistnud talle karistuseks reaalset vangistust, vaid andis süüdlasele võimaluse teha vangistuse asemel üldkasuliku töö tunde, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Lisaks jäeti veel ka Harju Maakohtu 06.05.2015 kohtumäärusega kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne täitmisele pööramata, kuna kriminaalhooldusalune lubas edaspidi kõiki nõudmisi korralikult täita, kahetses oma teguviisi ning väitis, et vanglas viibimisest on ta nüüdseks oma järeldusi teinud. Kuid sellest hoolimata ilmus P .M peale eelmise erakorralise ettekande arutamist vaid ühel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, lahkus kriminaalhooldajat eelnevalt luba taotlemata oma elukohast Tallinnas ning asus elama KohtlaJärvele. P.M ei ole esitanud kohtule mitte ühegi olulist põhjendust ja asjaolu, miks tal ei olnud võimalik teha üldkasuliku töö tunde ajagraafiku kohaselt enne oma kinnipidamist 04.09.2015. Katseaja algusest jaanuaris 2015 on isik suutnud ärateha vaid 24 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusaluse selline käitumine näitab tema poolt täiesti ükskõikset suhtumist kohtu poolt talle määratud karistuse täitmisesse ning vastavalt seadusele tehakse üldkasuliku töö tunde vastavalt kokkulepitud ajakavale, mitte aga kriminaalhooldusaluse soovide ja tujude kohaselt. Harju Maakohus esimese erakorralise ettekande arutamisel P.M-i karistust täitmisele ei pööranud, kuna P.M teatas Harju Maakohtu 06.05.2015 kohtuistungil, et 2 1-14-10112 soovib nüüd hakata tegema üldkasulikku tööd. Harju Maakohtu hinnangul oli sel ajal veel reaalne, et P.M jõuab tähtaegselt üldkasuliku töö ära teha. Kohtu hinnangul rikkus kriminaalhooldusalune nõudeid tahtlikult. Isik ei vaevunud ametnikku teavitamast oma uuest elukohast. Seegi annab tunnistust isiku üleolevast suhtumisest talle kohtuotsusega määratud karistuse täitmisesse. Kohtu hinnangul on P.M manipuleerinud oma elukohaga ainuüksi põhjusel, et ta ei oleks kriminaalhooldaja ega ka kohtu poolt kättesaadav ja ei peaks tegema üldkasuliku töö tunde. Esimese erakorralise ettekande arutamisel teatas, et ei ole võimalik registreerimisele ilmuda, kuna peab hoidma väikest last. Sel korral teatas P.M, et lapsed elavad hoopis tema endise elukaaslasega Tallinnas ning tema elab hoopis Kohtla-Järvel. Kohus asus seisukohale, et P.M-i suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb P.M-ile Harju Maakohtu 23.12.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 3 kuud ja 20 päeva vangistust -
§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.
Kohtu hinnangu pole P .M-i suhtes võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistus täitmisele pöörata. Analüüsides Harju Maakohtu 23.12.2014 kohtuotsust 1-14-10112, leidis kohus, et P.M-ile mõistetud karistuse muutmiseks või vähendamiseks alused puuduvad. Kohus selgitas, et 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioonis on küll seadusandja muutnud
§ 199
lg 2 p-de 4 ja 8 sõnastust, kuid P.M-i poolt toimepandud süütegu on ka käesoleval ajal jätkuvalt karistatav ning selle õigusrikkumise kvalifikatsioon ei ole muutunud ka alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioonis. Samas on seadusandja teinud muudatuse
§ 44
lg-s 2 ning suurendanud miinimumpäevamäära 10 euroni, mis omakorda tegi muudatuse väär- ning kuritegude kvalifitseerimisel. Sellest lähtuvalt
§ 218
lg 1 põhiselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 218lg.
4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Muudatusest lähtuvalt on varavastane süütegu, mille rahaline väärtus ei ületa 200 €, karistatav väärteokorras. P.M tekitas Harju Maakohtu kriminaalasjas 1-14-10112 kuriteoga kahju 1090 € ja Harju Maakohtu kriminaalasjas 1-13-109 tekitas ta kahju 639 €. Seega P.M-i tegu, mis oli kvalifitseeritud
§ 199
lg 2 p 4, 8 järgi, on jätkuvalt karistatav ka praegu ja selle eest on võimalik karistuseks mõista endiselt kuni 5-aastane vangistus. Määruskaebus
- Harju Maakohtu 16.09.2015 määruse peale esitas määruskaebuse P .M, kes taotleb maakohtu määruse ülevaatamist, asendades täitmisele pööratud karistuse rahalise karistusega. Samuti palub ta rahalise karistuse mõistmisel sellest maha arvata tema poolt kinnipidamisasutuses viibitud aeg. Määruskaebuses märgib ta, et on täielikult mõistnud oma süüd, kahetseb täielikult toimepandud kuritegu ning annab lubaduse, et ei pane enam kunagi süütegusid toime. Ta palub kohtul arvesse võtta, et ta on invaliid, kes saab igakuist invaliidsuspensioni, mis läheb korteri eest maksmiseks ja toetuseks oma lastele. Tal on kolm last, kellest üks, noorem, on invaliid, kes ei suuda iseseisvalt kõndida ning vajab pidevalt hoolt. Ka teised lapsed peavad tema eest hoolitsema ja teda aitama. Vanglas viibides jäävad tema lapsed rahalisest toetusest ilma ning samuti ei saa ta laste eest hoolitseda. Vangistuses viibimise ajal ei saa ta ka pensioni, mis tähendab võimatust tasuda korteri eest ning suurendab tema 3 1-14-10112 maksevõlgevust. Kuna tal on II grupi invaliidsus, 80% füüsiline puue, siis on ka tema suhtes tehtud otsus asendada vangistus üldkasuliku tööga tehtud ebaõigesti. Ta ei saa seoses tervisliku seisundiga rasket tööd teha, kuid talle määrati raske füüsiline töö laadijana. Määruskaebuse kohaselt saab määruskaebuse esitaja invaliidsuspensioni ja saab teenida lisateenustust kergel tööd, mistõttu on tal võimalus igakuiselt hüvitada kohtu poolt mõistetavat rahalist karistust. Seega taotleb talle rahalise karistuse määramist, millest arvestataks maha tema poolt vangistuses viibitud aeg. Taotleb suulist menetlust ning isiklikku osavõttu sellest.
- 16.10.2015 määrusega määras ringkonnakohus vaadata P.M-i määruskaebus läbi kirjalikus menetluses, andes tähtaja kirjalike seisukohade ja taotluste esitamiseks kuni 23.10.
- 21.10.2015 registreeris Tallinna Ringkonnakohtu kantselei P .M-i kohtuistungist osavõtuks. taotluse
- 23.10.2015 registreeris Tallinna Ringkonnakohtu kantselei P .M-i kaitsja advokaat Siim Mõistliku seisukoha, milles kaitsja märgib, et süüdimõistetu avaldas 23.10.2015 kohtumisel kaitsjale, et hukkunud on süüdimõistetu endine elukaaslane, kellega süüdimõistetul on ühine laps. Hetkel on laps endise elukaaslase ema hoole all. Tulenevalt perekonnaseaduse § 116 lg-st 2 on vanemal kohustus hoolitseda oma lapse eest. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu väidete kohaselt on ta hetkel ainukeseks alles jäänud vanemaks oma alaealisele lapsele, on see oluline asjaolu vangistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel. Arvestades seda, et süüdimõistetu on ligi pool oma karistusest ära kandnud ning määruskaebuses on süüdimõistetu viidanud karistuse ositi kandmise soovile (
§ 66
), siis võib süüdimõistetu taotlust käsitleda muuhulgas ka kui vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamisele suunatud taotlust. Tulenevalt KrMS § 415 lgst 3 taotleb kaitsja kaaluda vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist kahe kuu võrra seoses süüdistataval tekkinud keerulise perekondliku olukorra tõttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ning P.M-i määruskaebusega, samuti tema taotlusega suulise istungi korraldamiseks ja kaitsja seisukohaga ning taotlusega, asub seisukohale, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, põhineb kriminaalhooldusametniku ettekandes objektiivselt esitatud faktilistel asjaoludel, mistõttu puuduvad alused vaidlustatava maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Kohtukolleegiumi põhjendused on alljärgnevad.
- Enne määruskaebuse sisulistele argumentidele hinnangu andmist märgib kohtukolleegium, et süüdimõistetu on taotlenud määruskaebuse läbivaatamist suulisel istungil. KrMS § 390 lg-st 3 tulenevalt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi selle saamisest alates kümne päeva jooksul kirjalikus menetluses, kui KrMS § 390 lg-tes 4 või 41 pole sätestatud teisiti. Kuna käesoleval juhul ei kohaldu KrMS § 390 lg-tes 4 ja 41 sätestatud erandid, siis puudub ka alus süüdimõistetu taotluse rahuldamiseks ehk vaadata tema määruskaebus läbi suulisel istungil.
- KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Määruskaebuse argumentidega tutvudes tuleneb neist, et määruskaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu järeldusi ega järelduste aluseks olevaid asjaolusid, vaid taotleb vangistuse asendamist rahalise karistusega ning määruskaebuse viide
§-le 66 võib tähendada, et mõistetava rahalise karistuse palub määruskaebuse esitaja osatada. Märgitust tulenevalt ei pea kohtukolleegium vajalikuks maakohtu põhjenduste ega põhjenduste aluseks olevate asjaolude kordamist, vaid üksnes märgib, et maakohus on P.M-i karistuse täitmisele pööramisel järginud kõiki seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid nõudeid ning pööranud 4 1-14-10112 P.M-ile mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse põhjendatult maakohtu määruses toodud motiividel täitmisele.
- Seonduvalt taotlusega asendada P .M-ile mõistetud vangistus rahalise karistusega märgib kohtukolleegium, et Harju Maakohtu 23.12.2014 otsusega karistati P .M vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kõnealune otsus on jõustunud. Seejuures pole seadusandja ette näinud võimalust asendada kohtuotsuse täitmise raames süüdimõistetule mõistetud vangistus rahalise karistusega. Märgitu tähendab, et P.M-i taotluse rahuldamiseks seaduslik alus puudub ning esitatud taotlus jääb tagajärjetuks.
- Mis puudutab määruskaebuse viiteid seoses laste eest hoolitsemise vajadusega ning korteriga seonduvate kulutuste hüvitamisega, siis sellega seonduvalt on põhjendatud osutada, et käesoleval ajal pöörati täitmisele teine P.M-i suhtes esitatud erakorraline ettekanne. Eelneva erakorralise ettekande alusel esitatud karistuse täitmisele pööramise taotluse jättis kohus 06.05.2015 määrusega rahuldamata, andes P.M-ile täiendava võimaluse talle kohtuotsusega pandud kohustuste kohaseks täitmiseks. Käesolevaks ajal on erakorralise ettekande esitamise põhjustanud taas P .M-i enda tegevusetus kohtuotsuse täitmata jätmisel ning mõistetavalt pidi P.M aru saama, et tema poolt talle pandud kohustuste eiramisega võidakse karistus reaalselt täitmisele pöörata. Seega uuesti kohustuste täitmata jätmisega võttis P.M teadliku riski, et kohus ei pruugi talle uut/täiendavat võimalust anda, talle mõistetud ja ärakandamata karistus võidakse täitmisele pöörata ning sellega kaob ka suure tõenäosusega võimalus võtta sama tõhusalt osa laste hoolitsemiskohustusest ning tekkida võivad ka võlgnevused seoses korteriga. Seega vaieldamatult kaasnevad P .M-ile karistuse täitmisele pööramise korral piirangud ja ebamugavused senise elukorraldusega võrreldes, ent need ebamugavused ja piirangud on tinginud P.M ise. Teiseks tuleb osutada ka 09.09.2015 koostatud kohtuistungi protokollist nähtuvale. Nimelt tuleneb sealt, et P.M-i lapsed elavad emaga, P.M-ist eraldi. Seega võib P.M-i lühiajaline kinnipidamisasutuses viibimine küll mõjutada laste toimetulekut, ent puudub alus seisukohaks, et P .M-i kinnipidamisasutuses viibimine mõjutaks märkimisväärselt laste toimetulekut.
- Määruskaebuses on P.M märkinud, et maakohus poleks saanud talle karistuseks üldkasulikku tööd üleüldse mõista, sest ta on invaliid. Selle vastuseks märgib kohtukolleegium, et Harju Maakohtu 23.12.2014 otsus on jõustunud ning kohtuotsuse täitmise raames puudub ringkonnakohtul menetluslik pädevus Harju Maakohtu 23.12.2014 otsuse korrigeerimiseks. Teiseks nähtub kõnealusest otsusest, et P.M-i invaliidsusest on kohus otsuse tegemisel olnud teadlik, kuid P.M on ise väitnud, et vaatamata invaliidsusele suudab ta üldkasulikku tööd teha ja on olnud nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Seega on üldkasuliku töö kohaldamine toimund P .M-i enda nõusolekul.
- Seonduvalt kaitsja taotlusega lükata edasi vangistuse täitmisele pööramine seoses raske perekondliku olukorraga, märgib kohus, et sellise taotluse osas pole kohtul võimalik vähimatki seisukohta võtta. Nimelt on kaitsja märkinud abstraktselt, et P.M-i endine elukaaslane on hukkunud, kellega P .M on ühine laps ning kes on nüüd oma vananema hoole all. Kaitsja ei täpsusta ühegi isiku andmeid ega lisa oma väidete tõendamiseks ka ühtegi dokumenti. Seega on tegemist paljasõnaliste väidetega ning väidete paljasõnalisuse tõttu tuleb need väited kõrvale jätta. Kuna raskete perekondlike asjaolude esinemine seoses esitatud väidete paljasõnalisusega pole antud juhul sedastav, puudub ka alus vastava taotluse rahuldamiseks.
- Eelneva kokkuvõtteks leiab kohtukolleegium ühetaoliselt maakohtuga, et P.M objektiivsed ja kaalukad põhjendused registreerimiskohustuse täitmata jätmiseks puudusid ning kontrollnõuete täitmisest ja üldkasuliku töö tegemisest on P.M tahtlikult ja teadlikult kõvale hoidunud. Kuna ta pole esitanud ka mõjuvaid põhjendusi nõuete ja kohustuste täitmata jätmiseks, siis leiab kohtukolleegium maakohtuga nõustuvalt, et P.M-i enda käitumine ei võimalda tema suhtes asenduskaristust koos kriminaalhooldusega läbi viia ning need annavad põhjendatud aluse pöörata täitmisele talle mõistetud ja ärakandmata karistus. 5 1-14-10112
- Eelnevast tulenevalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 16.09.2015 kohtumääruse muutmata ja tühistamata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6