1-16-1091/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1091 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne G.Z-i osas Süüdimõistetu G.Z (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
3. oktoobri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a kohtuotsusega nr 1-16-1091 tunnistati G.Z süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 2 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka. KarS § 65 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Liitkaristuseks loeti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Harju maakohtu
9. detsembri
10. a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuulub 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.Z ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 1 p-de 1-6 järgi käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid. Katseajaks määrati 2 aastat. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
11. märtsist
14. augustil
15. a saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles taotleti pöörata G.Z-ile määratud tingimisi karistus täitmisele, kuna on alust arvata, et kriminaalhooldusalune rikub teadlikult käitumiskontrolli nõudeid ning hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest. G.Z rikub registreerimiskohustust ning ei esita töö- ega elukoha aadressi.
16. Viru Maakohus määras asja arutamise
17. augustile
18. G.Z kohtusse ei ilmunud. Kohtul puudusid ka andmed, et G.Z oleks saanud kohtukutsed kätte. Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes toodud taotluse juurde, kuna G.Z ei ole kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmunud ega ühendust võtnud.
19. Viru Maakohtu
20. augusti
21. a määrusega kuulutati G.Z tagaotsitavaks ning määrati, et ta tuleb tabamisel vahistada.
23. oktoobril
24. a G.Z tabati. Kohus leidis, et alust
25. augusti
26. a vahistamismääruse muutmiseks ei ole.
28. oktoobril
29. a arutati maakohtus kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet pöörata G.Z-ile mõistetud karistus täitmisele.
30. Kohus rahuldas erakorralise ettekande ning pööras täitmisele G.Z-ile Viru Maakohtu
31. märtsi
32. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
33. G.Z on korduvalt mõjuva põhjuseta rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
34. märtsil
35. a teostatud elukoha kontrolli käigus tuvastati, et ta ei ela vähemalt alates
36. veebruarist 2017 kohtu poolt määratud aadressil. Oma
37. mai
38. a kirjalikus selgituses teatas G.Z, et elab uuel aadressil, ent kontrollimisel selgus, et sellist aadressi Narva linnas ei ole.
39. G.Z ei ole mõjuva põhjuseta ilmunud registreerimisele ka
40. veebruaril,
41. aprillil ja
42. juunil
43. Viimati käis ta registreerimisel
44. juunil
45. Kriminaalhooldusametnik võttis G.Z-iga ühendust
46. juunil,
47. juulil ja
48. augustil
49. Kõikidel kordadel lubas G.Z kindlasti registreerimisele ilmuda, ent ei ilmunud. Maakohtu menetluses olevas väärteoasjas nr 4-174007 nähtub, et G.Z on oma elukohaks märkinud XXX Tallinn ja töökohaks XXX AS. Samas ei ole G.Z kriminaalhooldajalt elu ja töökoha vahetamiseks luba küsinud. Antud rikkumised ei ole esmakordsed: ka
50. aprillil ja
51. juunil 2016 ei ilmunud ta registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks G.Z-i käitumist õigustada, ei esine. G.Z ei ole pikemat aega allunud kriminaalhooldusele, rikkudes mitmeid kontrollnõudeid ning hoidudes seega tahtlikult kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Seetõttu ei pidanud kohus leebemate meetmete kohaldamist G.Z-i suhtes õigustatuks.
52. G.Z taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Asendada karistus tingimisi vangistuse, üldkasuliku töö või elektroonilise valvega. G.Z palub arvestada, et tal on naine ja temast sõltuvad alaealised lapsed. Naine emapuhkusel viibimise tõttu ei tööta ning üks laps on invaliid. Kuna G.Z üksinda töötab, siis peab ta neid üleval. Ka määruskaebuse esitaja ise on XXX. Tal on Jõhvis korter. Oma rikkumisi kahetseb G.Z väga ja lubab kõiki nõudeid täita. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
53. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
54. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et talle etteheidetavad rikkumised on aset leidnud. Kaebuse keskseks teesiks on, et karistuse tuleks jätta täitmisele pööramata ning anda G.Z-ile viimane võimalus kohaldades leebemaid meetmeid. Arvestama peaks ka G.Z-i perekondlikku olukorda. 12.1 Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või 2 kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. 12.2 Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on põhjendatult G.Z-i poolt käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. G.Z on oma käitumisega näidanud, et ta ei võta talle mõistetud karistust tõsiselt, mis teeb kriminaalhoolduse jätkumise tema suhtes võimatuks. Rikkumiste toimepanemine algas juba katseaja alguses ning kui möödunud oli üle poole katseajast, s.o alates
55. juunist 2017, ei ole G.Z enam registreerimistele ilmunud ja on jäänud kriminaalhooldajale kättesaamatuks. Lisaks on ta andnud elukoha kohta valeandmeid ning vahetanud luba küsimata elu- ja töökohta. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on raskete üleastumistega, mille puhul ei piisa vaid isiku lubadustest, et ta nüüdsest hakkab korralikult kriminaalhoolduse nõudeid täitma. 12.3 Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Arvestades G.Z-i käitumist kriminaalhoolduse ajal, on jäänud täitmata kohtu poolt pandud kohustused. Apellatsioonikohus peab lubamatuks olukorda, kus kriminaalhooldaja teeb jõupingutusi kriminaalhooldusalusega kontakti saamiseks, ent isik valetab elukoha aadressi kohta, ei esita vaatamata korduvatele nõudmistele elukoha kohta andmeid ning teeb end muul moel kättesaamatuks. Kohtukolleegiumil on alust arvata, et G.Z ei räägi ka maakohtus tõtt, sest väidetavalt ei saanud ta kriminaalhooldajaga kontakti võtta, sest tema telefon, kus oli ka kontaktid kirjas, varastati juuni lõpus (kohtuistungi protokoll, lk 59). Samas nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et ta helistas G.Z-ile kolm korda (
56. juunil,
57. juulil,
58. augustil 2017) ning G.Z lubas registreerimistele tulla, ent ei tulnud (lk 5). 12.4 Kohustused perekonna ees olid G.Z ka varem, samuti on talle korduvalt selgitatud katseajaga seonduvaid kohustusi ja kontrollnõuete sisu. Seega oli talle teada ka asjaolu, et nõuete rikkumise korral võidakse karistus täitmisele pöörata. Sellele vaatamata hoidis ta teadlikult kohtuotsuse täitmisest kõrvale.
59. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau