1-14-10760/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. november 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10760 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid F.M ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu F.M isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta F.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.03.2015 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 2 kuu tingimisi vangistusega KarS § 74 lg 1 alusel kohaldati katseaega 2 aastat. Viru Maakohtu 05.05.2016 määrusega pöörati F.M-ile mõistetud kandmata karistus 2 aastat 2 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 05.05.2016 ja lõpp 05.07.
2. Kinnipidamisasutuses F.M-i kohta koostatud iseloomustuse st nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristus ed. Enne vangistus elas isik aadressil xxx. Korter kuulub F.M-ile ning F.M elas korteris üksi. Vabanemisel asub elama samale aadressile. Kinnipeetaval on keskharidus. Osales riigikeele A1 tasemeõppes, kuid eksamit ei sooritanud. Isiku sõnul on töötamise üldstaaži umbes 1 16 aastat. Hiljem oli xxx. Omab puusepa, müürsepa ja lukksepa oskusi. Talle oli määratud xxx mistõttu ametlikult tööle ei saanud. Sissetulekuallikas oli invaliidsuspension. Kinnipeetav tegi vahetevah el tööd suulise kokkuleppe alusel. Alustatud on pensioni taastamise menetlusega. F.M on toime pannud varavastase kuriteo s.h korduvad väärteod KarS § 218 varavastase süütegude eest ning praegune kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seisuga 05.09.2017 TÄITISE andmetel on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 2444,60 eurot, vabanemisfondis ei ole raha. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad vend oma kahe täiskasvanud pojaga, kellaga F.M vangistuse ajal ei suhtle. Tuttavaid on palju, kuid tõelisi sõpru ei ole. Kuigi väidab, et tal on tuttavaid kriminaalse mõtteviisiga aga nad ei mõjuta teda, on kuritegu toime pandud grupis. Riskivale, hoolimatule elustiilile viitavad toime pandud kuriteod ning et ei hooli oma tegude tagajärgedest. Tarvitas alkoholi kord nädalas. Vahest läheb alkoholi tarvitamisel ka agressiivseks. Praegune kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, grupis kasutas kannatanu suhtes vägivalda. Karistusregistri andmetel on karistatud väärteokorras AS § 70 üheksa korda. Kinnipeetav tunnistab, et alkohol on tema jaoks probleem. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Isikule oli määratud invaliidsuspension, mille taastamise menetlusega on alustanud. Praeguses kuriteos on kasutanud tahtlikult vägivalda. Kannatanu peksmises ei näe, et oleks toiminud valesti. Toime pandud kuritegu näitab, et tal puudub empaatiavõime ehk teiste inimeste tunnete, mõtete ja motiivide mõistmine. Mitmesugused liiklusseaduse rikkumised, varavastased ja avaliku korra vastased väärteod viitavad mõtlematule käitumisele. Korduvad süüteod viitavad sellele, et F.M ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ja väldib nendega egelemist, t tarvitades alkoholi. F.M rikub süsteemselt seadust. Saab aru ja tunnistab oma kuri- ja väärtegusid, kuid ei näita üles kahetsust. Suhtub ühiskonda ja ümbritsevatesse inimestesse ükskõikselt. Kriminaalkorras karistatud kolm korda. Praktiliselt kõik teod on toimepandud alkoholijoobes. Olles katsejala jätkas alkoholi tarvitamist, vaatamata selle, et kohtu poolt oli pandud keeld. Seetõttu pöörati karistus täitmisele. Kinnipeetav on karistatud 3 korda (1 arhiveeritud), vanglas viibib esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 33 %. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja ajendiks majandusliku kasu saamine. Isik viibib alates 09.02.2017 avavanglaosakonnas. Viru Vangla toetab F.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt F.M soovis elama asuda temale kuuluvasse korterisse aadressile xxx. Ta elas selles korteris üksi. Vabaduses oli talle määratud xxx Lähedased ei soovi teda vabanemisel aidata ega toetada ,kuna isik kuritarvitab alkoholi. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Kriminaalhooldusel olnud kahel korral, esimesel korral pikendati katseaega, teisel korral karistus pöörati täitmisele, kuna isik isik ei täitnud katseaja tingimusi. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. F.M soovib e nnetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et F.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2 läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. F.M on kriminaalkorras karistatud 3 korda, millest 2 on kehtivad. Viru Vangla tu materjalidest leneb, et F.M soovib vabanemisjärgselt asuda elama enda korterisse aadressile xxx . Käesoleval ajal kannab karistust röövimise toimepanemise eest. Garanteeritud töökoht puudub , võimalik taastada töövõimetuspension. Positiivseks võib lugeda, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See näita b, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani taas toime uue kuriteo, ei ole seega varasem ad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Temale mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus temale kohtu poolt pandud kaitseaja tingimusi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades F.M-i kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole F.M-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h oiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega . Ta ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja temale mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91- 06 p 8.1). Käesoleval asjal on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristus ed. Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3 Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega v abastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu F.M-i vabastamisega temale Viru Maakohtu 05.05.2016 kohtu määrusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4