lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav G.J Elukoht xxx, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - 22.12.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 1 - § 26 lg 1 järgi vangistusega 1 kuu,
Tõkend, elukohast lahkumise keeld, on aegunud. Kaitsja Puudub, süüdistatav keeldus kaitsja osalemisest. RESOLUTSIOON Tunnistada G.J süüdi
lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 10.12.2014 kuni 11.12.2014, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista G.J-ile lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu Liivalaia 1 1-16-1091 kohtumaja 22.12.2015 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva vangistust ning mõista G.J-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 22.12.2015 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva vangistust ning lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G.J ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Mõista G.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Argo Küünemäe poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 68 senti. Vabastada G.J sundraha 645 eurot tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkaristusega
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, viibides 01.10.2014 kella 12.00-st kuni kella 16.00-ni Narva linnas aadressil xxx asuvas korteris, sai enda valdusse ajutiseks kasutamiseks Xxx Xxx käest fotoaparaadi Canon EOS1100D maksumusega 421,90 eurot. G.J ei olnud kavatsust kättesaamise hetkest peale nimetatud fotoaparaati tagastada ning ta pantis selle Narva linnas asuvasse xxx pandimajja, soovimata seda sealt välja osta ning sai pandi eest raha. Seega G.J lõi oma tegevusega Xxx Xxxle teadvalt ebaõige ettekujutuse fotoaparaadi tagastamise kavatsusest ja kannatanu viidi eksitusse tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, mille tulemusena tekitas G.J Xxx Xxxle varalist kahju ja sai ise varalist kasu pandi eest. Sel moel pani G.J toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so
Kooskõlas G.J-i , tema kaitsja Argo Küünemäe ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 05.02.2016 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus G.J-ile karistuseks
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.12.2014, so 2 päeva ning mõista G.J-ile karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristuseks, arvestades Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 22.12.2015 otsusega mõistetud karistust 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust, millest arvatakse maha ärakantud karistus 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista G.J-ile 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada G.J-i suhtes
lg 1, 3 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt G.J on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavalt mõista välja riigituludesse kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et G.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. 3 1-16-1091 Kohtuistungil G.J avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.