Obsah (6)

§ 163§ 143§ 651§ 442§ 445§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 163lg 1 ja lg 2).

Ka tasutud riigilõiv tuleb jätta poolte endi kanda. Asjatundja M. Sarmeti arvamuse eest makstud 3000 eurot on dokumentaalse tõendi saamise kulu (

§ 143p 2), see kulu on põhjendatud 1440 euro ulatuses (sh käibemaks).

Maakohus pidas põhjendatuks jätta dokumentaalse tõendi saamise kulu võrdsetes osades poolte kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 720 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 2.3 sõnastuse osas ja kohustada XXXXXXXXXX, X kinnistu igakordset omanikku mitte tegema takistusi XXXXXXXXXX, X kinnistu igakordsele omanikule XXXXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde (hooldamise, parandamise jm remonditööde tegemiseks, sealhulgas sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks) tegemiseks ning selles osas hagi rahuldada. Resolutsiooni arusaadavuse huvides on vajalik panna lausesse koma pärast sõnu „remonditööde tegemiseks“. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega vastuhagi rahuldati ja jätta vastuhagi läbi vaatamata või täies ulatuses rahuldamata (resolutsiooni p 3.1.) Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohustati hagejat enda kulul paigaldama hageja kinnistule vee ärajuhtimise süsteemi ja teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada kostjat paigaldama tema kulul XXXXXXXXXX kinnistul asuva kõrvalhoone XXXXXXX kinnistu poolsele katuseäärele terve räästa pikkuses vee ärajuhtimise süsteemi (räästarenni) nii, et paigaldatav räästarenn ei puutu vastu XXXXXXX garaaži seina ja tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola XXXXXXX kinnistule. Teiseks palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja põhinõue kohustada kostjat lammutama XXXXXXXXs kinnistul paikneva saun-garaaži hoone juurdeehitis (resolutsiooni p 5). Teise nõude alternatiivina palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks tagama tuleohutusnõuded ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada XXXXXXX omanikku täitma XXXXXXXXXX piiri poolel oleva ehitise tuleohutusnõudeid, koostades ja kooskõlastades selleks vajaliku projekti selleks pädevate ametkondadega ning teostama (kooskõlastatud) projektiga ettenähtud tööd/toimingud hiljemalt 90 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta kõik kulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega tuleohutuse osas. Kuna kostja on põhjustanud tuleohtliku olukorra, peab kostja kandma kulutusi ja täitma tuleohutusnõudeid. Maakohus ei ole hageja nõuet sisuliselt käsitlenud. Olukorras, kus kohus otsustas jätta juurdeehituse lammutamise nõude rahuldamata, on mõistlik nõuda kostjalt tuleohutusnõuete täitmist. 9 Maakohus rahuldas hageja nõude koormata XXXXXXX kinnistu XXXXXXXXXX katust taluva ja katuse ja seina teenindava tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga XXXXXXXXXX kinnistu igakordse omaniku kasuks. Hageja soovib aga tagada endale õiguse teha mitte ainult sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamise ja hooldamistöid, vaid ka töid, mis ei ole seotud sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamise ja hooldusega. Eksperdiarvamusest nähtub, et hageja katus on kahjustunud, mistõttu on hagejal vaja lähitulevikus teha katuse hooldustöid. Põhjendamatu on servituudiga hõlmata üksnes sadevee ärajuhtimissüsteemi ehitamise ja hooldamisega seotud töid. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles on kohustatud pooli kasutama AS Toode kandilist vihmaveesüsteemi. Kohus on selliselt lahendanud nõude, mida ei ole kumbki pool esitanud. Tegelikkuses on teadmata, millise aja jooksul on AS-l Toode võimalik tellimust täita (vihmaveesüsteemi valmistada). Ühe tootja eelistamine on põhjendamata. Maakohus on ebaõigesti kohustanud hagejat kandma hageja katusele paigaldatava vihmaveesüsteemi kulu. See on äärmiselt ebaõiglane, kuna kogu olukorra on põhjustanud kostja oma juurdeehitusega. Kulutused tulnuks seetõttu jätta kostja kanda. Vastuhagi tuli jätta menetlusse võtmata, sest kostja nõuded on AÕS § 89 alusel välistatud. Seega tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata. Ebaõiglane on ka maakohtu menetluskulude jaotus. Hageja nõustus kohtumenetluse käigus kompromissiga, kuid kostja taganes nendest. Seega tulnuks lähtuda

163 lg-st 2 ning jätta menetluskulud kogu või suuremas ulatuses kostja kanda. Kui

§ 163

lg 2 ei kohaldu, siis tulnuks arvestada menetluskulude jaotusel rahuldatud nõuete ulatust. Maakohus rahuldas hageja viiest nõudest neli. Arusaamatuks jääb, miks maakohus jagas poolte vahel üksnes kostja eksperdiarvamuse kulu ning mitte hageja poolt tellitud ekspertiisi maksumuse. Kostja eksperdiarvamuse arve oli esitatud kolmandale isikule ning kostja ei ole tõendanud kulu vajalikkust ja selle kandmist.

1. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Põhjendamatu on hageja taotlus täiendada kohtuotsust kinnistusraamatu kande osas „igakordset omanikku“ ja „igakordsele omanikule“ ning laiendada tööde loetelu, mida ta võib kostja kinnistult teha. Hagiavalduses ei ole hageja seda taotlenud. Hageja on seega esitanud apellatsioonkaebusega uue nõude ning seda ei saa rahuldada. Lisaks on kostjal AÕS §-st 147 tulenev kohustus mitte takistada hagejal ehitise parandamist. Hageja nõustus maakohtus ise paigaldama oma kõrvalhoonele vee ärajuhtimissüsteemi ja lumetõkke. Hageja leiab apellatsioonkaebuses esimest korda, et kulud peaks kandma kostja. Kostja on enda katusele nõuetekohase vee ärajuhtimissüsteemi ehitanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja ei pea taluma hageja kõrvalhoone katuselt jooksvat vett. Maakohtu seisukoht, et kumbki pool kannab oma katusega seotud kulud, on põhjendatud. Hageja nõustus
2. mail 2022 kompromissi projekti allkirjastamisega sellega, et kasutatakse AS-i Toode vee äravoolusüsteeme. Mõlemad pooled olid menetluses AS-i Toode kandilise räästarenni kasutamisega nõus. Kostja paigaldas juba enda kõrvalhoonele ilma igasuguste tarnetakistusteta kohtuotsuses toodud sadevee süsteemi, asendades varem olemas olnud süsteemi kohtu poolt nõutuga. Kostja jääb oma varasemate väidete juurde, et tema kõrvalhoone ei ole ehitatud ebaseaduslikult ning kostja on seda tõendanud. Kostja ehitas vaid saun-garaaži kõrgemaks. See ei kahjusta hageja huve. Seega on põhjendamatu hageja jätkuv taotlus nõuda hoone lammutamist. 10 Tuleohutuse tagamise osas ei oma tähtsust, kumb ehitas enda hoone varem. Tuleohutus on vajalik mõlemale poolele. Kohus on hagejale selgitanud võimalust pöörduda asjakohaste ametite poole. Hageja ei ole tuleohtu konkretiseerinud ega täpsustanud, milliseid töid peaks kostja tuleohu vältimiseks tegema. Põhjendamatu on hageja väide, et vastuhagi tulnuks jätta menetlusse võtmata. Kostjal on õigus nõuda enda hoone kahjustamise lõpetamist. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Maakohus rahuldas mõlema poole nõuded osaliselt ning on seda piisavalt selgitanud ja ei ole diskretsioonipiire ületanud. Maakohus rahuldas kostja nõuded suuremas ulatuses kui hageja nõuded. Kostja ei allkirjastanud kohtu pakutud kompromissi, sest soovis asjatundja arvamust. See ei anna alust

§ 163lg 2 kohaldamiseks.

Kostja leiab, et kuivõrd lahend on tehtud mõlema poole huvides, tuleb kulud jätta mõlema poole kanda. Kostja ekspertarvamuse eest tasus kostja tütar. Arve tõendab kohustust arve tasuda. Kuna eksperthinnang on antud mõlema poole huvides, tuleks selle maksumus hüvitada mõlemal poolel. Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas taotlenud SA Eesti Mükoloogiauurinute keskuse eksperthinnangu tasu 250 eurot hüvitamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada järgnevas: osas, milles maakohus kohustas Vitali Borissovit mitte tegema takistusi Lola Bašukile XXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde tegemiseks (resolutsiooni p 2.3.); osas, milles maakohus kohustas hagejat kasutama tööde tegemisel üksnes AS Toode vihmaveesüsteemi (resolutsiooni p 3.1.), kohtuotsuse täitmise korra (resolutsiooni p 3.2.) ja dokumentaalse tõendiga seotud menetluskulu jaotuse ning hagejalt kostja kasuks 720 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse hageja poolt vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldamise korraldamise osas (kohtuotsuse täitmise kord), lisab otsuse punktis 2.3 sõnade „remonditööde tegemiseks“ järele koma ning asendab poolte nimed sõnadega „igakordne omanik“ vastavas käändes, lisab p-is 3.
2. sõnade „AS Toode“ järele sõnad „või samaväärne“ ja jätab kõik menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1).

Hageja on vaidlustanud (koos alternatiivnõuetega) maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse ja vastuhagi rahuldamise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kumbki pool ei ole (ka mitte alternatiivselt) vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus kohustas kostjat mitte tegema takistusi hagejale XXXXXXXXXX katust ja seina teenindavate tööde tegemisel (resolutsiooni p 2.3), kohustas XXXXXXXXXX omanikku taluma XXXXXXXXXX kõrvalhoone katust (resolutsiooni p 2.4), kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistu XXXXXXXXXX koormamiseks tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga ja asendas vastava kostja nõusoleku kohtuotsusega (resolutsiooni p-d 2.5-2.6). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ka osas, milles kostja vastuhagi jäi rahuldamata (sh hageja kõrvalhoone katuse lühendamise nõudes).

1. Asja materjalide kohaselt on kostjad piirinaabrid X linnas, naaberkinnistute XXXXXXXXXX (hageja) ja XXXXXXXXXX (kostja) omanikud. Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7682 määrati kindlaks piir nende kinnistute vahel nii, et piir kulgeb sirgjoonena piki XXXXXXXXXX kõrvalhoone seina. Maakohus tuvastas ja asjas puudub vaidlus, et XXXXXXXXXX piiril asuva kõrvalhoone katuse kohal 11 asub XXXXXXXXXX kõrvalhoone katus ja katseräästas ja XXXXXXXXXX kõrvalhoone katus ulatub 57, 5 cm ulatuses hoone seinast XXXXXXXXXX kinnistule. XXXXXXXXXX kinnistule jookseb vesi ja kukub lumi XXXXXXXXXX kõrvalhoone katuselt ja XXXXXXXXXX katuseräästast voolav vesi (ja lumi) on suunatud XXXXXXXXXX katusele. Maakohus tuvastas, et kostja kõrvalhoone katus on ehitatud hageja kõrvalhoone katuse kohale ja sellega suunatud kostja kõrvalhoone katuseräästast voolav vesi ja lumi hageja kõrvalhoone katusele, millega kostja rikub hageja omandiõigust ja hageja saab nõuda kostjalt AÕS § 89 alusel sellisest tegevusest hoidumist. Maakohus tuvastas samuti, et kostja peab hageja kõrvalhoone üle piiri ulatuvat katust AÕS § 148 alusel ka taluma. Maakohus leidis, et hageja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks on sobiv abinõu vihmavee ärajuhtimise süsteemi ja lumetõkke paigaldamine kostja katusele. Kostja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud ja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on talle kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2.1 ja 2.2 pandud kohustused ka täitnud. Pooled vaidlevad ringkonnakohtu menetluses jätkuvalt hageja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks sobiva abinõu üle. Hageja ei nõustu kostja vastuhagi rahuldamisega ja kohustusega paigaldada tema enda kulul vihmavee ärajuhtimise süsteem ja lumetõke XXXXXXXXXX kõrvalhoone katusele. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse nõudeid.
3. Hageja taotleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.3 sõnastuse täpsustamist. Nimetatud punktis kohustas maakohus XXXXXXXXXX kinnistu omanikku V. Borissovit mitte tegema takistusi XXXXXXXXXX kinnistu omanikule L. Basukile XXXXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde tegemiseks. Selleks palub hageja lisada lausesse koma ja muuta otsustatu siduvaks mitte üksnes käesoleva asja poolte, vaid igakordsete kinnistute XXXXXXXXXX ja 51 omanike suhtes. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ja ei tohi olla vastuoluline (

§ 442lg 5).

Hageja apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Ringkonnakohus lisab kohtuotsuse resolutsiooni selguse tagamiseks resolutsiooni p-i 2.3 sõnastusse pärast sõnapaari „remonditööde tegemiseks“ koma. Koma panemisega lausesse tööde ring, mida kinnistu XXXXXXXXXX igakordne omanik võib XXXXXXXXXX kinnistul teha, ei muutu. Kuivõrd maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 2.5 rahuldanud hageja nõude XXXXXXXXXX kinnistu koormamiseks reaalservituudiga XXXXXXXXXX igakordse omaniku kasuks ja sisustanud reaalkoormatise viitega resolutsiooni p-dele 2.3 ja 2.4, on põhjendatud rahuldada hageja taotlus viia p 2.3 sisu kooskõlla p 2.5 otsustusega. Vastasel korral muutub reaalkoormatis kinnistu omaniku vahetumise korral sisutuks. Resolutsiooni p-ga 2.5 tuleb kooskõlla viia ka resolutsiooni p 2.4 sõnastus.

1. Hageja taotleb maakohtu otsuse tühistamist kostja vastuhagi rahuldamise osas (resolutsiooni p 3.1). Vastuhagi rahuldades kohustas maakohus hagejat paigaldama XXXXXXXXXX kõrvalhoone XXXXXXXXXX poolsele katuseäärele terve räästa pikkuses vee ärajuhtimise süsteemi, kasutades selleks AS Toode vihmaveesüsteemi. Vihmaveesüsteemi paigaldamise tähtajaks määras maakohus
2. jaanuari 2023, milline tähtaeg on möödunud, kuid hageja ei ole kohtuotsust täitnud ega vihmaveesüsteemi paigaldanud. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust resolutsiooni p-s 3.1 osas, milles maakohus kohustas hagejat kasutama AS Toode vihmaveesüsteeme. Kohtul on omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks AÕS § 89 alusel õigus kohustada naabrit lõpetama teise naabri omandi rikkumine ja panna selleks rikkujale kohustusi, kuid sellest ei tulene kohtu õigust kirjutada poolele ette millise tootja süsteeme peab ta selleks kasutama. Hageja peab paigaldama sellise 12 vihmaveesüsteemi ja lumetõkke, mis lõpetab teise poole omandiõiguse rikkumise ja täidab talle pandud kohustuse eesmärki- tagada vee äravool hageja kõrvalhoone katuselt nii, et vesi ei valguks XXXXXXXXXX kinnisasjale. Selle eesmärgi võib tagada ka AS Toode vihmaveesüsteemiga samaväärne süsteem. Vastavalt tuleb maakohtu otsust resolutsiooni p-s 3.
3. täiendada. 11.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Ringkonnakohtu istungil nõustusid mõlemad pooled, et resolutsiooni p-s 3.2 määratud kohtuotsuse täitmise korda tuleb muuta. Hageja juhtis vastaspoole tähelepanu sellele, et ta ei saa täita maakohtu otsuse nõuet paigaldada vihmaveesüsteem, tal ei ole ruumi selle paigaldamiseks, sest kostja on katnud oma kõrvalhoone seina metallplaadiga. Kui kostja selle eemaldab, saaks hageja vihmaveerenni paigaldada. Kostja nõustus metallplaadi (pleki) oma kõrvalhoone seinalt eemaldama. Pooled ei vaielnud ringkonnakohtu istungil selles, et hagejal tuleb vihmaveesüsteem paigaldada nii, et vihmaveerenni ja kostja kõrvalhoone seina vahele jääb vähemalt 2,5 cm. Sellise soovituse on andnud ka asjatundja M. Sarmet (II kd,tl 93) Ringkonnakohus kooskõlastas pooltega istungil järgmise täitmise korra: hageja peab vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldama

1. oktoobriks
2. Vähemalt nädal enne tööde tegemist teavitab hageja tööde tegemise ajast kostja esindajat Maia Ploomi telefoni teel (telefoni nr XXXXXXXX), et kostja saaks enne eemaldada XXXXXXXXXX kõrvalhoone seinalt metallplaadi. Kostja peab võimaldama hagejal ja töö tegijatel siseneda XXXXXXXXXX kinnisasjale nii vajalikes mõõtmisteks kui ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 3.
3. ettenähtud tööde teostamiseks. Pooltevaheline suhtlus seoses kohtuotsuse täitmisega toimub SMS-de vahetamise teel. Ringkonnakohus leiab, et pooltega istungil läbi arutatud täitmise kord tagab kohtuotsuse täidetavuse vastuhagi rahuldamise osas. Hageja selgituste kohaselt ringkonnakohtu istungil esitas ta apellatsioonkaebuse just seetõttu, et tagada kohtulahendi resolutsiooni täidetavus. Seega tuleb maakohtu otsus resolutsiooni p-des 3.
4. ja 3.
5. vastuhagi rahuldamise osas jätta muutmata, kuid täpsustada tuleb selles osas kohtuotsuse täitmise korda resolutsiooni p-s 3.
7. Alternatiivselt taotleb hageja, et kui maakohtu otsus vastuhagi rahuldamise osas jääb muutmata ja hageja peab paigaldama XXXXXXXXXX kõrvalhoone katusele vihmaveesüsteemi ja lumetõkke, peaks see toimuma kostja kulul. Hageja tugineb oma vastuväites maakohtu otsuse äärmisele ebaõiglusele selles osas. Hageja on toonud esile järgmised asjaolud: XXXXXXXXXX kinnistul paiknev kõrvalhoone on püstitatud varem kui XXXXXXXXXX (kostja) kõrvalhoone; naabri hoonele liiga lähedale ehitades võttis kostja ise riski, et vihmavesi naabri hoone katuselt voolab tema kõrvalhoonele; kostja võiks liikumisteed enda kinnistul kujundada viisil, et inimesed ei oleks ohustatud hageja kõrvalhoone üle piiri ulatuvast madalast katuseservast. Ringkonnakohus leiab, et need asjaolud ei ole aluseks hinnata hageja kohustust paigaldada talle kuuluval kinnistul asuvale kõrvalhoonele vihmaveesüsteem tema enda kulul äärmiselt ebaõiglaseks. Maakohus rahuldas vastuhagi AÕS § 148 lg-te 1-4 alusel, käsitledes kostja nõuet kinnistult XXXXXXXXXX lähtuvate kitsenduste kompensatsioonina. Maakohus võttis arvesse, et hageja on vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldamisega enda kulul ka maakohtu menetluses kompromissiläbirääkimistel nõustunud (maakohtu otsuse p 9.3). Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kompromissläbirääkimistel avaldatut ei saa pidada poole siduvaks seisukohaks ka olukorras, kus pooled asja kompromissiga ei lahendanud, samas ei ole hageja maakohtus vastuväidetes vastuhagile asunud teistsugusele seisukohale. Ehitise korrashoid on 13 omaniku kohustus, seega on ka vihmaveejuhtimiseks vastavate süsteemide paigaldamine omaniku kohustus, sest see tagab ka ehitise enda kaitse.
8. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tema omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks on piisav vihmavee ärajuhtimise süsteemi ja lumetõkke paigaldamine kostja poolt kõrvalhoone katusele. Hageja vaidlustab seetõttu oma põhinõude rahuldamata jätmise ja palub kohustada kostjat kõrvalhoone juurdeehitus lammutada vastavalt hagi lisas esitatud skeemile, alternatiivselt vähendada juurdeehituse kõrgust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja kõrvalhoone lammutamine arvestades hageja väiteid tema omandiõiguse rikkumise osas (kõrvalhoone takistab õhu liikumist ja päikesevalgust hageja hoonele, tuleoht) on ebaproportsionaalne hageja õiguste kaitse vahend. Riigikohtu praktika kohaselt on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema mandiõigus suuresti näiv (Riigikohtu
9. aprilli 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05 p 13). Kuigi maakohus tuvastas õigesti, et hageja kõrvalhoone on ehitatud varem kui kostja kõrvalhoone, asub hageja kõrvalhoone täpselt piiril ja kõrvalhoone katus ulatub üle piiri. See ei ole etteheidetav kostjale. Maakohus tuvastas arvestades asjatundja M. Sarmeti arvamust, et poolte õiguste rikkumine vihmavee juhtimisel on võimalik kõrvaldada poole omandiõigusesse vähem sekkuvamal viisil nii, et mõlemad piirinaabrid paigaldavad oma kõrvalhoone katusele vihmaveesüsteemi ja lumetõkke, mille kostja on enda väitel ka paigaldanud. Ringkonnakohus märgib, et hageja tugineb maakohtu otsuse vaidlustamisel apellatsioonkaebuses üksnes ebaõiglasele olukorrale, mille põhjustas kostja, kes ei pea kandma sellega seoses vastutust. Hageja apellatsioonkaebusest ei nähtu, et maakohus on hageja lammutusnõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt menetlusnorme. Puuduvad selged põhjendused, miks hageja maakohtu otsusega selles osas ei nõustu. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega hageja lammutamisnõude rahuldamata jätmisel (resolutsiooni p-d 4 ja 5) ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki neid põhjendusi korrata (

§ 654lg 6).

Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata.

1. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude lammutamisnõudele, kohustada kostjat täitma XXXXXXXXXX piiri poolel oleva ehitise tuleohutusnõudeid, koostades ja kooskõlastades selleks vajaliku projekti ja teostama selle alusel vajalikud tööd 90 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Apellatsioonkaebuses palub hageja selle nõude rahuldada viimase alternatiivina, st juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda tema kaebust kostja kohustamises lammutada kõrvalhoone juurdeehitus. Pooltel ei ole vaidlust selles, et arvestades XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX kinnistutel kõrvalhoonete paiknemist ei ole tuleohutusnõuded täidetud. M. Sarmeti arvamuse kohaselt ei vasta hoonetevaheline tuletõkkekuja nõuetele ei enne ega peale XXXXX garaaži laiendamist ja on tingitud kohalikust traditsioonilisest ehitusviisist (ajalooline ridaküla stiil). Hoonete vahel puudub tuletõkkemüür või tuletõkkesein. XXXXXXXXXX garaaži laiendusega olemasolevat olukorda halvemaks ega ka paremaks ei muudetud. Ringkonnakohus nõustub asjatundja arvamusega lammutusnõude rahuldamise mõju osas tuleohutusele. Hageja enda koostatud skeemilt, mille järgi ta soovib kostja kõrvalhoone juurdeehitise lammutamist (I kd lk 21) nähtub, et kui ka see nõue rahuldada, jääb ikkagi naabrite hoonete vahele väga väike vahe. Sega ei täidaks ka juurdeehitise lammutamine hageja soovitud eesmärki. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliste õigusnormide alusel nõuab hageja kostja kohustamist tellida tuleohutusnõuete projekt. Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja leiab, et kostja on jätnud tegemata konkreetsed tööd tuleohutuse tagamiseks, millega on rikutud hageja 14 omandiõigust, peab hageja ise AÕS § 98 alusel kohustamisnõude esitamiseks selliste tööde vajalikkust tõendama. Eelnevalt võib osutuda vajalikuks vastava projekti tellimine, mida peab sellisel juhul tegema see pool, kes tööde tegemist taotleb. Käesoleval juhul ei ole hageja sellist nõuet esitanud. Eraõiguslikku nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema ka hageja tsiviilõiguste rikkumine (Riigikohtu
2. aprilli 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 11). Olukorras, kus nii hageja nõue tuleohutuse küsimuses kui ka selle nõude alusasjaolud jäävad ebaselgeks, on maakohus jätnud nõude põhjendatult rahuldamata ja otsuses selgitanud hagejale tema õigusi pöörduda tekkinud olukorra lahendamiseks Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse poole. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et tuleohutusnõudeid peavad täitma mõlemad pooled. Vastuseks hageja märkusele apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis seisukoha selle nõude osas resolutsioonis kajastamata, märgib ringkonnakohus, et

§ 442

lg-ga 5 ja kohtupraktikaga on kooskõlas otsuse resolutsioon, milles kohus märgib kõik rahuldatud nõuded, kuid võib jätta nõuded, mille osas hagi ei rahuldata, eraldi välja toomata. 15. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis otsuses

§ 163

lg 1 alusel seoses hagi ja vastuhagi osalise rahuldamisega tasutud riigilõivu ja poolte õigusabi kulud poolte enda kanda, kuid kostja dokumentaalse tõendi (asjatundja M. Sarmeti arvamus) saamise kulud jättis võrdsetes osades poolte kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 720 eurot. Maakohus hindas asjatundja poole pöördumist põhjendatuks ning põhjendas hageja esitatud dokumentaalse tõendi kulu jaotust erinevalt muudest menetluskuludest sellega, et arvamuse andja on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja, mis annab arvamusele usaldusväärsust. Arvamus loob olukorrast selgema pildi ja see on asjakohane tõend. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestades hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust jätnud põhjendatult riigilõivu ja poolte õigusabikulud maakohtus

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotust selles osas muuta.

§ 163

lg 1 võimaldab kohtul otsustada, millisel viisil menetluskulusid hagi osalise rahuldamise korral jaotada ning menetluskulude täielikult või osaliselt poolte enda kanda jätmine on üks võimalik kulude jaotamise viis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul puudub alus jätta menetluskulud

§ 163

lg 2 alusel kostja kanda seetõttu, et kostja ei nõustunud maakohtu poolt pakutud kompromissiga. Maakohus on oma diskretsiooni ka selles osas piisavalt põhjendanud (otsuse lk 17) ja ringkonnakohus nõustudes maakohtuga ei hakka neid seisukohti kordama. Ringkonnakohus märgib, et vaidluse eset arvestades on seda liiki vaidluste lahendamine kõige mõistlikum kompromissiga ja maakohus tegi käesolevas asjas kompromissi saavutamiseks suuri jõupingutusi. Maakohus arutas pooltega kompromissi

1. aprilli ja
2. mai 2022 kohtuistungitel ning pärast seda edastas pooltele
3. mail 2022 kompromissi teksti (II kd tl 61), mille sisu vastab suures osas maakohtu poolt lõpplahendis otsustatule (eelkõige vihmavee süsteemide paigaldamine mõlema poole kõrvalhoonete katustele). Kompromissiga nõustus hageja, kostja kompromissi ei allkirjastanud, vaid soovis saada täiendavalt nõustamist kahelt asjatundjalt, kelle arvamused ta esitas maakohtule vastavalt
4. mail 2022 (I. Jevlanov) ja
5. juulil 2022 (M. Sarmet). M. Sarmeti arvamusest nähtub, et vastavalt kohtu soovitustele pöördus ka hageja tema kui asjatundja poole, kuid hagejalt saadud informatsiooni puudulikkuse tõttu ei saanud M. Sarmet hagejat huvitanud võimalikele kitsendustele tehnilisi lahendusi pakkuda, st M. Sarmet ei ole andnud asjatundjana vastust hageja küsimustele. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd just kostja soov saada asjatundja arvamust ei võimaldanud pooltel lõpetada menetlust kohtu poolt pakutud
6. mai 2022 kompromissi alusel, siis ei ole 15 põhjendatud maakohtu seisukoht, et erinevalt menetluskulude üldisest jaotusest käesolevas asjas, tuleb pool kostja esitatud dokumentaalse tõendiga seotud kulust jätta hageja kanda ja välja mõista temalt kostja kasuks 720 eurot. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ja jätab kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud apellatsiooniastmes

§ 163lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 16