KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 14. juunil 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-711 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja ravi os

) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Kaebaja esitas
2. novembril 2022 Tallinna Vanglale kahjunõudena pealkirjastatud pöördumise (nr 5-37/22/172-1), milles leiab, et vangla pole taganud talle kohast ravi ei tal diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ega C-hepatiidi vastu. Pea kolme kuu jooksul, mil kaebaja Tallinna Vanglas on viibinud, pole talle võimaldatud C-hepatiidi spetsialisti vastuvõttu. Kaebaja maksa seisund võib olla pärast kümme aastat kestnud kroonilist haigust muutunud kriitiliseks. Kaebaja on olnud pidevalt ravijärjekorras.
4. märtsil 2023 esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikuse alandamisega. Taotluse järgi diagnoositi kaebajal
5. aastal ATH. Vangla ei taganud talle vajalikku ravi ega arvestanud tema kohtlemisel talle pandud diagnoosiga. Sellega tekitas vangla kaebaja vaimsele tervisele pöördumatu kahju.
6. Tallinna Vangla tagastas kaebaja
7. märtsi
8. a taotluse
9. märtsi
10. a otsusega nr 537/23/27-
11. Otsuse järgi saabus kaebaja Tallinna Vanglasse
12. detsembril
14. detsembril 2016 paigutati ta ümber Tartu Vanglasse. Nimetatud periood on nõude aluseks. Võimalikust kahju tekitanud sündmusest on möödas enam kui kuus aastat. Nõue ei ole tähtaegne (riigivastutuse seaduse § 17 lg 3). Tähtaja ennistamiseks pole põhjust.
15. Kaebaja esitas
16. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitis. Tallinna Vangla pole taganud talle ATH ravi. Seetõttu tekkis kaebajal uus vaimse tervise rike (F60.3). Varem oli kaebaja 60% ulatuses töövõimetu, kuid ATH ravimata jätmise tõttu suurenes töövõime kaotus 100 protsendini. Kaebaja heidab vanglale ette ka C-hepatiidi ravimata jätmist. Kaebajal on see haigus olnud kümme aastat. On suur oht, et tal tekkib maksatsirroos. Kaebajale määrati ravi juba
17. detsembril 2022, kuid senini pole kaebajale isegi teada antud, millal ta võiks ravi saada. Kaebaja palub kohtul määrata hüvitise suurus.
18. Kohus jättis kaebuse
19. mai
20. a määrusega käiguta ja palus kaebajal kaebust täpsustada, et kohus saaks kontrollida, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning kas esitatud nõuded on tähtaegsed. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (määruse resolutsiooni p 1). Määrus on jõustunud.
21. Kaebaja esitas
22. mail 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja märkis, et kuigi ta on seoses ATH ravimata jätmisega ka varem vangla poole pöördunud, on praeguseks ilmnenud uued asjaolud, milleks on tema psüühikahäired, kohtulahendid, sh Euroopa Inimõiguste Kohtu omad, ja valeravi. Seetõttu soovib ta oma kahjunõude ennistada. Kuna kaebaja kohast ravi ei saanud, diagnoositi tal 2018 a-l psüühikahäire koodiga F60.
23. Praegu saab kaebaja ATH ravi, kuid ta oleks pidanud seda saama juba varem. Sellisel juhul oleks tema psüühiline tervis tõenäoliselt parem ja ta poleks 100% töövõimetu. C-hepatiidiga seoses palub kaebaja kohtu abi kohase ravi saamiseks. Avaldusele lisatud
24. mai 2023 kuupäeva kandvas kirjatöös selgitab kaebaja, et on suitsiidne. Viimati üritas ta enesetappu
25. a septembris ning sattus 12 päevaks kliinilisse koomasse. Nüüdseks on ühiskonnas täiskasvanute ATH-d teadvustatud. Diagnoosipõhine ravi koosneb teraapiast ja ravimitest. Kohase ravi saamise korral oleks kaebaja rahulikum, suudaks keskenduda ja alustatu lõpule viia. Pärast seda, kui kliiniline psühholoog, kes tegeles kaebajaga Tartus, määras kaebajale koostöös psühhiaatriga testid ja selle põhjal ravi, tunneb kaebaja end palju paremini kui enne. KOHTU PÕHJENDUSED I ATH ravimata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue
26. Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kaebaja kahjust teada sai (

§ 46lg 4).

1. Tallinna Vangla selgitas
2. aprilli
3. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas
4. detsembrist 2015 kuni
5. detsembrini
6. Järgnevatel aastatel viibis kaebaja Tallinna Vanglas lühikeste perioodide jooksul:
7. kuni
8. september 2017,
9. jaanuar kuni
10. veebruar 2018 ja
11. kuni
12. aprill
13. Uuesti paigutati kaebaja Tallinna Vanglasse
14. septembril
15. ATH ravimata jätmisega seoses esitatud kahjunõude tagastamisel
16. märtsi
17. a otsusega nr 5-37/23/27-2 (lisatud algsele kaebusele) lähtus vangla seega põhjendatult sellest, et kahjunõude aluseks oli aastane ajavahemik
18. aasta
19. detsembrist
20. aasta
21. detsembrini.
22. Kaebaja esitas
23. juuni
24. a puuduste kõrvaldamise avaldusega koos Tallinna Vangla
25. juuli
26. a vastuse nr 5-37/19/78-5 kaebaja poolt
27. mail 2019 esitatud tuhande euro suuruse kahju hüvitamise taotlusele. Toona nõudis kaebaja vanglalt kahju hüvitamist ATH ravimata jätmise eest samal ajavahemikul kui praeguses asjas. Nimetatud dokumendi järgi tugines kaebaja juba siis asjaoludele, et tal diagnoositi ATH ravimata jätmise tõttu uus isiksusehäire koodiga F60.3 ning et tema töövõimetuse protsent tõusis 60%-lt 100%-le. Vangla vastuse järgi tegid 2

§ 71lg 1).

Tähtaja ennistamise taotlus tuleb seetõttu rahuldamata jätta. 12. Kaebuse menetlus tuleb selle nõude osas kaebust menetlusse võtmata lõpetada (

§ 152lg 3 ja lg 1 p 2 koosmõjus § 124 lg-ga 2).

II C-hepatiidi raviks kohustamise nõue ja ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue.

1. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja nõuab vangla kohustamist talle C-hepatiidi ravi tagama ning sellise ravi tagamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja toob kaebuses esile, et talle määrati C-hepatiidi ravi
2. detsembril 2022, kuid kaebuse koostamise ajaks
3. aprillil 2023 pole ta veel ravi saanud. Seega puudutab see kahjunõue ajavahemikku
4. detsembrist 2022
5. aprillini
7. Tallinna Vangla esitas kaebaja tervisekaardi väljavõtte, millel kajastub dr Levitševa-Vatteri sissekanne „Näidustatud C hepatiidi ravi MAVIRET 420 mg 1–8 nädalat“.
8. jaanuaril 2023 on lisatud märkus „lisatud ravimi ootelisti“ (väljavõtte lk 5). Tallinna Vangla selgitas
9. aprillil 2023, et ravikuur maksab 6000–7000 eurot. Seetõttu on vanglas sellele ravile järjekord. Ravi võimaldatakse eelarvevahendite piires järjekorra alusel.
10. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval õigus esitada vangla toimingu peale halduskohtule kaebus tingimusel, et ta on enne esitanud vaide, mis on jäetud rahuldamata, tähtaegselt läbi vaatamata või tagastatud. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu poole juhul, kui ta on enne esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
11. Kaebaja esitas
12. novembril 2022 Tallinna Vanglale kahjunõude (vangla
13. aprilli
14. a seisukoha lisa), milles heitis vanglale ette seda, et talle pole võimaldatud pea kolme kuu jooksul C-hepatiidi spetsialisti vastuvõttu. Kaebaja märkis ka, et on olnud pidevalt ravijärjekorras, kuid pole kohast ravi saanud. Vangla selgitas kohtule, et
15. aprilli
16. a seisuga oli kaebaja
17. novembri 2022 kahjunõue, mis käsitleb mh C-hepatiidi ravi küsimust, menetluses.
18. Puuduste kõrvaldamise avaldusele on kaebaja lisanud ka
19. novembril 2022 Tallinna Vanglale esitatud vaide, milles heidab vanglale ette, et ta pole saanud seoses C-hepatiidiga eriarsti dr Levitševa-Valteri vastuvõtule. Vastuvõtud on korduvalt ära jäänud arsti ajapuuduse tõttu.
20. Kaebaja tugineb praeguses kaebuses asjaolule, et arst määras talle C-hepatiidi ravi
21. detsembril
22. Vangla pole seda ravi talle ravi võimaldanud. Ta on pidanud ootama ravijärjekorras. Seega ei ole tegu sama nõudega, kui need, mille kaebaja esitas vanglale enne ravi määramise otsust
23. ja
24. novembril 2022: nõude aluseks olevad asjaolud on teised (vt

§ 41lg 2). Pärast seda, kui arst määras kaebajale Mavireti ravi, ei ole kaebaja esitanud vanglale 3

§ 121lg 1 p 4 alusel.

21. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

1. Kaebaja esitas kohtule ka riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse. Kuna kohus lõpetab kaebuse menetluse ühe nõude osas ning jätab kaebuse ülejäänud nõuete osas läbi vaatamata, ei ole neid taotlusi vaja lahendada. Kohus märgib siiski, et lahendas kaebaja riigi õigusabi taotluse
2. mai
3. a määrusega, mis on jõustunud. Seega tuleks see taotlus jätta läbi vaatamata (

§ 55lg 3).

23. Kuna määrus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi avaldatavas määruses asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3). Pihel Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 4