Obsah (7)

§ 414§ 126§ 180§ 194§ 175§ 179§ 306

1-22-2253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2253(21221000044) Kohtunik Innokenti Menšikov Ko

) §-dest 311, 313, 314, 315, maakohus otsustas: 1 1-22-2253 Mõista Sergei Gorlatš süüdi KarS § 162 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning karistada teda vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, millest koheselt kuulub ärakandmisele 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.11.2021. a so 1 päev, lugedes koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 29 päeva vangistust, mis kuulub ärakandmisele alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud vangistus, so 1 aasta ja 6 kuud ja 28 päeva jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.10.2022.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Sergei Gorlatšile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Gorlatši vanglasse saabumise aeg. Asitõendid: - kriminaalasja juures asuvad elektrooniline andmekandja plaat 12 tk – jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; - Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahu 38, Jõhvi) asuvad N S seotud asukohtade X, Narva ning X, Narva läbiotsimiste käigus ära võetud esemed: A4 formaadis arve, maksekinnitus, roheline vihik(mille vahel kokkumurtuna A4 formaadis paber ja kuivatuspaber) ja punaste kaantega märkmik- tagastada N Sale. Mõista Sergei Gorlatšilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 981,00 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - kaitsjatasu riigi õigusabi korras, s.o summas 4525,20 eurot (neli tuhat viissada kakskümmend viis eurot ja kakskümmend senti). Kokku summas 5506,20 eurot. Lepingulise kaitsja kaitsjatasud jätta Sergei Gorlatši kanda.

§ 180

lg 3 alusel peab Sergei Gorlatš temalt väljamõistetud riigi nõude summas 5506,20 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700036353 ning selgitus „Sergei Gorlatš, 1-22-2253, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. 2 1-22-2253 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu 1. Sergei Gorlatš´i süüdistatakse selles, et tema kandideerides valimisliidu „Katri Raik nimekiri“ nimekirjas Narva linnas 2021 aasta kohalike omavalituse valimistel reg. nr. 131 all, 14.10.2021a eesmärgiga mõjutada teostama isikuid valimisel hääle andmiseks tema kandidatuuri kasuks, organiseeris koos MTÜ Narva Kutsehaigete Ühingu juhatuse liikme N Saga Narva Kutsehaigete Ühingu liikmetele Ida-Virumaal Toila vallas tasuta tervisepäeva, mis hõlmas väljasõitu Narvast Toila, Narva Muuseumi giidiga ekskurssiooni Toila-ORU pargis, summas 80 eurot, Toila SPA Hotelli „Tervisepäeva“ paketti 40 inimesele (sisaldab toitlustust restoranis ja 35 inimesele 3 h SPA Termide külastust ja 5-le inimesele „Welness“ külastust (Toila SPA hotelli arve summas 819 eurot) ning hilisemat piknikueinet. SPA külastus ning ekskursioon oli rahastatud Sergei Gorlatši poolt ning määratud isikute ringile, s.o 40 inimesele, oli väljasõit tasuta hüvena. Hilisem piknik ning bussiga transport oli rahastatud MTÜ Narva Kutsehaigete Ühingu poolt. N Sa instrueeris eelnevalt väljasõidul osalejaid kaasa võtma ID-kaardid koos PIN1 ja PIN2 koodidega ehääletamise teostamiseks, mis toimus alljärgnevalt. 14.10.2021 tundes tänuvõlgu N Sa ees ja soovist teha temale head, L T 08:07:32 enne väljasõitu Toila Spaasse, bussi juures väljas, sisestas oma abikaasale A Cile kuuluva ID kaardi koos PIN koodidega Sergei Gorlatš arvutisse, et viimane saaks teostada hääleandmist enda kasuks, samamoodi e-hääletas 08:08:34 ID kaarti kasutades L T ise. 14.10.2021 Pärast Toila-Oru Pargi külastus paluti inimestel, kellel kaasas ID-kaardid ning PIN 1 ja PIN 2 koodid, hääletada kandidaadi nr. 131 poolt. Valimiste teostamiseks kutsusid Sergei Gorlatš ja N Sa inimesed ükshaaval bussi tagaistmele, kus istus sülearvutiga Sergei Gorlatš. ID kaarti kasutades soovisid tänutäheks tehtud reisi eest teostada e-valimisi 14.10.2021 kella 11:12:34 kuni 11:47:07: kokku 17 (sh. N Sa) inimest: T F; N Sa, I B, V J; L P; T S, I O, N K, N K, O G, G G, E M , V S, N S; T R, J S, ja S S. Lisaks edastati Sergei Gorlatšile N Fi; N Si ja J T ID-kaardid PIN koodidega valimise teostamiseks. Ülejäänutel, kes ID-kaardi koode kaasa ei olnud võtnud, paluti valik teha järgmisel päeval valmisjaoskonnas. Sergei Gorlatš, mõjutades soodustuse andmisega inimesi teostama valmistel valikut tema enda kandidatuuri kasuks, pani toime valimisvabaduse rikkumise s.o KarS § 162 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung 2.Süüdistatav Sergei Gorlatš ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil olid ülekuulatud ka tunnistajad ja olid uuritud kirjalikud tõendid. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 4.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatav, kandideerides valimisliidu „Katri Raik nimekiri“ nimekirjas Narva linnas 2021 aasta kohalike omavalituse valimistel reg. nr. 131 all, organiseeris koos MTÜ Narva Kutsehaigete Ühingu juhatuse liikme N Saga Narva Kutsehaigete Ühingu liikmetele Ida-Virumaal Toila vallas tasuta tervisepäeva, mis hõlmas väljasõitu Narvast Toila, Narva Muuseumi giidiga ekskurssiooni ToilaOru pargis, summas 80 eurot, Toila SPA Hotelli „Tervisepäeva“ paketti 40 inimesele (sisaldab toitlustust restoranis ja 35 inimesele 3 h SPA Termide külastust ja 5-le inimesele „Welness“ 3 1-22-2253 külastust (Toila SPA hotelli arve summas 819 eurot) ning hilisemat piknikueinet. SPA külastus ning ekskursioon oli rahastatud Sergei Gorlatši poolt ning määratud isikute ringile, s.o 40 inimesele, oli väljasõit tasuta. Hilisem piknik ning bussiga transport oli rahastatud MTÜ Narva Kutsehaigete Ühingu poolt. Puudub igasugune vaidlus ka selles osas, et pärast ekskursiooni bussis toimus e-hääletamine, st oli pakutud bussis viibivatele isikutele hääletada valimistes, kasutades Sergei Gorlatši sülearvutit ning isikute ID-kaarte PIN-koodidega. Antud faktid on tõendatud kohtuistungil uuritud isiklike ning dokumentaalsete tõenditega ja omaks võetud ka süüdistatav Sergei Gorlatši poolt.

1. Nii, süüdistatava N Sa ütlustest tuleneb, et ta on MTÜ Narva Kutsehaigete Ühingu juhatuse liige. MTÜ tegevus toimub, linna eraldatud ruumides aadressil X. Ta kohtus Sergei Gorlatšiga seoses tema valimiskampaaniaga, ta tõi enda valimisreklaami. Vestluses mainisid, et võiks korraldada MTÜ liikmetele Toila Spa väljasõitu, mille eest maksab S.Gorlatš. Konkreetne päev väljasõiduks oli valitud tema, N.Sa, poolt. MTÜ maksis selle eest omalt kontolt, hiljem S.Gorlatš andis temale üle 819 eurot sularahas. Ta pakkus võimalust võtta selles üritusest osa MTÜ liikmetele, paludes neid võtta kaasa ID-kaarte, samuti ütles nendele, et reisis on võimalik hääletada S.Gorlatši või K.Raigi poolt kuna S.Gorlatš ütles, et ta sõidab nendega kaasa ja võtab sülearvuti kaasa, ja on siis võimalik hääletada. S.Gorlatš omal initsiatiivil tellis ka ekskursiooni Toila pargis. Enne ürituse ütles ta reisis viibivatele isikutele, et S. Gorlatš on lubanud tasuma selle ürituse eest. Pärast ekskursiooni, kui kõik olid tagasi bussis, ta ütles, et nüüd on võimalik hääletada elektrooniliselt. Mõned inimesed tulid S.Gorlatši juurde, andsid temale ID-kaarte ja hääletasid S.Gorlatši arvuti kaudu.
2. 18.10.
3. a koostatud vaatlusprotokollist (KoTo lk 27-28) nähtub, et 14.10.2021 Sergei Gorlatši kasutuses olevalt IP-aadressilt e-hääletasid 17 inimest süüdistuses näidatud ajas ja kohas. Seda kinnitab ka vaatlusprotokoll (KoTo lk 11,12), väljatrükk andmebaasist (KoTo 14,15), vaatlusprotokoll (KoTo 27,28). S.Gorlatši sülearvuti vaatlusprotokollist (KoTo lk 160-182) tuleneb, et süüdistuses nimetatud isikud e-hääletasid just selle sülearvuti abil. 14.10.2021 arvest (KoTo lk 8) tuleneb, et nimetatud väljasõit maksis 819 eurot. 18.10.2021 arve (KoTo lk 2) kinnitab, et arve 14.10.2021 ekskursiooni eest summas 80 eurot oli esitatud S.Gorlatšile. Arve oli tasutud S.Gorlatši poolt (KoTo lk 4) Ülejäänud kirjalikud tõendid kajastavad süüdistatavate liikumist ja telefonivestlusi ning otseselt pole seotud süüdistuse sisuga, mistõttu kohus on seisukohal, et nende kajastamine kohtuotsuses pole vajalik.
4. Antud asjas aga kuulub lahendamisele küsimus, kas süüdistuses märgitud tegevus moodustab süüdistatav Sergei Gorlatšile inkrimineeritud kuriteo koosseisu või mitte kuna nii süüdistatav Sergei Gorlatš kui ka tema kaitsja väidavad, et tegemist oli tavalise valimiskampaaniaga, mis pole väljunud seaduse piiridest. 8.KarS § 162 lg 1 näeb ette vastutust inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast. 9.Süüdistatav Sergei Gorlatši versiooni kohaselt, 2021.a. ta kandideeris kohaliku omavalitsuse valimistel K.Raigi nimekirjas, ta tegeles kogu valimisagitatsiooni korraldamisega, koordineeris ajalehtede väljaandmist, koordineeris kogu välisreklaami, valijatega kokkusaamisi. 4 1-22-2253 2021.a. septembris sai ta ema kaudu teada, et N.Sa soovib toetada teda valimistel, kohtus N.Sa tema kontoris. Ta võttis kaasa oma voldikud. Tuli tema juurde, andis N.Sale kätte ja palus, et teine annaks need edasi oma ühingu liikmetele. Tema küsis, kas on olemas selline võimalus, et koguda MTÜ liikmed, sest oma valimiskampaania ajal üritas võimalusel inimesed kokku kutsuda. N.Sa pakkus, et võiks korraldada MTÜ liikmetele reisi spaasse ning küsis, kas ta on valmis toetama rahaliselt, tema nõustus. Hiljem kui N.Sa helistas talle tagasi ja ütles, et on kindel kuupäev ja selle maksumust, ta ütles N.Sale, et tema spaasse ei tule ja tal pole võimalik suhelda inimestega bussis. MTÜ Narva Kutsehaigete ühingu ja N. Saga suhtlus oli üks suhtlus, mis oli valimiskampaania ajal. Ja sellel ei olnud mingit erinevust võrreldes teistega. Algul oli suhtlus juhiga ja seejärel oli ülesandeks inimesed kokku kutsuda suhtlemaks nendega. Eesmärk oli inimesi kokku kutsuda. Ja nende kokku kutsumiseks oli vaja neile midagi pakkuda. Kõikidel oma üritustel nad tegutsesid samamoodi. Kavatses koos nendega minna, sest tal oli plaanis viibida koos nende inimestega isiklikult. Alguses oli tall planeeritud suhelda inimestega. Aga kui nad võtsid isted bussis, ei kihutanud ta kohe rääkima inimestele oma valimislubadustest. Hiljem aga pargi ekskursiooni ajal tundis juba inimeste meeleolu ja sisuliselt ta ei tea, kas Sa on eelnevalt arutlenud nendega selle üle, kuid need Sa jutud bussis, et toetagem Gorlatši valimistel, oli siis tema arvamusel piisavalt. Ja sellel sihtrühmal puudusid küsimused, kes on Gorlatš, mida ta hakkab tegema. Kui oldi tagasi ekskursioonilt ja võeti istet bussis ja Sa ütles, et meie keskel viibib Gorlatš, toetagem teda valimistel, ta hakkas siis rääkima, et on olemas võimalus hääletada praegu. Seda ei ole eelnevalt planeeritud. Inimesed e-hääletasid tema arvuti kaudu, hääletasid omal soovil, mingit survet polnud. Päris lõpus hääletamise järel ütles Sa, et tänagem ekskursiooni eest M. S-St, ja tänagem S. Gorlatši abi eest selle reisi korraldamisel. Teisisõnu ei öelnud ta mikrofoniga või valjuhäälega, et ta olevat aidanud rahaliselt või kindlas rahasummas. Pärast hääletamist ta lahkus bussist ja pöördus tagasi Narva. Arvab, et tegemist oli seadusega lubatud valimisagitatsiooniga.
5. Kaitsja on asunud seisukohale, et selles menetluses on rikutud

§ 194lg 1 põhimõte, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olema ajend ja alus.

Mingit põhjust kriminaalmenetluse alustamiseks pole olnud. Peale selle, S.Gorlatši tegevus ei moodusta talle inkrimineeritava kuriteo koosseisu kuna tegemist oli poliitilise agitatsiooniga. Peaaegu kõik tunnistajad nii kui nii juba enne reisi soovisid hääletada kas S.Gorlatši või K.Raigi poolt. Samuti leidis kaitsja kohtuvaidlustes, et KarS § 162 sõnastus on põhiseadusevastane ning tuleb alustada põhiseaduse järelevalve menetluse.

1. Kohus kaitsja ja süüdistatava arvamustega ei soostu. 12.Tuleb nõustuda kaitsjaga, et kohtule esitatud dokumentidest pole nähtav, kelle käest või kuidas sai politsei või prokuratuur võimalikust kuriteost teada. Samal ajal pole alust väita, et sellega seoses oli menetluse alustamine põhjendamatu. Nagu nähtub esitatud tõenditest, S.Gorlatši käitumine oli selline, et kõne all tuleb küsimus, kas selline tegevus moodustab kuriteokoosseisu või mitte, st menetluse alustamine oli igati põhjendatud.
2. Kaitsja taotlus põhiseaduse järelevalve alustamiseks läbivaatamisele ei kuulu kuna nimetatud taotlus oli esitatud alles kohtuvaidlustes, st pärast kohtuliku uurimise lõppemist. Kaitsja pole taotlenud ka kohtuliku uurimise uuendamist.
3. Analüüsides kohtule esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et S.Gorlatši ja N.Sa tegevus oli algusest peale sihipäraselt suunatud sellele, et mõjutada inimesi hääletada S.Gorlatši poolt valimistes, ära kasutades inimeste tänutunnet tasuta reisi eest ning nö realiseerida tulemust kohapeal. Seda kinnitab muuhulgas ka S.Gorlatši enda käitumine. 5 1-22-2253 Väljasõit spaasse oli korraldatud just sel päeval, mil oli võimalik hääletada elektrooniliselt. S.Gorlatšil oli kaasas sülearvuti, mille kaudu oli võimalik korraldada e-hääletamine kohapeal (kas S.Gorlatš kasutas selle ka mingil teisel eesmärgil reisi kestel, pole oluline). Sellest võimalusest rääkis N.Sa MTÜ liikmetele juba enne reisi, mis kinnitab seda, et selline tegevus oli eelnevalt kokku lepitud S.Gorlatši ja N.Sa vahel. Sel eesmärgil palus N.Sa reisijatel kaasa võtta ID-kaarte PIN-koodidega (seda kinnitasid ka tunnistajad N S ja L T).
4. S.Gorlatš väitis kohtuistungil, et alguses oli tal planeeritud suhelda inimestega, aga kohapeal otsustas ta, et see pole vajalik tema eesmärkide saavutamiseks. Samal ajal, vastavalt S.Gorlatši enda ütlustele(„ütlesin N.Sale, et mina spaasse ei tule ja mul pole võimalik suhelda inimestega bussis“), ta algusest peale ei kavatsenudki tutvustada väljasõidu ajal MTÜ liikmetele oma poliitilisi väljavaateid ega tegeleda valimisagitatsiooniga. Pole usaldusväärne ka S.Gorlatši väide, et N.Sa pakutud võimalus e-hääletada kohapeal bussis oli talle üllatuseks. Nii, tunnistaja L T ütluste kohaselt, ta teadis planeeritavast reisist N.Sa käest, ise osaleda ei saanud, aga N.Sa ütles talle, et bussis on võimalik e-hääletada, ta tuli kohale juba enne bussi väljumist Narvast ja hääletas S.Gorlatši sülearvuti kaudu nii enda, kui ka kohal mitteviibiva abikaasa eest. Seega tuleb asuda seisukohale, et S.Gorlatši bussis viibimise üks ja ainus eesmärk oli korraldada e-hääletamine S.Gorlatši poolt tema ja N.Sa mõjutatud isikute seas ning selline tegevus oli eelnevalt kokku lepitud N.Sa ja S.Gorlatši vahel.
5. Enne hääletamist ütles N.Sa reisijatele, et üritus rahastatakse S.Gorlatši poolt, kes viibib koos nendega bussis (seda kinnitab ka tunnistaja M S-S). Tunnistaja T F ütluste kohaselt, bussi sisenedes N. Sa tutvustas S.Gorlatši ja ütles, et „ta on S. Gorlatš, kes on korraldanud meile reisi“. Tunnistaja I B kinnitas, et enne reisi helistas talle N.Sa ja ütles, et üks Narva saadik korraldab invaliididele väljasõitu. N.Sa ütles, et too hakkab balloteeruma linna volikokku, kavatseb aidata puuetega isikutele. Üksnes tunnistaja T R ütles, et sellest, et reisi rahastas S.Gorlatš, avaldati juba pärast hääletamist. Kuna ülejäänud tunnistajad seda ei kinnita, siis asub kohus seisukohale, et tegemist on tunnistaja eksimusega. Nende ütlustega on ümberlükatud S.Gorlatši väide, et N.Sa ütles sellest, et S.Gorlatš vaid abistas selle reisi korraldamist ning ütles seda juba pärast e-hääletamise lõppemist. Seega on tõendatud, et juba enne hääletamist anti inimestele teada, et nad saavad tasuta reisi just tänu S.Gorlatšile.
6. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et S.Gorlatš valis selleks manipulatsiooniks väga haavatava sihtgruppi kuna MTÜ-sse Narva Kutsehaigete Ühing kuuluvad vanad ja haiged inimesed, mis tuleneb juba selle MTÜ nimetusest ning tasuta reis spaasse oli nendele piisavalt väärtuslik kingitus. Näiteks, tunnistaja G G andis kohtuistungil ütlusi, et oleks hääletanud ka Keskerakonna poolt, kui nemad oleksid Gorlatši asemel sellise väljasõidu korraldanud. Tunnistaja I B, vastates prokuröri küsimusele („Kui S. Gorlatš ei oleks seda väljasõidu korraldanud, kas te oleksite tema poolt hääletanud iseseisvalt?“) vastas „Ma ei tea, kas ma oleks hääletanud nimelt tema poolt, kuid kavatsesin hääletada K. Raigi valimisliidu poolt ikka. Tolleks ajahetkeks ei olnud mul kindlalt isikut, kelle eest annaksin oma häält“. Tunnistaja V S sõnade järgi, kuivõrd Sergei Gorlatš tegi talle head, siis ta oli ka valmis S.Gorlatši poolt hääletama. Kõik need tõendid omavahelises kontekstis viitavad sellele, et S.Gorlatš sihipäraselt, tegutses koos N.Saga, lubas ja tegelikult ka andis valijatele varalise soodustuse (tasuta reisi spaasse) just eesmärgiga mõjutada neid hääletama tema poolt ning tegemist ei olnud tavalise puhkereisiga. S.Gorlatš ja N.Sa korraldasid reisi niimoodi, et inimesed hääletaksid kohapeal ning kandidaati 6 1-22-2253 sülearvutis, st. S.Gorlatši juuresolekul ja juhendamisel, et avaldatud mõju oleks maksimaalselt efektiivne. S.Gorlatši isiklik juhendamine oli sel juhul hädavajalik tema eesmärki saavutamiseks kuna enamus tunnistajad selgitasid kohtus, et nad ei tea, mis vahe on ID-kaardi PIN1 ja PIN2 koodidega ning et iseseisvalt nemad e-hääletada ei oska. Kohtu arvates, selles ongi põhimõtteline erinevus tavalise valimisagitatsiooni, kus mõnikord ka jagatakse valijatele söögid-joogid ja erinevat laadi väiksemad kingitused ning valijate ebaseadusliku mõjutamise vahel. Sel põhjusel ei saa pidada S.Gorlatši tegevust tavaliseks ja legaalseks valimisagitatsiooniks (seda enam, et bussis või ekskursioonil mingit agitatsiooni pole toimunudki), nadu seda väidavad süüdistatav ja tema kaitsja. Kuna KarS §162 ettenähtud kuriteo puhul tegemist on formaalse kuriteokoosseisuga, siis selle kuriteo koosseisu täidetuse vaatenurgast pole oluline, kui palju inimest süüdistatava ebaseadusliku mõju all otsustasid hääletada just tema poolt, pole tähtis ka see, et inimestel oli võimalus keelduda hääletamast kohapeal, hääletada teise kandidaadi poolt või hääletada hiljem valimisjaoskonnas. Pole oluline ka see, et mõned isikud otsustasid hääletada S.Gorlatši poolt juba enne reisi (nt tunnistajad N.S, G B, L T, T F jne). Need asjaolud ei muuta toimepandud kuritegu olematuks. Samuti nõustub kohus prokuratuuri seisukohaga, et mõned inimesed ei saa siiani aru, et neid mõjutati hääletama Sergei Gorlatši poolt, sest vanainimesed on äärmiselt ustavad ja jäävad väga kergelt nii-öelda tänuvõlgu. Tähtis on see, et S.Gorlatš kavatses ebaseaduslikult mõjutada inimesi hääletama tema poolt ja tegi seda. Ka pole oluline, kas ta oli selles tegevuses üleüldse edukas või mitte. Samal ajal tuleb tunnistada, et S.Gorlatš oli enda ebaseaduslikus tegevuses piisavalt edukas ning tema valitud „valimisstrateegia“ tasus ennast ära valijate hääle kogumise mõttes. Väärib tähelepanu ka asjaolu, et süüdistatav S.Gorlatši soov koguda endale hääli oli nii tugev ja printsiibitu, et ta lubas bussis hääletada ka teiste, kohal mitteviibivate isikute eest. Nt N Sa hääletas oma mehe, N Si, eest, kasutades mehe ID-kaardi ja PIN-koode, A T asemel e-hääletas tema abikaasa L.T, T R andis häält ka ema eest.
7. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et on tuvastatud S.Gorlatši tahtlus KarS §162 ettenähtud kuriteo kõigi objektiivsete tunnuste suhtes ning süüdistatav rikkus teiste isikute valimisvabaduse kavatsetult. Seega esinevad süüdistatava tegevuses talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas
8. Sergei Gorlatši karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. KarS § 162 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmaastase vangistuse. Kohus on seisukohal, et rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ega kahetsenud tehtut. Tegemist on Narva linnas väga tuntud ja siiamaani tegutseva poliitikuga, kes varem töötas ka Narva aselinnapea ametikohal. Kohus on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud teoga riivas süüdistatav S.Gorlatš inimeste õiglustunnet ning usku vabadesse valimistesse väga intensiivselt. Süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. Sellega seoses asub kohus seisukohale, et selleks, et mõjutada Sergei Gorlatši edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, tuleb karistada teda üksnes vangistusega. 7 1-22-2253 Tuleb võtta arvesse ka Sergei Gorlatši ebaseadusliku tegevuse ulatust. Süüdistatav püüdis ebaseaduslikult mõjutada umbes 40 valijat ning vähemalt 17 valijate suhtes oli Sergei Gorlatši kuritegelik tegevus edukas. Lähtudes ülaltoodust, asub kohus seisukohale, et Sergei Gorlatši süü on üle keskmise suurusega, mistõttu peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistus üle KarS § 162 lg 1 ettenähtud vangistuse keskmise määra. Võttes arvesse seda, et Sergei Gorlatš on varem kohtu poolt karistamata, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes KarS § 73 sätteid.
9. Samal ajal asub kohus seisukohale, et katseaja toime võiks Sergei Gorlatšile mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on see seotud. Selle eesmärgi saavutamiseks määrab kohus süüdistatavale šokivangistuse. Sergei Gorlatši šokivangistusel on käesoleval juhul ka üldpreventiivne eesmärk. Õiguskorra kaitsmise huvides antakse selle lahendiga kindel signaal poliitikutele, kes otsustavad ausa valimiskampaania tegemise asemel koguda valijate hääli ebaseaduslikul teel, et taoline tegevus on demokraatlikus riigis eriti taunitav. Menetluskulud ja asitõendid 21.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175

lg 1 p-d 1, 4).

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 654 eurot. St, et sundraha suurus on 981 eurot. 22.Kohtumenetluses määratud kaitsja kaitsjatasu kogusuurus on 4525,20 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena (kinnitatud kohtu poolt 13.10.2022 ja 26.10.2022), peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise 24.08.2022 taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja materjalidega tutvumisele ja seisukoha kujundamisele 360 minutit ning kaitsja on palunud tasu suurendada asja mahukuse ja kiireloomulisuse tõttu. Lisaks kulus kaitsjal koosolekuks kaitsealusega ja materjali arutamisele kuuel erineval ajavahemikul kokku 205 minutit. Istungimenetluses osalemise ajakulu kokku 425 minutit. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise 12.10.2022 taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuistungi ettevalmistamiseks ja süüdistusaktiga tutvumiseks 90 minutit. Lisaks kaitsekõne koostamisele, tõendite täiendavale analüüsile, protokollidega tutvumisele ja koosolekutele kaitsealusega 360 minutit. Lisaks taotleb kaitsja tasu arvestust ka kohtuistungil osalemise ajakulu eest kokku 910 minutit ja kohtuotsuse kuulutamisele kulunud ajakulu eest 30 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist on mahuka ja keeruka kriminaalasjaga, seega on kriminaalasja materjalidega tutvumisele ja ettevalmistamisele kulunud aeg kaitsja toodud ulatuses põhjendatud ning kohus ei pea kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Küll on kaitsja eksinud kohtuotsuse kuulutamise kellaajas. Kuna kaitsja osales kohtuotsuse kuulutamisel ja tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, siis kellaajamääratlusega eksimine ei too kaasa kõnealuse kulu põhjendamatuks lugemist. Seega on kohtumenetluses määratud kaitsja kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 4525,20 eurot. Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 8 1-22-2253 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. Ühtlasi tähendab eelnev, et menetluses tekkinud määratud kaitsja kaitsjatasu kogusuuruseks on kohtumenetluses tekkinud kulu summas 4525,20 eurot (sh käibemaks 20 %). 23.Kohtumenetluse käigus on tekkinud ka

§ 175lg 1 p 1 kohaselt lepingulise kaitsja kaitsekulud.

Kuivõrd tegemist on süüdimõistva kohtuotsusega, siis on põhjendatud kaitsjatasu jätta Sergei Gorlatši kanda. 24.Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 981 euro suuruse sundraha ja 4525,20 euro suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kujundades seisukohta Sergei Gorlatši varalise seisundi üle, osutab kohus asjaolule, et Sergei Gorlatš on tööga hõivatud ja mõistetud reaalseks karistuseks on 29 päeva. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et Sergei Gorlatši varaline seisund on piisav, et menetluskulude tasumine ei ole liialt koormav. Kohus osutas eelnevalt

§ 180lg 3 ls 1 sõnastusele.

Sellest tuleneb, et menetluskulude väljamõistmisotsustust tehes ei hinda kohus mitte üksnes süüdistatava varalist seisundit vaid paralleelselt varalise seisundiga kuuluvad arvestamisele ka isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluses uuritud Sergei Gorlatši varasemat karistatust kajastavast karistusregistri väljavõttest ja kohtuotsustest nähtub, et Sergei Gorlatš on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Käesoleva kohtuotsusega on Sergei Gorlatšile mõistetud reaalseks karistuseks 29 päeva vangistust, mis ei takista isiku sissetulekute hankimise võimalust ulatuses, mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga. Seega on süüdistataval maksevõime riiginõuete täimisel. Järelikult puudub objektiivne alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. 25.Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Sergei Gorlatš peab menetluskulud kogusummas 5506,20 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. 26.Tulenevalt

§ 306

lg 1 p-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Toimikusse on asitõendina lisatud kaksteist elektroonilise andmekandja plaati salvestistega. Juhindudes

§ 126

lg 3 p-st 1, jätab kohus kõnealused elektroonilise andmekandja plaadid toimikusse, s.o kriminaalasja materjalide juurde. Lisaks asuvad Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas(Rahu 38, Jõhvi) N Saga seotud asukohtade X, Narva ning X läbiotsimiste käigus ära võetud esemed: A4 formaadis arve, maksekinnitus, roheline vihik (mille vahel kokkumurtuna A4 formaadis paber ja kuivatuspaber) ja punaste kaantega märkmik. Vastavalt

§ 126

lg 3 p 2 asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Nimetatud esemed kuuluvad tagastamisele omanikule ehk N Sale. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 9