Obsah (9)

§ 113§ 170§ 167§ 11§ 164§ 171§ 172§ 108§ 1131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-103953 Tsiviilasi Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines

§ 113

lg 2 alusel arvestada viivist alates oma nõude kostjale teatamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 16.03.2023. Seega on hagejate viivisenõue põhjendatud kogusummas 349,02 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 6 400 eurot protsendina

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 640 eurot (16 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (

§ 113¹ lg 1).

8. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus kokku summas 6 400 eurot, viivis kuni 16.03.2023 summas 349,02 eurot, sissenõudmiskulud summas 640 eurot, viivis põhisummalt 6 400 eurot protsendina

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni, viivis põhisummalt 6 400 eurot protsendina

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.03.2023 kuni nõude täieliku täitmiseni.

1. Hageja 20.04.2023 menetlusdokumendi kohaselt nõuded on loovutatud reisijate poolt Lennuabi OÜ-le, kuivõrd nõude loovutajad on nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (vt Riigikohtu
2. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik). Kui loovutamise üle on vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on loovutatud. Hageja esitab lisaks nõude loovutamise aktidele ka Lennuabi OÜ esindaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise aktid, millega tõendab, et nõuded on loovutatud. 3 2-23-103953 10.

§ 170

käsitleb nõude loovutamisest võlgnikule teatamist ja näeb ette põhimõtteliselt kaks võimalust, kuidas saab suhtes võlgnikuga tugineda nõude loovutamisele. Esiteks on võimalik, et senine võlausaldaja teatab loovutamisest võlgnikule – sel juhul loetakse, et loovutamine on tema suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei kehti. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega on käesoleval juhul oluline, et võlausaldaja (reisija) oli allkirjastanud dokumendi, millega loovutas nõude hagejale ning võlgniku suhtes ei omanud tähtsust kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehtinud. Hageja on lisanud vastusesse ka Lennuabi OÜ esindaja poolt allkirjastatud lepingud ning leiab, et nõude loovutus oli kehtiv võlgniku suhtes nii hagiavalduse esitamise ajal kui käesoleva vastuse edastamise ajal. Vastavalt

§ 167

lg-le 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. 11.

§ 113

lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja palub kohtul arvestada viivist põhisummalt 6 400 eurot protsendina

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.

1. Hageja viivisenõue alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 on summas 93,90 eurot.
2. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole 12.04.2023 vastuses hagile esitanud ühtegi põhjendust, et lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud.
3. Hageja 04.05.2023 täiendava seisukoha kohaselt kostja käitumine siinses menetluses on pahatahtlik ning pelgalt ajendatud tema soovist saada rahalist kokkuhoidu jättes hageja klientidest lennureisijatele lennuhüvitised välja maksmata. hageja on hagi esemeks olevate nõuete omanik ning on vastavad nõuded saanud oma klientidelt (s.o lennureisijad) kellele hageja teeb pärast kohtuotsuse tegemist, jõustumist ja täitmist omapoolsed väljamaksed. Lisaks hagile lisatud nõude loovutamise lepingutele on kliendid www.lennuabi.ee keskkonnas registreerudes väljastanud hagejale ka eraldiseisvad volikirjad, millega on kliendid andnud hagejale mh õiguse nõuda ja saada klientide asemel lennufirmalt hüvitisi. Hageja ei tee ühtegi toimingut hüvitise nõudmiseks, enne kui klient on volikirja allkirjastanud. Kõnealust dokumenti nimetatakse volikirjaks pelgalt seetõttu, et lennufirmad enamasti ei aktsepteeri nõude loovutamise akte kohtuvälises menetluses, st nõutakse eelnevate asemel dokumente mille nimeks on volikiri. Hageja esindaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ning ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et hageja on õigustatud isik nõudeid sisse nõudma. Lisaks märgib hageja, et kostja ei tuginenud maksekäsu kiirmenetluse vastuväites sellele, et hagejal ei olnud õigust nõuet esitada.
4. Kostja esindaja ütles enne hagimenetlust peetud 08.03.2023 telefonikõnes, et esitab maksekäsu kiirmenetluses vastuväite selleks, et pooled saaksid hagimenetlusse üleandmise aega kasutada kompromissi sõlmimiseks ja selleks ajaks oli kostja esindaja tutvunud ka kõigi nõude loovutamise lepingutega. Ka hagejale uuesti kompromissi ettepanekut tehes 30.03.2023 ja 07.04.2023 oli kostja tutvunud kõigi käesoleva hagi materjalidega, sh kõigi nõude loovutamise dokumentidega.
5. Kostja väidab oma seisukohas, et M Ke isal ei olnud õigus allkirjastada oma alaealise lapse eest nõude loovutamise lepingut. M K reisis sama bookingu nr xxx alusel nagu täiskasvanud M K ja K K. Alaealised lapsed saavad reisida koos lapsevanemaga või koos notariaalselt volitatud esindajaga ning alaealise lapse nõuet saab loovutada üksnes lapsevanem või eestkostja. Arvestades 4 2-23-103953 asjaoluga, et nii M Kel kui ka M Kel on sama perekonnanimi, 3 sama perekonnanimega inimest (naine, mees ja laps) reisisid sama bookingu alusel, saab loogiliselt eeldata, et tegemist M K vanematega, kes koos oma alaealise lapsega reisisid. Hageja leiab, et M K lapsevanem M K, kes on isana märgitud ka M K sünnitunnistusele, oli õigus loovutada ka M K nõue hagejale ning nõue on loovutatud. KOSTJA VASTUVÄITED
6. Kostja esitas 12.04.2023 vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Nõude loovutamise lepingu punkti 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Käesoleval juhul ei ole ükski tõendina esitatud nõude loovutamise leping hageja esindaja poolt allkirjastatud. Sellest johtuvalt ei ole ühtegi nõude loovutamise lepingut vastavalt lepingu punktile 11 ja

§ 11

lg-le 2 sõlmitud ning hageja ei ole reisijate määrusest tulenevate nõuete omanikuks saanud. Tekkinud on seega olukord, kus hageja on kostja vastu alusetult lennuhüvitise nõuded esitanud, kusjuures, pole teada, kas reisijad on endiselt lennuhüvitise nõuete omanikud või kas nad on nõuded kolmandatele isikutele loovutanud. Kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud nõude loovutamise lepinguid ei ole kehtivalt sõlmitud, siis ei ole hagejale üle läinud ka reisijate kõrvalnõuded, sh intressi ja sissenõudmiskulude nõuded.

1. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et neil on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Kuivõrd hageja ei ole esitatud nõuete omanik ning neil puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada, puudub kostjal seoses reisijatega ka lennuhüvitise ja sellega seotud nõuete hagejale hüvitamise kohustus. Ei ole tõendatud hageja põhinõue ja sellelt arvutatav viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue. Kostja palub kohtul jätta hageja hagiavaldus kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.
2. Juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud, millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu, vaidleb kostja vastu kõikide reisijate osas esitatud viivisenõude suurusele. Määrus ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (

§ 113lg 2).

Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on lennuhüvitise täitmise nõuded kostjale enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud. Seega ei ole hagejal õigus nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast, s.o punktis 12 sätestatud väidetavast nõude esitamise hetkest, vaid üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, s.o 25.01.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud hageja viivsenõue summas 349,02 eurot ning juhul kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks (millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu), taotleb kostja viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest.
2. Kostja 02.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt, juhul, kui kohus loeb esitatud nõude loovutamise lepingud kehtivateks, puuduvad kostjal lennuhüvitise ning sellelt arvestatava viivise ja sissenõudmiskulude maksmise osas vastuväited, v.a 02.05.2023 seisukohas välja toodud vastuväited ning eelnevalt esitatud vastuväide viivise sissenõutavaks muutumise aja kohta.
3. Nõude loovutamisega silmas peetava tulemuse saavutamiseks on vastavalt

§ 164

lg-le 1 vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel. Nagu hageja toob välja, siis nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe. Nõude loovutamiseks ei ole käsutuse jõustumiseks vaja teha muid toiminguid kui sõlmida loovutamiskokkuleppe, seetõttu jõustub ja teostub käsutus koos kohustustehinguga. 5 2-23-103953 Hagiavaldusele lisatud lepingute puhul oli tegemist üksnes reisijate ühepoolse tahteavaldusega sõlmida mõlema poole poolt allkirjastatud nõude loovutamise leping. 21. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (

§ 11lg 2).

Esitatud lepingu kavanditest nähtus selgelt, et lepingupoolte soov oli, et leping jõustuks selle allkirjastamisel (nõude loovutamise lepingu p 11). Kuivõrd tegemist peab olema allkirjastatud lepinguga, ei piisa reisija ühepoolsest tahteavaldusest. Hageja ei ole tõendanud, et poolte ühine arusaam oli, et nõude loovutamise leping loetakse sõlmituks ka üksnes reisijate poolt lepingu allkirjastamisega ning seega ka seda, et hageja oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse esitamise hetkel nõuete omanik. 22. Muuhulgas on hageja seisukohal, et käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehti, kuivõrd

§ 170

näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale või kui võlausaldaja on loovutamise kohta välja andnud dokumendi, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kostja juhib aga tähelepanu asjaolule, et tegemist on eelkõige võlgnikku kaitsva sättega, ning sätte eesmärgiks ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv.

1. Enamus nõude loovutamise lepingud on allkirjastatud (üksnes) reisijate poolt pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 25.01.2023, näiteks on V J allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023, T P allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023, T K allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023, T G allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 11.02.2023, S O allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023, M K allkirjastanud nõude loovutamise lepingu enda ja reisija M K nimel 12.02.2023, L M allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 11.02.2023, K K allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023, J I allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023, J P allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 11.02.2023, S O allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023, I M allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 11.02.2023, D H allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023, A K allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 15.02.2023, A G allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 15.02.
3. Muuhulgas märgib kostja, et esimene kompromissiettepanek tehti hagejale enne, kui nimetatud nõude loovutamise lepingud kostjale edastati. Kusjuures, just esimeses kompromissiettepanekus küsiski kostja dokumente nõuete loovutamise kohta, mis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses väidetu kohaselt olid juba sõlmitud. Üksnes pärast seda, kui kostja nõude loovutamist tõendavaid dokumente palus, lasi hageja reisijatel nõude loovutamise lepingud allkirjastada. Tekkinud on seega olukord, kus hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse, nõudes lennuhüvitise maksmist, kuigi hageja ei olnud nõuete omanik ega omanud volitust kohtumenetluse algatamiseks. Seejuures rõhutab kostja, et hageja on nimetatud nõuded esitanud pahatahtlikult ning kohut teadlikult eksitades, kinnitades maksekäsu kiiremenetluse avalduses, et nõuded on hagejale loovutatud, kui tegelikkuses toimusid kõik väidetavad nõuete loovutamised alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kinnitas hageja lepinguline esindaja, et on „esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse“. Lisaks märgib kostja, et pole tõendatud, et hageja või reisijad oleksid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kordagi kostja poole lennuhüvitise nõudega pöördunud.
4. Hageja ei ole tõendanud alaealise reisija nimel lepingu sõlminud isiku esindusõigust. Lisaks on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud alaealise reisija M K nimel keegi M K. Seejuures ei 6 2-23-103953 ole hageja allkirjastanute esindusõigust lapse nimel lepingu sõlmimiseks tõendanud. Sellest johtuvalt leiab kostja, et hageja nõue tuleb reisija M K osas jätta rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg
6. kirjalikus menetluses, lähtudes
7. Hageja nõuab kostjalt hüvitist kogusummas 6 400 eurot, sissenõudmiskulusid summas 640 eurot, viivist (vähendatud ulatuses) põhisummalt 6 400 eurot protsendina

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 summas 93,90 eurot, alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates 17.03.2023 kuni nõude täitmiseni. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et omandas reisijatelt M K, K K, M K, J I, T P, J P, T G, A G, A K, I M, L M, V J, S O, J O, T K, D H lennuhüvitise nõuded kostja vastu kogusummas 6 400 (16 x 400 eurot). Eelnimetatud reisijad reisisid 11.07.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX556 suunaga Tivat – Tallinn. Lennu vahemaa on 1992,31 km. Lend pidi väljuma 11.07.2022 kell 10.30, kuid väljus kell 15.39 ning pidi saabuma kell 14.40, kuid saabus alles kell 19.

1. Hageja osundab, et eelnimetatud lend hilines enam kui 4,5 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.
2. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks ning puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada. Juhul kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks, taotleb kostja viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest. Hageja ei ole tõendanud alaealise reisija nimel lepingu sõlminud isiku esindusõigust.
3. Kohus loeb kostja vastuväidete puudumise tõttu tuvastatuks, et M K, K K, M K, J I, T P, J P, T G, A G, A K, I M, L M, V J, S O, J O, T K, D H reisisid 11.07.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ kostja opereeritaval lennul MYX556 suunaga Tivat – Tallinn. Lennu vahemaa on 1992,31 km. Lend pidi väljuma 11.07.2022 kell 10.30, kuid väljus kell 15.39 ning pidi saabuma kell 14.40, kuid saabus alles kell 19.
4. 11.07.2022 lennu saabumine kell 19.15 on nähtav ka hageja poolt esitatud tõendist (dtl 53). Hageja tugineb asjaolule, et reisijatel tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kostja ei ole eelnimetatud väitele vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et igal reisijatel tekkis kostja suhtes hüvitise maksmise nõue 400 euro ulatuses.
5. Hageja väitel on ta loovutanud reisijatelt kostja vastu lennu hilinemisega tekkinud nõuded. Kostja vaidleb eelnimetatud asjaolule vastu. Hageja esitas loovutuse tõendamiseks kohtule reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud (dtl 54-83). Kostja esitas vastuväite, et lepingud on allkirjastatud üksnes reisijate poolt ning lepingu p 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Hageja esitas kohtule samad lepingud, millele on lisatud hageja esindaja allkiri (dtl 119-149). Kostja täiendava vastuväite kohaselt enamus nõude loovutamise lepinguid on allkirjastatud (üksnes) reisijate poolt pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 25.01.
7. Võlaõigusseaduse (

) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse

§ 170

järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise 7 2-23-103953 võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12).

§ 170

järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 32.

§ 171

lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt

§ 170ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21.

aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17).

§ 170

esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik

§ 171

lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik

§ 172

kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega. 33.

§ 11

lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingu kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et lepingu jõustub allkirjastamisel mõlema poole poolt (dtl 56). Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka 15.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-21-5527 otsuse p 10.2). Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja poolt lisatud allkirjadega lepingud.

1. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Käesoleval juhul ei sisalda nõude loovutamise lepingud endas kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, kuid sealt nähtub reisijate selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale (eelkõike lepingu p 1, vt nt dtl 56). Seega asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millal on nõude loovutamise leping poolte poolt allkirjastatud. Kostjal on õigus keelduda täitmisest uuele võlausaldajale

§ 172

alusel, st põhjusel, et talle ei ole antud senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Praegusel juhul seda asjaolu ei esine, sest nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimaterjalide kättetoimetamisega (

§ 170

) ning lisaks sellele on esitatud senise võlausaldaja poolt allkirjastatud (hilisemalt ka hageja poolt) leping nõude loovutamise kohta (

§ 172). 35.

Kostja vastuväite kohaselt on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud alaealise reisija M K nimel keegi M K ning hageja pole allkirjastanute esindusõigust lapse nimel lepingu sõlmimiseks tõendanud. Kohtule nähtub asja materjalidest, et M K (isikukood xxx) on allkirjastanud nõude loovutamise lepingu M K (isikukood xxx) nimel (dtl 72). Hageja esitas kohtule M K sünnitõendi, millelt nähtub, et M K on tema isa (dtl 178). Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last 8 2-23-103953 iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Kuivõrd alaealise M K nimel on lepingu allkirjastanud tema isa M K ning asja materjalides puuduvad tõendid isa hooldusõiguse piirangute kohta, siis tuleb eeldada, et esindusõigus on kehtiv ning kohus loeb tuvastatuks, et nõude loovutamise lepingu on alaealise nimel sõlminud ning nõuet loovutanud esindusõigust omav isik. 36. Kostja 02.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt juhul, kui kohus loeb esitatud nõude loovutamise lepingud kehtivateks, puuduvad kostjal lennuhüvitise osas vastuväited. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et reisijad M K, K K, M K, J I, T P, J P, T G, A G, A K, I M, L M, V J, S O, J O, T K, D H on oma nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud, siis kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 b ja

§ 108lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 6 400 eurot.

1. 17.03.2023 kohtule esitatud hagiavalduses nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist alates kostjale oma nõuetest väidetavast teadaandmisest kuni 16.03.
2. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et oleks lennuhüvitise täitmise nõudeid kostjale enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud. Seega ei ole kostja hinnangul hagejal õigust nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast, vaid üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, s.o 25.01.
3. Hageja on 20.04.2023 menetlusdokumendis vähendanud viivise nõuet (lühendades viivise perioodi) ning nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 summas 93,90 eurot. Seega on pooled üksmeelel, et viivist saab nõuda alates 25.01.
4. Kohus rahuldab hageja vähendatud viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 6 400 eurot seadusjärgses määras perioodi 25.01.2023-16.03.2023 eest summas 93,90 eurot ning vastavalt hageja taotlusele alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.05.2023) summas 123,35 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt).
5. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt hüvitiselt arvestatud viivise tasumist

§ 113lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 17.03.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni.

Kuivõrd kohus juba mõistlik kostjalt välja viivise alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.05.2023, siis on põhjendatud edasiulatuv viivis üksnes alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt 6 400 eurot

§ 113

lõike 1 teises ettenähtud ulatuses alates 23.05.2023 kuni põhinõude (6 400 eurot) täitmiseni. 39.

§ 1131

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 640 eurot (40 eurot iga reisija hüvitisnõude kohta). Kuivõrd algseid võlausaldajaid oli 16 ning igaühel on õigus nõuda kostjalt viivist, siis on igal algsel võlausaldajal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot.

§ 1131

lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 640 eurot (40 x 16).

1. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6 400 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 640 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 25.01.202316.03.2023 eest summas 93,90 eurot ning perioodi 17.03.2023-22.05.2023 summas 123,35 eurot, lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 23.05.2023 kuni põhinõude (6 400 eurot) täitmiseni. 9 2-23-103953
2. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei käsitle poolte väiteid ja tõendeid seoses poolte vahel peetud kompromissi läbirääkimistega. Kuivõrd pooled kompromissi ei sõlminud ja kohus poolte kompromissi läbirääkimistes ei osalenud (eelkõige menetluskulude jaotuse kontekstis ühe poole kompromissist keeldumise korral), siis ei oma tähtsust, milliseid tingimusi on pooled kompromissi läbirääkimiste käigus arutanud.
3. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja vähendanud sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 255,12 euro võrra ning vähendamine on seotud kostja vastuväitega viivise arvestamise perioodile, mitte kostja poolt nõude rahuldamisega vähendatud ulatuses. Kohus käsitleb hageja viivise nõude vähendamist hagist osalise loobumise taotlusena ning rahuldab selle. Kuivõrd hagi rahuldatakse ligikaudu 97% ulatuses ning 3% ulatuses tuleb menetlus lõpetada, jätab kohus menetluskulud 97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda.
4. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja 28.03.2023 ja 20.04.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 625 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus 6 tundi ja 15 minutit kommunikatsioonile kliendiga, materjalidega tutvumisele, hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisele, toimingutele seoses kompromissi läbirääkimistega ja hageja 20.04.2023 vastuse koostamisele. Hageja lepinguline esindaja tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta. Õigusabikuludele käibemaks ei lisandu, kuivõrd Mals&Mals OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Kostja vastuväidete kohaselt põhjendatuks ei saa pidada hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ligi 4,5 tundi hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele. Kostja leiab, et tegemist ei ole keeruka või mahuka vaidlusega ning tõendite maht on väike. Kostja viitab, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks (tõenäoliselt ainsaks) majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Kostja märgib, et seejuures on hüvitisnõuete puhul üldjuhul, sh käesolevas menetluses, tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt. Kostja hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi. Kostja leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses, sh materjalide kogumiseks ja hagiavalduse koostamiseks võib pidada maksimaalselt 150 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas menetluses maksimaalselt 2 tundi.
2. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 700 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võttes arvesse hageja menetlustoimingute 10 2-23-103953 mahtu ning kostja poolt välja toodud vastuväiteid, on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on käesolevas menetluses kokku 5 tundi. Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Hageja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 500 eurot (100 x 5h). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1 200 (700 + 500) eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 164 eurot (s.o 1 200-st eurost 97%) ning menetluskuludelt (1 164 eurot) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Kuna kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et reisijad on oma nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud (seda sõltumata loovutamise lepingu allkirjastamise hetkest), siis ei nõustu kohus kostja vastuväidetega seoses hageja väidetava pahatahtlikkusega maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel, mis peaksid kostja hinnangul mõjutama menetluskulude jaotust/kindlaksmääramist. Kohtule esitatud tõendid ei võimalda järeldada hageja pahatahtlikkust.
2. Kuivõrd hageja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 255,12 euro võrra ning kohus jättis vähendatud nõude osas menetluskulud hageja kanda, siis määrab kohus kindlaks ka kostja menetluskulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 926,25 euro ulatuses. Kostja esindajal on kulunud 6 tundi ja 15 minutit materjalidega tutvumisele, suhtlusele kliendiga, kompromissi läbirääkimistele hagejaga, kohtumäärustega ja kohtu kirjaga tutvumisele, hagile vastuse koostamisele, hageja seisukohtadega tutvumisele, menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule täiendava seisukoha koostamisele. Hageja leiab, et kostja õigusabikulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Hageja märgib, et tegemist ei ole keeruka vastusega ja kostja esindaja on mitmete lennufirmade esindaja ja koostab vastuseid Euroopa Parlamendi nõukogu
3. veebruari
4. a määrusest nr 261/2004 tulenevate nõuete osas igapäevaselt. Hageja viitab, et lisaks on sõna-sõnalt samad vastused koostatud ka teistes menetlustes (sh tsiviilasi 2-23-103914, 2-23-103944, 2-23-104097) ja vahetuvad ainult kuupäevad ning summad.
5. Kohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu ulatuslikum kui kohtu poolt põhjendatuks peetud hageja esindaja ajakulu 5 tunni ulatuses. Mõlemad pooled esitasid kohtule sarnases mahus menetlusdokumente, pidasid läbirääkimisi ja analüüsisid samu tõendeid (hageja on tegelenud ka nende kogumise ja komplekteerimisega). Seega loeb kohus, et kosja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on 5 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kostja advokaadist esindaja tunnitasu 155 eurot käibemaksuta. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kokku on kostja menetluskulud põhjendatud seega 775 (155 x 5) euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 23,25 eurot (s.o 3% 775 eurost).
6. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus eelmistes p-des märgitud menetluskulude hüvitamise nõuded, mille tulemusel peab kostja hagejale hüvitama menetluskuludena 1 140,75 eurot (1 164 eurot – 23,25 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
7. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, 11 2-23-103953 millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 12