← Eesti

1-22-7990/51

Obsah (7)§ 182§ 73§ 78§ 2§ 16§ 32§ 56

1-22-7990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-7990 (21233000780) Kohtunik Mari-Liis Avikson Koh

§ 182

lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrus Ööbik Süüdistatav Vjatšeslav Katšmazov Elukoht XXX, isikukood 38904293723, määratlemata kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, töökoht – XXX Kriminaalkorras karistamata Tõkendit pole kohaldatud Kaitsja määratud kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev Kohtuitungi toimumise ajad 10.01.2023, 11.01.2023, 12.01.2023, 19.01.2023 ja 23.01.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 306, 311-315, kohus otsustab: Tunnistada Vjatšeslav Katšmazov süüdi

§ 182lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Kohaldada

§ 73

lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Vjatšeslav Katšmazov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. 1

(11)1-22-7990

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.01.

  1. Mõista Vjatšeslav Katšmazovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti sundraha ning 1201 (üks tuhat kakssada üks) eurot 20 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Vjatšeslav Katšmazovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2288 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 70 senti 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700002690 ning selgitus „Vjatšeslav Katšmazov, 1-22-7990 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 24.01.
  3. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 24.01.
  4. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt alates 15.02.
  5. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL TUVASTATU
  6. V. Katšmazovi süüdistatakse alaealiste vastu toime pandud kuriteos. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse teda täpsemalt selles, et ta 08.04.2021 ajavahemikul 10:00 kuni 14:00 kutsus enda kasutuses olevasse korterisse XXX alla 18-aastased alaealised X X, X X ja X X. Korteris olid laual avatud lahja alkohoolse joogi pudelid ja pudel viina ning Vjatšeslav Katšmazov võimaldas alaealistel tarvitada alkoholi ning tarvitas alkoholi koos nendega, samuti pakkus alaealistele alkohoolseid jooke. Sellise käitumisega pani Vjatšeslav Katšmazov toime täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele, s.o

§ 182lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. 29.12.2022 koostatud süüdistusakt selles süüdistuses saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja samal päeval ja kriminaalasi nr 1-22-7990 jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik MariLiis Aviksoni menetlusse. 04.01.2023 toimunud eelistungil prokurör ja kaitsja taandusi ei esitanud ning kaitsjal puudusid vastuväiteid ka V. Katšmazovi kohtu alla andmisele. Viru Maakohtu 04.01.2023 määrusega andis kohus V. Katšmazovi kohtu alla. 2

(11)1-22-7990
  1. Kohtuistungil ütles süüdistatav V. Katšmazov, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnistanud ennast süüdi. Ta ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest.
  2. Prokurör palus V. Katšmazovi

§ 182

lg 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust ning menetluskulud jätta süüdistatava kanda. V. Katšmazovi süü on keskmine. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb karistuse määramisel arvestada seda, et V. Katšmasov on varem kriminaalkorras karistamata. Seega saab teda mõjutada ka sanktsiooni keskmisest mõne võrra väiksema karistusega. Samas arvestades varasemalt välja toodut, et V. Katšmazov ei ole mõistnud oma teo olemust ja tagajärgi, siis on põhjendatud teda karistada reaalse vangistusega. Ka üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on vaja anda ühiskonnale tugev sõnum, et riik kaitseb meie kõige nõrgemaid ühiskonna liikmeid, s.o lapsi. 5. Kaitsja leidis, et süüdistus

§ 182lg 1 järgi ei ole põhjendatud ning V.

Katšmazov tuleb mõista õigeks. Kui kohus otsustab, et V. Katšmazov tuleb tunnistada süüdi, siis tuleb arvestada, et kaitsealust ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja teda on võimalik karistada mitte rohkem kui tingimisi rahalise karistusega, kuna antud juhul ei ole tema süü nii suur, et karistada V. Katšmazovi isegi tingimisi vangistusega. X X ja X X ei olnud vajadust kallutada alkoholi tarvitamisele. Nad ise teavad, millise tulemuse annab alkoholi tarvitamine, tarvitavad alkoholi ja nad ise seda tahtsid. Kui kohus tunnistab V. Katšmazovi süüdi, siis kaitsja palus lubada menetluskulud tasuda aasta jooksul.

  1. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad X X , X X , X X ja X X . Kaitsja loobus kaitseaktis taotletud tunnistajate, s.o X X ja X X ülekuulamisest kohtulikul uurimisel. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis ning mida kohus käsitleb täpsemalt allpool. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
  2. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. I Süüdistus alaealiste kallutamises alkoholi tarvitamisele • Faktilised asjaolud 8. V. Katšmazovi süüdistatakse selles, et ta 08.04.2021 ajavahemikul 10:00 kuni 14:00 kutsus enda kasutuses olevasse korterisse XXX alla 18-aastased alaealised X X , X X ja X X . Korteris olid laual avatud lahja alkohoolse joogi pudelid ja pudel viina ning Vjatšeslav Katšmazov võimaldas alaealistel tarvitada alkoholi ning tarvitas alkoholi koos nendega, samuti pakkus alaealistele alkohoolseid jooke. Sellise käitumisega pani Vjatšeslav Katšmazov toime täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele, s.o

§ 182lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9. Kohtu hinnangul on kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega kinnitust leidnud see, et süüdistatav I. Katšmazov süüdistuses toodud ajal ja kohas võimaldas alaealistel X X , X X ja X X tarvitada alkoholi 08.04.2021 korteris XXX ning tarvitas alkoholi koos nendega ning pakkus alaealistele alkohoolseid jooke, pannes sellega toime

§ 182lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 10. Süüdistatav kohtueelsel uurimisel ütlusi andes (Ko

To, tl 115 pöördel-116) jäi selle juurde, et tema pole toime pannud talle inkrimineeritavat kuritegu. Tema ütluste kohaselt viibis ta 08.04.2021 korteris aadressil XXX, mis kuulub tema vennale. Nad tegid seal remonti ja napsitasid. Nad napsitasid seal X X ja veel paljud astusid läbi. Ta ei ole isiklikult tuttav tunnistajate X. X , X X ja X. X . Ta kohtus nimetatud isikutega aprillis 2021. Nad tulid tema juurde külla kellegagi, ei mäleta kellega. Ta ei 3

(11)1-22-7990 näinud, kas tüdrukud, kes tulid korterisse, s.o X. X , X. X ja X X tarvitasid alkoholi. Nad ei palunud tema käest luba alkoholi tarvitada. Nad tõid veelgi selle Gini kaasa. Nad tarvitasid koos X. X viina. Ta ei tea, ei mäleta, kes viina ostis. Mahlad olid kindlalt ostetud, nad X ei joo lahjemaid jooke. Noh vanust umbes ta nägi, et tegemist on alaealistega. Ta ei olnud kaine 08.04.
  1. Ta tarvitas enne seda ilmselt viinapudeli koos X. Ta sedagi ei mäleta, kes selle Gini kaasa tõi. Ta teab, et üks tüdrukutest tõi selle Gini kaasa, sest nemad X Gini ei joo. Kui tüdrukud tulid korterisse ta ei näinud seda Gini kellelgi käes. Seda ta ka ei mäleta, kas ta nägi, kuidas tüdrukud korterisse tulid. Ta ei mäleta, kellega koos tüdrukud tulid. Niisugused tüdrukud tungivad igale poole, sest politsei ei suuda neid isegi üles leida. Arvatavasti nad varjasid ennast politsei eest, kui nad sattusid tema korterisse ja politsei neid otsis. Ta tahtis, et nad läheksid korterist ära. Kui ta ütles neile, et nad ära läheksid, siis nad ei teinud midagi, istusid jätkuvalt, ei läinud kuhugi ära.
  2. Kohtu hinnangul ei vasta eeltoodud süüdistatava ütlused selles osas, et tema ei kutsunud alaealisi korterisse aadressil XX 08.04.2021 ning ka selles osas, et tema ei kallutanud alaealisi tütarlapsi alkoholi tarvitamisele tegelikkusele, sest need on diametraalselt vastuolus alltoodud alaealiste tunnistajate ütlustega, kelle ütluste tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole, sest need ütlused on omavahel kooskõlas ning haakuvad teiste kohu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Seda ka seetõttu, et kohtulikul uurimisel ei selgunud midagi sellist, mis oleks eluliselt usutav ja mis selgitaks seda, miks peaks alaealised tunnistajad alusetult süüstama süüdistatavat.
  3. Seda, et süüdistatav kallutas alla 18- aastaseid alaealisi alkoholi tarvitamisele tõendavad tunnistaja X X ütlused (KoTo, tl 48-51 ), mille tegelikkusele vastavuses seega ei ole kohtul alust kahelda. Nii ei selgunud kohtuliku uurimise tulemusena midagi sellist, miks peaks eeltoodud isikuline tõendiallikas alusetult süüstama X X, kellega ta ka süüdistatava ütluste kohaselt varasemalt tuttav ei olnud. Kohtu jaoks ei tundu eluliselt usutav süüdistatava verisoon süüstavate ütluste andmise osas, mille kohaselt uurija J. T on kuidagi suunanud alaealisi tunnistajaid andma tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Kohtulikul uurimisel selgus süüdistatava ütlustest, et eeltoodud uurija on süüdistatavaga varasemalt vaid tööalaselt kokku puutunud ülekuulamise raames ning igasugused muud nendevahelised seoses puuduvad. Seda, et pole aset leidnud alaealise tunnistaja mõjutamine ütluste andmiseks teatavas suunas kinnitab ka see, et tunnistaja X X ütlused haakuvad ka teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Nii tuleneb eeltoodud tunnistaja ütlustest, et ta läks XXX korterisse, sest Slava kutsus tema kahte sõbrannat. Kui ta korterisse läks nägi ta alkohoolseid jooke. Seal laua peal, kui ta korterisse läks oli lahja Gin ja viin. See oli
  4. aprillil. Nad istusid seal korteris, kuulasid muusikat, jõid alkoholi. Seal korteris olid veel X. X , X. X , Slava ja vist X ning X. Nad tarvitasid seal alkoholi lõbu pärast. Ta küsis luba juua Slava käest. Slava ütles tohib. Slava rääkis neile, et mida te istute niisama jooge ikka. Lisaks talle jõid alkoholi seal X. X ja X. X . Alkoholi tarvitamine lõppes sellega, et kohale tuli politsei. Politsei viis neid korterist välja, kontrollis alkoholi suhtes ja viis ära. Ta tahtis tarvitada alkoholi. 16- aastane isik ei saa alkoholi tarvitada. Ta küsis luba Gini tarvitada Slavalt, kuid lubas X. Slava lausa ütles, et mida te istute lõbutsege ikka, jooge. Ta võis eksida ülekuulamisel isiku nimega, kes talle pakkus alkoholi tarvitada. Vova keelas neil joomist ja pidevalt magas. Tema neile alkoholi ei pakkunud. Neile pakkus alkoholi Slava. X. X ei tarvitanud alkoholi
  5. kuupäeval, nemad X kahekesi tarvitasid. Ta ei tea, miks X. X ei tarvitanud alkoholi, vist ei tahtnud. Nad võisid enne korterisse tulekut tarvitada alkoholi, kuid ta ei mäleta, vist ikka mitte.
  6. Eeltoodud tunnistaja ütlustega haakub indikaatorvahendi kasutamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 2), mis on koostatud 08.04.2021 Vahtra 3, Narva ning kontrollijaks on piirkonnapolitseinik A M . Kontrollile allutatud isikuks on X X (XXX). Kasutati 08.04.2020 (kohtu märkus – tegemist ilmse eksimusega, arvestades protokolli koostamise aega, õige kasutamise aeg 08.04.2021) kell 14:20 indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr A
  7. Indikaatorvahendi reaktsioon (näit) 0, 16 mg/l. Kontrolli tulemus positiivne. Seega kinnitab eeltoodud protokoll tunnistaja ütlusi selles osas, et ta tarvitas alkoholi 08.04.2021 korteris XXX ning süüdistatav kallutas teda alkoholi tarvitamisele. Kohtu hinnangul ei välista süüdistatava eeltoodud tegevust ka see, et alaealine X X enda ütluste kohaselt tahtis ka ise tarvitada alkoholi. Nimetatu enda ütlustes välja toomine lisas talle kui isikulisele 4
(11)1-22-7990 tõendiallikale kohtu silmis usaldusväärsust, sest eeltoodud sisuga ütlused ei ole talle soodsad, sest ta on ka enda ütlustes välja toonud, et teadis seda, et tema vanune tütarlaps ei tohi tarvitada alkoholi. Samas on ta kahel korral kohtulikul uurimisel ütlusi andes kinnitanud seda, et Slava kallutas neid alkoholi tarvitama ja lõbutsema ning kohtul tunnistajat kuulates ja nähes kohtulikul uurimisel ei jäänud kahtlusi selles, et eeltoodu vastab tegelikkusele. Seda, et tegemist on usaldusväärse isikulise tõendiallikaga, kelle kohtuistungil antud ütlused vastavad tegelikkusele, kinnitab ka äratundmiseks esitamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 9-11).
  1. Seda, et süüdistatav V. Katšmazov pani toime talle inkrimineeritava alaealiste isikute kallutamise alkoholi tarvitamisele tõendavad ka tunnistaja X X ütlused (KoTo, tl 111 pöördel-113 pöördel), mille kohaselt ta ei mäleta täpset aadressi, kuhu politsei tuli. Korteris olid meesterahvad ja tema sõbrannad. Seal korteris oli ka süüdistatav. Nad suhtlesid seal korteris, pärast jõi. Ta jõi alkohoolset jooki. Alkohoolsed joogid olid juba seal korteris toas laua peal. Ta ei mäleta, kui kaua ta seal korteris oli. Nad said tuttavaga kokku ja läksid sinna korterisse. See tuttav, kellega nad sinna korterisse läksid, oli kas Slava või X, täpselt ei mäleta. Slava on süüdistatav. Kui nad korterisse jõudsid, siis süüdistatav oli kindlasti seal juba olemas. Kui nad korterisse läksid, siis seal istus meesterahvaste seltskond, jõid. Keegi pakkus neile alkoholi. Ta ei mäleta kes. Talle meenus, et Slava pakkus alkoholi. Politsei kontrollis, kas nad olid tarvitanud alkoholi. Seal olid veel sõbratarid, umbes 3-4 sõbrannat. Sõbrannade nimed on X X , X X ja X X. Tema sõbrannadest tarvitas alkoholi X.
  2. Kohtul ei ole alust kahelda ka selle alaealise tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuna ka äratundmiseks esitamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 15-20) kinnitab seda, et eeltoodud isikulise tõendiallika kohtuistungil antud ütlused vastavad tegelikkusele. Eeltoodud tunnistaja usaldusväärsust ei kõiguta ka tema vastus kaitsja küsimusele, milles kaitsja küsis, kas uurija mingil viisil abistas teil meenutada, kes nimelt pakkus teile alkoholi. Tunnistaja X. X on küll vastanud eeltoodud kaitsja küsimusele jaatavalt, kuid on ka selgitanud, milles see abi seisnes. Nii on ta enda ütlustes välja toonud seoses küsimusega, kuidas uurija abistas järgneva: „Luges minu kirjutatu läbi“. Kohtu hinnangul tuleneb seega selle isikulise tõendiallika ütlustest üheselt, et uurija ei ole kuidagi suunanud alaealist tunnistajat andma mingeid kindlasisulisi ütlusi, vaid on lasknud viimasel omakäeliselt kirja panna enda selgituse.
  3. Ka ei tingi tunnistaja X. X ebausaldusäärsust see, et kohus rahuldas kaitsja taotluse KrMS § 289 alusel kontrollimaks eeltoodud isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Kaitsja avaldas A. X poolt väärteomenetluses antud järgmised ütlused: „ Mehed olid juba purjus sellepärast oli neil juba ükskõik, mida me teeme. Mina hakkasin koos X jooma lahjat alkohoolset jooki Gin“. Kohus, kõrvutades eeltoodud tunnistaja X X ütlusi tema poolt kohtuistungil antud ütlustega, leiab, et neis ei esine sisulist vastuolu, mis annaks aluse kahelda X. X kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses. Seda seetõttu, et eeltoodud ütlused ei välista kuidagi seda, et ka süüdistatav võimaldas alaealistel tarvitada alkoholi ning tarvitas seda koos nendega ning ka pakkus alaealistele alkohoolseid jooke. Selline ütluste sisustamine on kooskõlas ka tunnistaja X. X ütlustega, mille kohaselt ta küsis luba tarvitada alkoholi ja seda vaatamata sellele, et korteris viibinud meeste seisund seda tõenäoliselt ei eeldanud. Nii on ka süüdistatav (KoTo, tl 115 pöördel) ja tunnistaja X. X (KoTo, tl 54 pöördel) välja toonud, et nemad jõid viina kui tütarlapsed olid korteris XXX ning selles osas ei ole kohtul alust kahelda nende isikuliste tõendiallikate ütluste tegelikkusele vastavuses.
  4. Kohtu eeltoodud seisukohta alaealise tunnistaja usaldusväärsuse osas ei muuda ka see, et tunnistaja X. X pole osanud kaitsja hinnangul esinevat vastuolu selgitada, tuues välja, et ta ei tea, ei mäleta. Samuti tema vastus kaitsja küsimusele, milline tõde siis on, kas Slava pakkus teile või te ise koos X hakkasite Gini jooma ei anna alust kahelda tema usaldusväärsuses ning pidada tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütluseid tema kallutamise asteleidmise osas vastuoluliseks ja ebausaldusväärseks. Nii on tunnistaja X X vastanud kaitsja eeltoodud küsimusele: „Kui ma mäletaks, siis ütleks täpselt“. Ka on tunnistaja vastanud: „Jah, hea küll“ seoses kaitsja küsimusega, et kas võib tema sõnu tõlgendada nii, et ta ei ole kindel, et ta mäletab, et alkoholi teile pakkus Slava. Kohtu hinnangul ei 5
(11)1-22-7990 saa X. X ütluste tegelikkusele vastavuse hindamisel jätta arvestamata sellega, et tegemist on alaealisega, kes oli äsja elama asunud K -J N . Alaealine tunnistaja X. X haigutas korduvalt ütlusi andes kohtuistungil ülekuulamisel ning see annab aluse asuda seisukohale, et tõenäoliselt ei olnud ta valmis vaidlema kaitsja tõlgendusele vastu, mida kinnitab tema vastuse lõpp. Nimetatu ei tähenda aga seda, et ta ei olnud kindel selles, et just Slava pakkus talle ja tema sõbrannadele alkoholi.
  1. Seda, et toimus alaealiste kallutamine alkoholi tarvitamisele süüdistuses toodud ajal ja kohas ei välista ka see, et ka alaealised ise soovisid alkoholi tarvitada ja ka üks nendest, s.o X X küsis tema ütluste kohaselt ka luba selleks. Nii võis alaealistel olla soov üksnes proovida neile keelatud jooki ning sellega piirdudagi ning mitte edaspidiselt osaleda ühisjoomingus. Tunnistaja X. X ütluste kohaselt aga kallutas süüdistatav neid aktiivselt osalema alkoholitarvitamises, pannes pahaks niisama istumist. Seda, et alaealised tütarlapsed olid rahul ka sellega, et saavad lihtsalt telefonides surfata kinnitavad ka süüdistatava enda ütlused (KoTo, tl 115 pöördel), mille kohaselt tüdrukud istusid telefonides ning ka tunnistaja X. X ütlused, mille kohasaelt tüdrukud istusid diivanil telefonides, niisama istusid (KoTo, tl 54). Selles osas kohtul alust kahelda ei ole süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, kuna üldteada on see, et alaealised võimaluse esinemisel on altid telefone agaralt kasutama. Nii on ka tunnistaja X X (KoTo, tl 47), kes on töötanud noorsoopolitseinikuna, enda ütlustes välja toonud: „Uuem põlvkond elab telefonis ja kui homme telefone ei ole, siis on tragöödia“. Ka tuleneb selle tunnistaja ütlustest, et eeltoodud korteris oli põhirõhk alkoholi tarvitamisel. Nii on ta enda ütlustes välja toonud: „Vist oli omapärane see, et laual ei olnud mingit sööki“. Ka eeltoodu annab aluse pidada alaealisi tunnistajad usaldusväärseks tõendiallikaks ning jaatada seda, et süüdistatav kallutas neid alkoholi tarvitama süüdistuses toodud ajal ja kohas.
  2. Seda, et ka tunnistaja X. X kallutati alkoholi tarvitama süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis on koostatud 08.04.2021 Vahtra 3, Narva ning kontrollijaks on noorsoopolitseinik M L . Kontrollile allutatud isikuks on X X (XXX). Kasutati 08.04.2021 kell 14:22 AlcoQuant 6020 nr A
  3. Indikaatorvahendi reaktsioon (näit) oli 0, 42 mg/l. Kontrolli tulemus positiivne.
  4. Ka tõendavad seda, et 08.04.2021 oli alaealistel võimalik aadressil XXX ajavahemikul 10:0014:00 tarvitada lahjat alkoholi tunnistaja X X ütlused (KoTo, tl 45-47), mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole. Tema ütluste kohaselt
  5. a aprilli sündmus puudutas nende ametialast tegevust. Selleks ajaks töötas ta noorsoopolitseinikuna ja nad otsisid alaealisi, kes on lahkunud kodust ja kes ei viibinud kodus üsna pikka aega ja tegemist on alaealiste riskigrupiga ja kõnealuses sündmuses on nad otsinud tüdrukut, kelle nimi oli X X . Ta kohtus süüdistatavaga XX, esimene sissekäik, teine korrus, korter X. Nad läksid kontrollima, kas need alaealised, keda nad otsisid, asuvad seal korteris. Korteris olid need alaealised ja täiskasvanud mees. Seal oli X X , X X, X X . Tema meelest oli veel keegi, aga tal on raske nüüd vastata. Tuli meelde X X . Lisaks süüdistatavale olid veel korteris tema sõbrad. Ta ei tea nende nimesid. Kui nad sisenesid sinna korterisse nägid nad, et seal olid alaealised. Nad istusid laua ääres. Korteris selgitas omanik, et tegemist on venna korteriga ja tema tegi seal remonti. Alaealised olid toas. Nad istusid sellise lauakese ääres ja sel ajahetkel enne nende tulekut neil väga hästi ja lõbus. Laual nende alaealiste ees oli alkohol, suitsud ja tuhatoos, mis oli täis suitsukonisid. Seal oli Laua Viina pudel. See oli hästi meelde jääv, sest tegemist ei ole kalli viinaga ja Gin tema mäletamist mööda. Gini all ta mõtleb sellist lahjat jooki. Kõiki alaealisi toimetati Vahtra 3 politseijaoskonda, kus läbis igaüks alkoholi testi ja tulemusest tulenevalt olid tegevused järgnevad: need kes osutusid kaineks anti üle vanematele allkirja vastu, joobes olevate isikute suhtes alustati väärteomenetlust. Alkoholi tarvitamine tuvastati X. X ja X. X Kui alaealistel tuvastatakse, et on alkoholi tarvitanud, siis koostatakse akt.
  6. Kohtulikul uurimisel kuulati üle ka tunnistaja X X (KoTo, tl 53 pöördel-54), kelle ütluste kohaselt ta teab, millega seoses teda kohtusse kutsuti. Tema sõpra kahtlustatakse selles, et nemad koos on tarvitanud alkohoolseid jooke koos alaealiste tüdrukutega. Ta on koos süüdistatavaga joonud alkohoolseid jooke, alaealiste tüdrukutega mitte, nendega ei joonud. See oli XXX ning korter oli 6
(11)1-22-7990 süüdistatava venna oma. Kui nad Slavaga üles ärkasid, siis ütlesid neile kohe, et mingu nad koju ja ütlesid või andku neile vanemate telefoninumbrit uurimaks, kas nad on lubanud seal viibida või hoopiski mitte. Seepeale ütlesid nad, et neile on lubatud ja nad on 16-aastased juba. Siis korduvalt ütlesid nad, et andku ikka vanemate telefoninumbrit, siis uurivad nende käest. Teisel korral loobusid nad taas neile. V. Katšmazov ise nägi neid esimest korda ka. Nad Slavaga istusid ja jõid viina. Tüdrukud ei tarvitanud seal alkohoolseid jooke. Nende juuresolekul ei ole midagi taolist olnud üldsegi. Tüdrukud ei küsinud, kas nad võivad viina juua. Keegi neile alkoholi ei pakkunud. Neid tüdrukuid oli algselt neli, pärast viies välja ilmus. Tüdrukud tundusid talle nooremad ja selle tõttu on öelnud, et las helistavad vanematele. Ta arvab, et need tüdrukud tulid korterise, kuna neil ei olnud kuskile mujale minna, väljas oli külm. Ta ei tea, kas keegi neid kutsus korterisse. Laual ei olnud veel pudeleid Giniga või õluga.
  1. Kohtu hinnangul on eeltoodud tunnistaja andnud teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastavad ütlused seoses sellega, et V. Katšmasov ei kallutanud alaealisi alkoholitarvitamisele süüdistuses toodud ajal ja kohas, sest need on selles osas vastuolus kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ning pole ka eluliselt usutavad. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tunnistaja ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava süüteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik menetluses ka taasesitada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 16). Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3‑1‑1‑25‑15, p 8). Kohtupraktikas on välja kujunenud nõue, mille kohaselt on ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. septembri
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-74-05, p 15 ja
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.6). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. veebruari
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14).
  12. Kohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et tunnistaja X. X koos süüdistatavaga üritasid korduvalt küsida alaealistelt tütarlastelt nende vanemate telefoninumbreid, küsimaks, kas viimased on nõus, et nende tütred viibivad koos nendega korteris aadressil XXX. Seda seetõttu, et ükski tervemõistuslik lapsevanem ei lubaks enda alaealisel tütrel viibida täisealiste meesterahvastega ühes korteris. Tunnistaja X. X tõi enda ütlustes välja, et V. Katšmazov on tema sõber ning nad koos olid seal nädal aega umbes võiks öelda elasid (KoTo, tl 53 pöördel). Kohtu hinnangul rikkus tunnistaja X. X tõe rääkimise kohustust tõenäoliselt seetõttu, et vältida enda sõbra kriminaalkorras karistamist. Seega kohus jätab tunnistaja X. X ütlused tõendikogumist välja selles osas, mil nad on vastuolus kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ning ka selles osas, mil need pole eluliselt usutavad.
  13. Äratundmiseks esitamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 3-8) mingit tõenduslikku väärtust ei oma käesolevas kriminaalasjas, kuna võimalikuks ei osutunud X. X ristküsitlemine kohtulikul uurimisel.
  14. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendatud see, et süüdistatav V. Katšmazov 08.04.2021 kutsus enda kasutuses olevasse korterisse XXX alaealised X. X , X X ja X. X ning võimaldas neil tarvitada lahjat alkoholi, s.o Gini ning tarvitas alkoholi koos nendega ning pakkus ka alaealistele alkohoolseid jooke. • Teo koosseisupärasus Objektiivne koosseis 7
(11)1-22-7990 26.

§ 182

lg 1 „Alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele“ näeb lõikes 1 ette vastutuse täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Normi objektiivne koosseis eeldab alaealise kallutamist alkoholi tarvitamisele, milline tegevus võib seisneda alaealises soovi tekitamises alkoholi tarvitada, samuti alaealise kaasatõmbamises alkoholi ühisele tarvitamisele. Alaealisel alkoholi tarbimise võimaldamine enda juuresolekul ning alaealisega koos alkoholi tarvitamine kvalifitseeruvad kahtlemata

§ 182lg 1 koosseisulise kallutamisteo alla.

Kaitstav õigushüve on alaealise normaalne vaimne ja füüsiline areng, millesse ei sekkuta alkoholijoobest tingitud mõjutustega. Süütegu on lõpule viidud kallutamisteo toimepanemisega olenemata sellest, kas alaealine alkoholi tarvitas ja kas tal tekkis alkoholijoove.

  1. Eeltoodud kuriteokoosseis eeldab subjektina erilise isikutunnusega isikut ehk täisealist, s.o 18aastast või vanemat. Väljaspool vaidlust oli see, et V. Katšmazov oli 08.04.2021 täisealine, olles sündinud 29.04.1989 oli ta peagi saamas
  2. aastaseks. Kohtulikul uurimisel leidis usaldusväärselt tõendamist ka see, et nii X X , X X kui ka X X olid 08.04.2021 alla 18-aastased, s.o alaealised.
  3. Kokkuvõtvalt täitis süüdistatav seega süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu, kallutades täisealise isikuna kolme nooremat kui kaheksateistaastast isikut alkoholi tarvitamisele. Subjektiivne koosseis
  4. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12). V. Katšmazovile inkrimineeritav koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.
  5. Süüdistatav V. Katšmasov on andnud järgmised ütlused (KoTo, tl 115 pöördel): „Noh vanust umbes nägin, et tegemist on alaealistega“. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud süüdistatavata ütluste tegelikkusele vastavuses. Seega kohtu hinnangul pani V. Katšmazov toime talle inkrimineeritava kuriteo tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 31. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis tunnistaja X X ütlustega usaldusväärselt tõendamist see, et just süüdistatav kutsus nad korterisse XXX, mis on ka igati loogiline, sest kohtulikul uurimisel kinnitasid nii süüdistatav ise (KoTo, tl 115 pöördel) kui ka tunnistaja X. X (KoTo, 53 pöördel), et tegemist on V. Katšmazovi venna korteriga, kus nad juba pikemalt viibisid. Seega V. Katšmasov võimaldades enda venna korteris alkoholi tarvitada alaealistel ning tehes seda nendega koos ning pakkudes alkoholi alaealistele tarvitamiseks seadis endale eesmärgiks alaealiste tütarlaste kallutamise alkoholi tarvitamisele ja teadis, et see ka õnnestub, arvestades kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud asjaolusid. Nii kallutas ta tunnistaja X X ütluste kohaselt alaealisi tütarlapsi lõbutsema ja alkoholi tarvitama (KoTo, tl 49 pöördel).

§ 182koosseis on seega tervikuna täidetud.

Õigusvastasus ja süü 32. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Tegu ohustab alaealiste normaalset vaimset ja füüsilist arengut. V. Katšmazovi süüdivuses

§ 32

lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. II Karistus 33.

§ 182

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 34. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski 8

(11)1-22-7990 tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. mai
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
  3. veebruari
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04).
  5. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7612, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1811, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Riigikohus selgitas ka juba
  6. märtsi
  7. a otsuses asjas nr 3-1-1-158-05, et süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb alati vaadata konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, mis võib ja enamasti ongi ka ühe kuriteokoosseisu raames erinev.
  8. Kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega ning kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. detsembri
  10. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. veebruari
  12. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91- 07, p 6.6).
  13. V. Katšmazov on kehtivate karistusregistri andmete kohaselt varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samas on teda karistatud väärteokorras PPA Ida prefektuuri Narva PJ Patrulligrupp III 17.04.2021 otsusega VT asjas 233021001268 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 400 eurot. Karistus täidetud 11.05.
  14. Teatisest V. Katšmazovi keskmise päevasissetuleku kohta (KoTo, tõendite köide, tl 28) nähtub, et 2020.a oli tema keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot.
  15. Karistust kergendavad ja ka raskendavad asjaolud puuduvad

§-de 57 ja 58 mõttes. Hinnates V. Katžmazovi süüd talle inkrimineeritava kuriteokoosseisu raames, siis on see kohtu hinnangul keskmise määra lähedane. Seda seetõttu, et tegemist oli kolme alaealisega, keda V. Katšmazov kallutas alkoholi tarvitamisele. Samas selgus kohtulikul uurimisel, et ühe kannatanu, s.o X. X puhul süüdistatava kallutamistegu alkoholi tarvitamisele jäi õnneks tagajärjetuks. Ka ei olnud alaealistel X X tuvastatud joove (indikaatorvahendi reaktsiooni näit 0, 16 mg/l) ja X. X tuvastatud joove (indikaatorvahendi reaktsiooni näit) 0, 42 mg/l suur, kuna tegemist oli kerge alkoholijoobega. Ka leidis kohtulikul uurimisel tõendamist see, et eeltoodud alaealised tarvitasid lahjat alkoholi, s. o Gini, mille puhul on põhjendatud jaatada alaealistele kahjuliku mõju väiksemat määra kui kange ja odava alkoholi, s.o Laua Viina tarvitamisel. 39. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada V. Katšmazovi alla keskmäära jääva karistusega. Samas kohus leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki ei ole võimalik käesoleval juhul saavutada kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna süüdistatav pole mitte mingil moel tunnistanud toime pandud õigusrikkumist alaealiste suhtes. Tegemist ei ole ka täielikult õiguskuulekusele orienteeritud süüdistatavaga, sest varasemalt on teda karistatud väärteokorras. Seega kohus leiab, arvestades ka süüdistatava keskmist päevasissetuleku nappust (KoTo, tõendite köide, tl 28), et põhjendatud on V. Katšmazovi karistamine 4 kuu pikkuse vangistusega. Kuna V. 9

(11)1-22-7990 Katžmazov ametlikult töötab ning on ka kehtivate karistusregistri andmete kohaselt varasemalt kriminaalkorras karistamata, siis kohus peab võimalikuks jätta talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Seda ka seetõttu, et karistusregistri andmete kohaselt on viimane talle määratud rahatrahv summas 400 eurot tasutud. Seega kohus kohaldab

§ 73lg 1 ning ei pööra karistust täielikult täitmisele, kui V.

Katšmazov ei pane 1 ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtu hinnangul on eeltoodud karistusega võimalik saavutada ka karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o anda ühiskonnale tugev signaal, et alaealised ja alkoholi tarvitamine ei käi kuidagi kokku ning alaealiste kallutamisel alkoholi tarvitamisele võib see päädida ka karistuse kandmisele asumisega kinnipidamisasutuses. III Menetluskulud

  1. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära.
  2. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ka määratud kaitsja Deniss Matvejevile tasutud kulu kohtueelses menetluses 199, 20 euro ulatuses (KoTo, tõendite köide, tl 22-27 pöördel) ja 1002 eurot kohtumenetluses (KoTo, tl 19-21 ja 126-128).
  3. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatav V. Katšmazovilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud kogusummas 2288, 70 eurot (1087, 50 eurot sundraha ja 1201, 20 eurot muu menetluskulu).
  4. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude kogusummat, kriminaalasjas tuvastatud süüdistatava majanduslikku olukorda, mille kohaselt rahatrahvid ei ole kõik tasutud, määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub seda määrates KrMS § 180 lg-st 3, mis käsib kohtul menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldab määrata menetluskulud ositi tasumisele. Kohus ei määratle küll konkreetseid osi, mille kaupa V. Katšmazov peaks menetluskulusid tasuma, kuid leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu KrMS §-s 180 lg-s 3 öelduga. Erinevalt

§-st 66, mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua KrMS § 180 lg 3 menetluskulude konkreetsete osade määratlemist kohtu poolt. Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda KrMS § 180 lg-t 3 ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta. Osade määramata jätmine kohtu poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetuleku aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.