1-21-5955 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2022 Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-5955 (kohtueelses menetluses 21913000010) Kohtukoos

§ 415

lg 1,

§ 405

lg 2,

§ 414

lg 1,

§ 114

lg 1 p 2, 3, 7 -

§ 25

lg 2,

§ 4182

lg 2 p 3,

§ 418

lg 1,

§ 4181

lg 1 järgi Prokurör ringkonnaprokurör Eneli Laurits Süüdistatav Andrei Gordei, isikukood 36605270259, xxxx kodanik, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx; viibib hetkel vahi all xxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; kahtlustatavana kinni peetud 15.03.2021 ja vahistatud alates 17.03.2021 Kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar (määratud korras) RESOLUTSIOON 1. Tunnistada ANDREI GORDEI

§ 414

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Tunnistada ANDREI GORDEI

§ 415

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 3. Tunnistada ANDREI GORDEI

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. 4. Tunnistada ANDREI GORDEI

§ 4181

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Lk 1 / 46 1-21-5955 5. Tunnistada ANDREI GORDEI

§ 4182

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. 6. Tunnistada ANDREI GORDEI

§ 405

lg 2 ja

§ 114

lg 1 p-de 2, 3, 7-

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.

7.

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvata Andrei Gordei karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse algust lugeda alates 15.03.2021, mil Andrei Gordei peeti kahtlustatavana kinni. 9. Andrei Gordei suhtes kohaldatud tõkend- vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 10.

§ 51

alusel võtta Andrei Gordeilt lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus viieks aastaks.

1. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3 ja 4, 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Andrei Gordeilt välja riigituludesse menetluskuludena: - DNA ekspertiisi nr 21E-GE0263 teostamise kulu osaliselt, st summas 855 eurot; - DNA ekspertiisi nr 21E-GE0278 teostamise kulu osaliselt, st summas 171 eurot; - DNA ekspertiisi nr 21E-GE0311 teostamise kulu osaliselt, st summas 228 eurot; - DNA ekspertiisi nr 21E-GE0336 teostamise kulu osaliselt, st summas 513 eurot; - kiuekspertiisi nr 21E-AK0003 teostamise kulu 100 eurot; - kiuekspertiisi nr 21E-AK0005 teostamise kulu 200 eurot; - lõhkeaineekspertiisi nr 21E-AL0010 teostamise kulu 972 eurot; - lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 21E-PL0011 teostamise kulu 430 eurot; - lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 21E-PL0009 teostamise kulu 430 eurot; - tulirelvaekspertiisi nr 21E-TB0061 teostamise kulu 420 eurot; - lõhkeaineekspertiisi nr 21E-AL0014 teostamise kulu 405 eurot; - jäljeekspertiisi nr 21E-TR0006 teostamise kulu 314 eurot; - määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses 354 eurot ja kohtumenetluses 769,20 eurot; - sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1635 eurot st kokku 7796,20 eurot.
2. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Andrei Gordeil tasuda menetluskulud kokku summas 7796,20 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 649,70 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 649,50 eurot.
3. Menetluskulud osaliselt, st DNA ekspertiisi nr 21E-GE0263 teostamise kulu summas 1824 eurot, DNA ekspertiisi nr 21E-GE0278 teostamise kulu summas 228 eurot, DNA ekspertiisi nr 21E-GE0311 teostamise kulu summas 228 eurot, DNA ekspertiisi nr 21EGE0336 teostamise kulu summas 399 eurot ja kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 7.1-3/25 kulud summas 1140 eurot, jätta riigi kanda.
4. Asitõendid ja konfiskeeritav vara: Lk 2 / 46 1-21-5955 - - - - - - - - E. G. mantel (K016706), teksapüksid (K016710) ja saapad (K016711), mis asuvad KAPO asitõendite laos- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule kohtuotsuse jõustumisel; DNA-proovid (K016708, K016716, K016717 ja K016709 ), mis asuvad KAPO asitõendite laos- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; DVD plaat Häirekeskuse kõnesalvestusega 13.03.2021, sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluv 3D skaneering ühel DVD plaadil, A. Gordei ütluste ja olustiku seostamise 18.03.2021 protokolli juurde kuuluv videosalvestus ühel DVD plaadil; A.Gordei ütluste ja olustiku seostamise 25.03.2021 protokolli juurde kuuluv videosalvestus ühel DVD plaadil ja 12.08.2021 teostatud uurimiseksperimendi protokolli juurde kuuluvad katsete 1-10 videosalvestused ühel USB mälupulgal, mis asuvad kriminaalasja toimikus materjalide juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimikumaterjalide juurde; Sündmuskoha vaatluse käigus Xxxx läheduses asuva bussipeatuse, nimega „Pärnu maantee“ leitud ja ära võetud objektid: lõhkine padrunihülss (asitõend nr 2), metallist toru keermestatud ots (asitõend nr 3), elektripirni sokkel (asitõend nr 4); metallist, rihveldatud plaat (asitõend nr 5), kleeplindi tükk (asitõend nr 6), halli ja musta värvi plekitükk ca 5x15 cm (asitõend nr 7), metallist torumuhv (asitõend nr 8), elektripirni kujutisega mustas plastikust tükk (asitõend nr 9), rihveldatud pinnaga metallist korpus, mis on neljakandilise kujuga ja laiali väändunud (asitõend nr 10); musta ja kollast värvi korpusega mobiiltelefon Nokia, aku, tagakaas ja SIM kaart (asitõend nr 11); metallist torumuhv, sisekeermega (asitõend nr 12); magneti tükk (asitõend nr 13); auguga metallist plaat (asitõend nr 14); metallist torumuhvi fragment, sisekeermega (asitõend nr 15)- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile lõhkeseadeldiste kogu täiendamiseks; bussiootepaviljonis maas olnud harjaga kokku kogutud väiksed kivid jms (K016723) ja plahvatuskohalt võetud proovidest ekspertiisi käigus järelejäänud osad ning 3 proovi (K0004689, K0004687 ja K0004688), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 7 pappkarpi DNA proovidega, mis suletud turvakleebistega nr K0004695 ja nr K0004694- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; sündmuskoha täiendava vaatluse käigus Xxxx läheduses asuva bussipeatuse, nimega „Pärnu maantee“ ära võetud objektid: üks lambipirn, ( K0011674); üks kuuskant polt ( K0011673); sinist värvi fragment (K0011672); väike, musta värvi lukuga pruuni värvi kott (K0011671), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlasKrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Läbiotsimistel leitud ja ära võetud ning pärast ekspertiisi nr 21E-TB0061 teostamist alles jäänud padrunid: 162 padrunit (K004804 ja K004805), 27 padrunit (K006570), 108 padrunit (K004759), 37 padrunit (K004770), 13 padrunit (K006571), 36 padrunit ja viis padrunipidet (K006567), 13 padrunit (K006574), 14 padrunit (K004757), 7 padrunit (K004814), 1 padrun (K004817), 12 padrunit (K004810), 45 padrunit (K006568), 35 padrunit (K006569), 153 padrunit (K006584), 117 padrunit (K006563), 9 padrunit ( K006589), 148 padrunit Lk 3 / 46 1-21-5955 - - - - - - - - (K006561), 266 padrunit (K004764), 267 padrunit (K004765), 100 padrunit (K004766), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas-

§ 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. püssirohu sarnase ainega tekstiilist kott (K006536); musta värvi plastikust pudel kirjaga „Smokeless powder“ (S9004926) ning valget värvi plastiktops, mille etiketil tekst „PEBIT“ (K006532), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; Jope (K004748, K004747, K004746) ja kummikindad, mis olid jope taskus, mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 16.03.2021 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud objektid pakendinumbritega 1-3 ja 5-12 ja 14: suurem läbipaistev minigripp kilekott, milles olid uuritavad objektid (5L104135); väiksem läbipaistev minigripp kilekott (5L104134); tuvastatud pruuni värvi tahke aine ümber olnud kilekott (5L104133); punast värvi minigripp kilekott sinist värvi kirjega ELFA, milles asusid erinevad leitud objektid (5L104131); metallivärvi metallitaolisest materjalist võru, mille küljel kirje HG 11/30 ja väiksem lambipirn (5L104130); hõbedane läikiv seest tühi väikse läbimõõduga metalltoru (5L104129); musta värvi korpusega lüliti, millel musta värvi lülitusnupp ja lüliti mõlemal ülaosal vastavalt kirje „0“ ja „I“ (5L104128); musta värvi korpusega lüliti, valget värvi lülitusnupuga(5L104127); valget värvi rüüsiga juhe ning valget värvi plastikust rüüsi tükk (5L104126); lillat ja hallikat värvi ühendusklemmidega juhtmed (5L104125); kollast ja pruuni värvi kokkupõimitud peenike juhtmepõimik (5L104124); pronksi värvi, hülsitaoline objekt (5L104122)- mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; 16.03.2021 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud objekti pakendinumbritega 13 - väiksem pirn, mille sokli ümber mähitud maalriteip ja sellel alt väljuvad sinist ja halli värvi isolatsiooniga juhe (5L104123), mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis vastutaval hoiul KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetu asi; ümmarguse kujuga magnet, mis oli suletud turvakleebisega K004756, mis asub asub KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetu asi; koeralt nimega L. ja koeralt nimega B. võetud karvaproovid, (K011901 ja K011902), mis asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; üks kruvi ja musta värvi ümmargune ese (K0011663); maapinnalt leitud erinevad plasti-, puidu- ja metallitükid ning tuhaga kaetud puulehed (K0011664); kaks kruvi (K0011666); musta värvi detailid ja täpselt tuvastamata objekt (K0011665) ning ahjust leitud musta värvi sulanud aine tükid ja puidutükid (K0011667), mis asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; kaheraudne silederaudne püss IŽ-12, kaliibriga 16 mm, markeerimistähisega xxxx koos kahe padrunitasku ja 10 padruniga, kaliibriga 16 mm, mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas (K006559)-

§ 421

, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks Lk 4 / 46 1-21-5955 - - - - - - - - - - kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks; püstol Deutsche Werke, kaliibriga 6,35x16 mm, markeerimistähisega xxxx koos tühja padrunisalvega (K006573), mis asub KAPO asitõendite hoidlas-

§ 421

, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks; relvaraud kaliibriga 7,62x54R (Tokarev tüüpi iselaadiva vintpüssi lühendatud relvaraud), mis asub KAPOs-

§ 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; lõhkine padrunihülss ( K006564), mis asub KAPO asitõendite hoidlas-

§ 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; vintraudne püss TOZ-17 (millel puudub püssi laad), kaliibriga .22LR, markeerimistähisega xxxx koos kahe padrunisalvega, mis asub KAPO asitõendite hoidlas-

§ 421

, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 1 kuul (K004818) ja 3 revolvripadrunit kaliibriga 38 Special (K004812), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas-

§ 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; käsitöönduslikult valmistatud püstol (kärbik), mis valmistatud 7,62x54R kaliibrilisest vintpüssist Mosin ja millel osaliselt eristatavad markeerimistähised „xxxx“, „xxxx“ ja „xxxx…“ (K004767), mis asub KAPO asitõendite hoidlas-

§ 421

, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. Üks püstolkuulipilduja PPŠ relvaraam lukukoja, relvaraua, päästemehhanismi ja rauakatte/lukukoja kaanega, mille küljes kirp ja sihik ning kolm padrunisalvega, mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas (K004768) -

§ 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Üks relvalukk, millel markeerimistähis „xxxx“ ja üks vedruga juhtvarras ning kolm sihikut (K004806, K004807), mis asuvad KAPO asitõendite hoidlas-

§ 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; revolver Nagant, kaliibriga 7,62x38R, seerianumbriga „xxxx“ (K004771), mis asub KAPO asitõendite hoidlas-

§ 421

, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. Üks valget värvi purk, mille sees hallikat värvi aine ja üks pruuni värvi pudel, mille sees hallikat värvi aine, mille puhul esmahinnangul tegu püssirohuga (K004775), Lk 5 / 46 1-21-5955 - - - - mis asub KAPO asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. 11 padrunihülssi ja 10 kuuli (K004774); kaks elektrišokirelva - üks Karakurt ja üks Malvina nimetusega, millest üks koos laadijaga ning 2 kasutusjuhendit (K004772), mis asuvad KAPOs-

§ 421

, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning juhindudes Justiitsministri 11.12.2009 määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p-st 1 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. 3 metallist torujuppi (K004779) ning neli keevitatud metalldetaili (K004777), mis asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetud asjad; 12.08.2021 uurimiseksperimendi protokolli juurde kuuluvad esemed (turvakleebistega nr K014301, K014302, K014303, K014304, K014305, K014306, K014307, K014308, K009239, K009237, K009236, K009235, K009234, K009250, K009241, K009245, K009242, K009248, K009252, K009247, K009244, K009243, K009249, K009240, K009251, K009253, K009254, K009255, K009256, K009257, K009258), mis asuvad KAPOs- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 14.03.2021 vaatlusprotokolli juurde kuuluv mälukaart Adata 64GB, mis asub KAPOs- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõendid, mis asuvad KAPOs andmekandjatel: Neste Pääsküla teenindusjaama (Pärnu mnt 453E, Tallinn) videovalvesüsteemi kaamerate salvestused ajavahemikust 15.01.2021 - 16.03.2021, mis on salvestatuna kahele

§ 414

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb lõhkeaine ebaseaduslikus soetamises, valdamises ja kasutamises. Andrei Gordei, omamata LMS § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, soetas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil ja tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 13.03.2021.a brisantlõhkeainet trotüül kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata koguses, kuid mitte vähem kui 103, 9 g. Soetatud lõhkeainet trotüül hoidis Andrei Gordei seejärel ebaseaduslikult enda valduses, sealhulgas oma elukohas kinnistul xxxx ja selle kinnistu lähistel. Osa Andrei Gordei ebaseaduslikult soetatud lõhkeainest trotüül ehk trotüüli tükk massiga 33,9 g leiti ja võeti ära 16.03.2021.a Kaitsepolitseiameti poolt teostatud sündmuskoha vaatluse käigus Andrei Gordei elukoha Xxxx elumaja lähedal asuvast metsatukast kuivenduskanali juurest ning ülejäänud lõhkeaine ehk vähemalt 70 g trotüüli kasutas Andrei Gordei omavalmistatud lõhkeseadeldise valmistamiseks, millega tekitas plahvatuse 13.03.2021.a kell 22.16 Tallinnas Pärnu mnt 453E lähistel asuvas Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljonis. Lisaks süüdistatakse Andrei Gordeid

§ 415

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises, hoidmises, edasitoimetamises ja selle kasutamises. Nimelt täpsemalt, Andrei Gordei, omamata LMS § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, käitles ebaseaduslikult lõhkematerjali ja valmistas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 12.02.2021-13.03.2021 omavalmistatud lõhkeseadeldise. Andrei Gordei poolt valmistatud lõhkeseadeldis koosnes rihveldatud metallist korpusest, mille külge oli keevitatud rihveldustega metallplaat ja lõhkeseadeldise korpuse sisse oli paigaldatud brisantlõhkeaine trotüül, nii eraldiseisva laenguna kui ka kahe vasktoru sees ning killukahjustuste tekitamiseks puidukruvisid, ja lõhkeseadeldise käivitusmehhanismist. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanismiks oli plekkümbrise sisse paigaldatud mobiiltelefon, mille trükiplaadile joodetud elektrijuhtmed olid ohutuslüliti kaudu ühendatud lõhkeseadeldise Lk 7 / 46 1-21-5955 korpuse sees asuva isevalmistatud detonaatoriga, mis omakorda koosnes klaasosata elektripirnist ja suitsuta püssirohuga (paiskelõhkeainega) täidetud padrunikestast. Isevalmistatud lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeainekogus oli kuni 70 g trotüüli ekvivalendis. Isevalmistatud lõhkeseadeldise valmistas Andrei Gordei oma elukohas aadressil Xxxx ja Xxxx asuvatel kinnistutel ning hoidis seda kuni 13.03.2021.a Xxxx kinnistul asuva elumaja kõrval puuriidas. 13.03.2021.a õhtul peale kella 21.00 transportis Andrei Gordei omavalmistatud lõhkeseadeldise oma kaubikuga Peugeot Boxer registreerimismärgiga xxxx elukoha aadressilt Xxxx Tallinna linna, kus paigaldas selle oma abikaasa E. G. töökoha lähistel Pärnu maantee 453E juures asuva Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljoni pingi alla lõhkeseadeldise plahvatuse tekitamise eesmärgil ning tekitas 13.03.2021.a kell 22.16 paiku lõhkeseadeldise plahvatuse. Samuti süüdistatakse Andrei Gordeid

§ 405

lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o plahvatuse tekitamises lõhkeseadeldisega, mis seisneb teiste isikute elule ja tervisele ja varale ohu tekitamises. Nimelt täpsemalt, Andrei Gordei, omamata LMS § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, käitles ebaseaduslikult lõhkematerjali ja valmistas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 12.02.2021.a- 13.03.2021.a omavalmistatud lõhkeseadeldise. Andrei Gordei poolt valmistatud lõhkeseadeldis koosnes rihveldatud metallist korpusest, mille külge oli keevitatud rihveldustega metallplaat. Metallplaadi sisemise külje külge oli keevitatud omavahel kokkukeevitatud kaks torumuhvi, mis jäid rihveldatud korpuse keskossa. Torumuhvide sisse oli paigaldatud brisantlõhkeaine trotüül, nii eraldiseisva laenguna kui ka kahe vasktoru sees ning killukahjustuste tekitamiseks puidukruvisid, ja lõhkeseadeldise käivitusmehhanismist. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanismiks oli plekkümbrise sisse paigaldatud mobiiltelefon, mille trükiplaadile joodetud elektrijuhtmed olid ohutuslüliiti kaudu ühendatud lõhkeseadeldise korpuse sees asuva isevalmistatud detonaatoriga, mis omakorda koosnes klaasosata elektripirnist ja suitsuta püssirohuga (paiskelõhkeainega) täidetud padrunikestast. Isevalmistatud lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeainekogus oli kuni 70 g trotüüli ekvivalendis. Isevalmistatud lõhkeseadeldise valmistas Andrei Gordei oma elukohas aadressil Xxxx ja Xxxx asuvatel kinnistutel ning hoidis seda kuni 13.03.2021.a Xxxx kinnistul asuva elumaja kõrval puuriidas. 13.03.2021.a õhtul peale kell 21.00 transportis Andrei Gordei omavalmistatud lõhkeseadeldise oma kaubikuga Peugeot Boxer registreerimismärgiga xxxx elukoha aadressilt Xxxx Tallinna linna, kus paigaldas selle enda abikaasa E. G. töökoha lähistel Pärnu maantee 453E juures asuva Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljoni pingi alla plahvatuse tekitamise eesmärgil. Lõhkeseadeldise initsieeris Andrei Gordei distantsilt lõhkeseadeldise küljes olevale mobiiltelefoni helistades kell 22:16 paiku ehk vahetult pärast seda, kui Andrei Gordei oli eemalt jälgides veendunud, et tema abikaasa E. G. oli jõudnud koos V. A. Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljoni juurde ning jäänud seisma ühistransporti oodates bussiootepaviljonis asuva pingi kõrvale, mille külge oli Andrei Gordei eelnevalt paigaldanud omavalmistatud lõhkeseadeldise. Kell 22:16 Tallinnas Pärnu maantee 453E juures asuva Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljonis toimunud lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel tekitati oht E. G. ja V. A. elule, tervisele ja varale kui ka kolmandate isikute elule, tervisele ja varale. E. G. tundis plahvatuse tagajärjel füüsilist valu paremas jalas ning ta sai ka tervisekahjustusi, s.o tal tekkisid verevalumid parema jala sääreosale. Lk 8 / 46 1-21-5955 Lisaks süüdistatakse Andrei Gordeid

§ 114

lg 1 p 2, 3, 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o mõrvakatses, mis seisneb üldohtlikul viisil vähemalt kahe isiku suhtes ja lõhkeseadeldist kasutades tapmiskatse toimepanemises. Nimelt täpsemalt, Andrei Gordei, omamata LMS § 12 lg 1 sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, käitles ebaseaduslikult lõhkematerjali ja valmistas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 12.02.2021 - 13.03.2021.a ebaseaduslikult omavalmistatud lõhkeseadeldise. Andrei Gordei poolt valmistatud lõhkeseadeldis koosnes rihveldatud metallist korpusest, mille külge oli keevitatud rihveldustega metallplaat. Metallplaadi sisemise külje külge oli keevitatud omavahel kokkukeevitatud kaks torumuhvi, mis jäid rihveldatud korpuse keskossa. Torumuhvide sisse oli paigaldatud brisantlõhkeaine trotüül, nii eraldiseisva laenguna kui ka 2 vasktoru sees ning killukahjustuste tekitamiseks puidukruvisid, ja lõhkeseadeldise käivitusmehhanismist. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanismiks oli plekkümbrise sisse paigaldatud mobiiltelefon, mille trükiplaadile joodetud elektrijuhtmed olid ohutuslüliiti kaudu ühendatud lõhkeseadeldise korpuse sees asuva isevalmistatud detonaatoriga, mis omakorda koosnes klaasosata elektripirnist ja suitsuta püssirohuga (paiskelõhkeainega) täidetud padrunikestast. Isevalmistatud lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeainekogus oli kuni 70 g trotüüli ekvivalendis. Isevalmistatud lõhkeseadeldise valmistas Andrei Gordei oma elukohas aadressil Xxxx ja Xxxx asuvatel kinnistutel ning hoidis seda kuni 13.03.2021.a Xxxx kinnistul asuva elumaja kõrval puuriidas. 13.03.2021.a õhtul peale kell 21.00 transportis Andrei Gordei omavalmisatud lõhkeseadeldise oma kaubikuga Peugeot Boxer registreerimismäriga xxxx elukoha aadressilt Xxxx Tallinna linna, kus paigaldas selle Tallinnas oma abikaasa E. G. töökoha lähistel Pärnu maantee 453E juures asuva Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljoni pingi alla E. G. lõhkeseadeldisega tapmise eesmärgil. Andrei Gordei oli teadlik, et E. G. tuleb tööpäeva lõppedes just sellesse bussipeatusesse bussi ootama. Andrei Gordei jälgis eemalt E. G. ja V. A. saabumist bussipeatuse juurde ning seejärel, olles veendunud, et naised on bussipeatuses ning jäänud seisma seal oleva pingi juurde, mille külge oli Andrei Gordei eelnevalt paigaldanud omavalmistatud lõhkeseadeldise, initsieeris lõhkeseadeldise distantsilt lõhkeseadeldise küljes olevale mobiiltelefonile helistades kell 22:16 paiku. Plahvatus ei toimunud täielikult, s.o detoneerus vaid sütik ning lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeaine trotüül jäi detoneerumata Andrei Gordei tahtest olenemata põhjustel, mis tõttu E. G. ja V. A. elule tekitatud oht ei realiseerunud. Plahvatuse tagajärjel tundis E. G. füüsilist valu paremas jalas ning tal tekkisid verevalumid parema jala sääreosale. Lisaks süüdistatakse Andrei Gordeid

§ 4182

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o suures koguses lahingumoona ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises, mis seisneb kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil ja ajas, kuid enne 15.03.2021.a ühe

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisneb piiratud tsiviilkäibega tulirelva, tulirelva olulise osa ja tulirelva laskemoona Lk 9 / 46 1-21-5955 ebaseaduslikus käitlemises, s. o tsiviilkäibes piiratud tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja tulirelva padrunite ebaseaduslik omandamine ja hoidmine. Andrei Gordei omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata viisil, kohas ja tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 15.03.2021.a RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes kolm

§ 418

¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja tulirelva padrunite ebaseaduslikus käitlemises, s.o nende ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises. Andrei Gordei omandas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata viisil, kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 15.03.2021.a ühe RelvS § 20 lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva ehk 7,62x25mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ, relvanumbriga xxxx, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu ja nimetatud tulirelvaga laskmiseks sobivaid padruneid, kaliibriga 7,62x25 mm – kokku nelisada nelikümmend kuus

§ 114lg 1 p 2, 3, 7 - § 25 lg 2 järgi.

Ta väitis, et tal puudus tahtlus kannatanuid tappa. Kaitsja toetas A. Gordei seisukohta, et süüdistus

§ 114lg 1 p 2, 3, 7 - § 25 lg 2 järgi ei ole põhjendatud.

Ülejäänud osas taotles kaitsja mõista võrreldes prokuröri poolt küsituga leebem karistus ja võtta arvesse mitmeid kergendavaid asjaolusid. I Kohtu poolt tuvastatud sündmuste käik

1. 13.03.2021 kella 22.22 paiku toimus Xxxx läheduses „Pärnu maantee“ bussiootepaviljonis isevalmistatud lõhkeseadeldise plahvatus. Bussiootepaviljonis viibisid plahvatuse hetkel E. G. (süüdistatava abikaasa) ja V. A. (E. G. töökaaslane Xxxx kauplusest). E. G. sai plahvatuse tagajärjel kerge tervisekahjustuse- suure hematoomi paremale jalale, mille paranemine võttis ca 1 kuu; samuti sai kahjustada tema seljas olnud jope tagaosa. V. A. mingeid tervise ega muid kahjustusi ei saanud ning ta lahkus sündmuskohalt peatselt pärast juhtunut ühistranspordiga. Isevalmistatud lõhkekeha oli paigaldatud magnetkinnitusega bussiootepaviljoni pingi alla vasaku metallist jala diagonaalse toe külge. Plahvatuse mõjul metallist jalg koos seda kinnitava metallist poldiga osaliselt deformeerus, samuti sai täkkekahjustusi bussiootepaviljoni vasak klaassein. Lõhkeseadeldise valmistas ja paigaldas vahetult enne plahvatuse toimumist bussiootepaviljoni pingi külge süüdistatav A. Gordei. Ta tegi seda enda sõnul selleks, et hirmutada oma abikaasat E. G.d, kellega omavahelised suhted olid muutunud halvaks. Peale lõhkeseadeldise pingi külge paigaldamist jälgis ta eemalt kui kannatanud jõudsid Xxxx poe juurest bussiootepaviljoni ja jäid selle pingi ette bussi ootama. Seejärel initsieeris ta mobiiltelefoni teel distantsilt lõhkeseadeldise plahvatuse. Toimunud plahvatuse purustusjõudu arvestades oli plahvatanud lõhkeaine kogus TNT ekvivalendis umbes 5-30g. Lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeaine trotüül detoneerus plahvatuses ilmselt ainult osaliselt. Lõhkeseadeldises asunud trotüül ei detoneerunud tõenäoliselt kas detonaatori ehituslike iseärasuste või lõhkeaine trotüüli halva seisukorra tõttu. Lõhkeaineseadeldises kasutatud kogu lõhkeaine kogus võis eksperdi hinnangul olla kuni 70g TNT ekvivalendis. Peale plahvatuse toimumist läks süüdistatav sõidukiga Peugeot Boxer koju, kus põletas ahjus ära mobiiltelefoni ja sim-kaardi ümbrised, mida kasutas lõhkeseadeldise initsieerimiseks. Samuti viskas ta teel koju „Männiku bussipeatuse“ lähedal ära oma jope, mis tal plahvatuse hetkel seljas oli. Lk 11 / 46 1-21-5955
2. A. Gordei poolt valmistatud lõhkeseadeldis oli tehtud järgnevalt: lõhkeseadeldise väliskestaks oli nelinurkne rihveldustega metallkorpus, mille külge olid keevitatud rihveldustega metallplaat ja sisse üksteise külge kaks torumuhvi. Seadeldise korpuse teine ots oli suletud metellkorgi ning selle külge keevitatud rihveldusteta metallplaadiga, milles oli auk juhtmete läbivedamise jaoks seadmega ühendatud mobiiltelefoni külge. Seadeldise korpuse sisse oli torumuhvide sees lisatud lahtisel kujul lõhkeainet trotüüli, samuti oli A. Gordei poolt lõhkeainet trotüüli lisatud kui ka kahte eraldiseisvasse valtsitud otstega vasktorusse lõhkeseadeldise väliskesta korpuse sees. Korpuse sisse oli lisatud ka ca 90 puidukruvi. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanism koosnes Nokia mobiiltelefonist, mille trükiplaadile oli joodetud elektrijuhtmed, mis omakorda ühendatud lõhkeseade korpuse sees asunud isevalmistatud detonaatoriga. Isevalmistatud detonaator koosnes klaasosata elektripirnist ja padrunikestast, mis oli täidetud suitsuta püssirohuga. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanism oli järgmine: peale lõhkeseadeldise paigaldamist plahvatuskohale tuli sisse lülitada mobiiltelefoni ja detonaatori vahel juhtmetes olev ohutuslüliti ning eemalduda. Seadeldise plahvatama panemiseks oli vajalik helistada lõhkeseadeldise detonaatoriga ühendatud mobiiltelefonile Nokia, mille rakendumisel anti trükiplaadile joodetud elektrijuhtmete kaudu vooluimpulss seadeldise sees asunud isevalmistatud detonaatori klaasosata elektripirnile. Pirni hõõgniidi kuumenemisel plahvatas sellega kontaktis asunud suitsuta püssirohi padrunikestas ning isevalmistatud detonaatori plahvatus purustas lõhkeseadeldise sees olnud kaks torumuhvi ja samuti lõhkeseadeldise korpuse ja paiskas laiali torumuhvis olnud trotüüli, kuid vähemalt osaliselt ei initsieerinud seda. Lõhkeseadeldise valmistas A. Gordei oma elukohas Xxxx.
3. Kriminaalmenetluse käigus teostati 15.03.2021 ja 19.03.2021 läbiotsimised A. Gordei elukohas aadressil Xxxx. Samuti teostati läbiotsimine kannatanu E. G. elukohas aadressil Xxxx ja selle juurde kuuluvates keldriboksides, milledele oli juurdepääs A. Gordeil. Samuti teostati 24.03.2021 A. Gordeiga ütluste ja olustiku seostamine. Nende toimingute käigus leiti A. Gordei juhendamisel ja võeti ära suures koguses lahingumoona, samuti tsiviilkäibes piiratud tulirelvi, tulirelvi osi, tulirelvade laskemoona ning samuti tsiviilkäibes keelatud tulirelvi ja tulirelvade laskemoona, mille käitlemiseks A. Gordeil relvaluba puudus: - 25x218mm kaliibriga unitaarlasukomplekt UOZR-85U, - piiratud tsiviilkäibega 16 kaliibrilise kaheraudne sileraudne (jahi)püssi nr-ga xxxx koos optilise sihikuga; - piiratud tsiviilkäibega 22LR kaliibrilise vintraudse püssi Toz-17 numbriga xxxx koos kahe padrunisalvega; - piiratud tsiviilkäibega 7,62x38R kaliibrilise revolvri Nagant; - piiratud tsiviilkäibega püstoli Deutsche Werke relvanumbriga xxxx relvaraam ja relvaraud; - piiratud tsiviilkäibega 7,62x54R kaliibrilise Tokarevi tüüpi iselaadiva vintpüssi lühendatud relvaraud; - kokku 877 erineva kaliibriga piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele ettenähtud padrunit; - tsiviilkäibes keelatud 7,62x25mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ, relvanumbriga xxxx ja kaliibriga 7,62x25 mm laskmiseks sobivad 446 padrunit; - tsiviilkäibes keelatud 7,62x54R kaliibrilisest vintpüssist Mosin käsitöönduslikult valmistatud markeeringuta püstol (kärbik) ja kaliibriga 7,62x54R mm laskmiseks sobivad 429 padrunit. Lk 12 / 46 1-21-5955 II. Tõendid, mis kinnitavad

§ 414

lg 1,

§ 415

lg 1,

§ 405

lg 2 ja

§ 114

lg 1 p 2, 3, 7- § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistustes tõendatuks tunnistatud asjaolusid. II.I asjaolud Plahvatuse aeg ja koht, lõhkeseadeldise valmistamise ja paigaldamisega seotud

1. Isevalmistatud lõhkeseadeldise plahvatuse toimumise aeg ja koht on tõendatud esiteks kannatanute E. G. ja V. A. kohtus antud ütlustega. Nende sõnul toimus 13.13.2021 kella 22.00 paiku Pääskülas Neste bensiinijaama juures olevas bussiootepaviljonis bussi oodates plahvatus. E. G. kirjeldas toimunud plahvatust kui eredat valgussähvatust ja lööki vastu jalga (kd 1 tl 39), V. A. kirjeldas lisaks valgussähvatusele veel ka tugevat heli paugu näol („heli oli nii tugev, et panin kõrvad kinni“- tl 44) ja rohket suitsu. Plahvatuse hetkel ca 100 meetri kaugusel viibinud tunnistaja V. M. kirjeldas oma ütlustes, et esmalt kuulis ta pauku ja siis bussipeatuse poole vaadates nägi tõusmas valget suitsusammast (kd 1 tl 60p). Seda, et sündmuskohal viibinud isikud tajusid toimunut kui plahvatust, kinnitab samuti E. G. poolt koheselt peale plahvatust kell 22.20 hädaabinumbrile 112 tehtud kõne (kd 2 tl 33-35), milles ta korduvalt nimetas toimunut plahvatuseks - „siin peatuses toimus praegu plahvatus“. Tõsi, kõnest järeldub, et E. G. ei saa täpselt aru, mis konkreetselt plahvatas -„seisame siin ja ei saa aru, mis plahvatas, aga plahvatus toimus (---) praegu on siin maas telefon“, kuid see, et esimese ja vahetu reaktsioonina kirjeldas ta seda kui plahvatust, on kohtu hinnangul märkimisväärne. Sündmuskohale esimesena saabunud Päästeameti pommigrupi demineerija V. A. sõnul sai ta kohe aru, et tegemist on isevalmistatud lõhkeseadeldise plahvatusega- sellele viitas esiteks ilmselged plahvatusjäljed bussiootepaviljoni pingi all ja samuti kohapealt leitud spetsiifilised detailid (torujupid, kurvid) ja samuti väljaulatuvate juhtmetega mobiiltelefon. Lõhkeseadeldise aktiveerimisega telefoni teel polnud ta oma 19 aastase praktika jooksul varasemalt kokku puutunud ja see äratas koheselt tema kõrgendatud tähelepanu (kd 1 tl 46).
2. Plahvatuse toimumine on samuti tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (kd 2 tl 124a). Sellest nähtub, et „Pärnu maantee“ bussiootepaviljoni ümbrusest leiti peale päästeteenistuse ja Kaitsepolitsei menetlejate saabumist maast erinevaid objekte ja detaile, mis viitasid plahvatanud lõhkeseadeldise „jääkidele“. Erinevaid detaile oli lennanud laiali mitme meetri raadiuses. Lõhkeseadeldise asukohaks plahvatuse hetkel tuvastasid spetsialistid bussiootepaviljoni pingi vasaku tugijala. Sündmuskohalt leiti mh erinevaid keermestatud metallist toru tükke, rihveldatud metallist detailid, kruve, lõhkeaine trotüüli jääke, lõhkine padrunihülss, väljaulatuvate juhtmetega mobiiltelefon. Bussiootepaviljoni pingi vasaku jala ümber maas olnud pulber koguti osaliselt kahte plastikust topsi, kiirtesti tulemusena reageeris see lõhkeainele trotüül (kd 2 tl 2). Bussiootepaviljoni pingi vasakpoolne metallist jalg ning selle küljes olev polt olid plahvatuse mõjul silmnähtavalt deformeerunud (kd 2 tl 2 ja 10). Samuti on täkkekahjustusi saanud klaaspaneelil vasak külg (samas tl 10), kuid klaasid ise jäid terveks.
3. E. G.le plahvatuse tulemusel tekitatud tervisekahjustus on tõendatud tema läbivaatuse protokolliga (kd 2 tl 36-39) ja samuti kiirabikaardiga (tl 42), milledest nähtub parema jala tagumise külje sääreosal kuni põlveosani ulatuslik tumelillat värvi verevalum. Samuti on E. G. jalale tekitatud kahjustused tõendatud ka tema enda kohtus antud ütlustega, milles ta rääkis, et plahvatuse tulemusena tundis ta lööki just vastu jalga. Sellega on tõendatud, et verevalum tema Lk 13 / 46 1-21-5955 jalale tekkis just plahvatuse lööklaine tagajärjel. E. G. halli värvi jopel tekkisid plahvatuse toimel väiksemad rebendid ja tahmalaik (kd 2 tl 57 p 24), samuti tuvastati riietelt lõhkeaine trotüüli jälgi (kd 3 tl 78).
4. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse 11.06.2021 ekspertiisiaktiga nr 21E-PL0009 (kd 2 tl 43-62) on tõendatud, et plahvatuse bussiootepaviljonis põhjustas käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud viisil isevalmistatud lõhkeseadeldise plahvatus. Lõhkeseadeldis oli plahvatuse hetkel magnetiga kinnitatud bussiootepaviljoni pingi vasakpoolse metallist jala külge. Sündmuskohalt leitud ja äravõetud erinevad objektid pärinevad ekspert A J. arvamuse kohaselt suuremas osas plahvatanud lõhkeseadeldisest. Eksperdi arvamuse kohaselt ei detoneerunud lõhkeseadeldises olnud trotüül täielikult, tõenäoliselt kas isevalmistatud detonaatori ehituse või lõhkeaine trotüüli halva seisukorra tõttu. Toimunud plahvatuse purustusjõudu arvestades oli plahvatanud lõhkeaine kogus TNT ekvivalendis umbes 5-30g. Lõhkeaineseadeldises kasutatud kogu lõhkeaine kogus võis eksperdi hinnangul olla kuni 70g TNT ekvivalendis. Lõhkeaine ekspertiisiakti nr 21E-AL0010 (kd 3 tl 73-79) kohaselt oli lõhkeseadeldise korpuse sees olnud kahes eraldi otstest kokku valtsitud osaliselt deformeerunud ja tahmunud vasktorus asunud detoneerumata trotüüli laengust üks trotüüli laeng kasutuskõlblik ning teises torus asunud trotüüli laeng kasutuskõlbmatu. Ohutustehnilistel kaalutlustel vasktorudes olnud trotüüli ekspertiisi käigus välja ei võetud. Lisaks leiti laialipaistatud kuid detoneerumata trotüüli ka bussiootepaviljoni juurest maast. See trotüül oli lõhkeseadeldise korpuses torumuhvi sees olnud lahtisel kujul ja peale lõhkeseadeldise korpuse purunemist laiali paiskunud. Eksperdi A J. kohtus antud ütlustega (kd 1 tl 55 pöördel) on tõendatud, et tema hinnangul plahvatas kindlasti isevalmistatud detonaator, mis koosnes padrunihülsist püssirohuga ja klaaskuplita pirnist. Seda tõendavad sütikule tekkinud vigastused- ka fotodelt nähtub, et padrunihülss on täielikult deformeerunud ja lõhki (kd 2 tl 47). Eksperdi sõnul on raske öelda, kas osaliselt võis plahvatada ka lõhkeseadeldise sees lahtiselt olnud trotüül- tema hinnangul võis osaliselt pigem toimuda trotüüli deflagratsioon ehk plahvatuspõlemine (kd 1 tl 54 pöördel). Seda järeldust kinnitab põhimõtteliselt ka lõhkeaineekspert aktis nr 21E-AL0014, millest nähtub et lõhkeseadeldise metallkorpusel olev tahm sisaldab trotüüli jääke (kd 2 tl 68-69). Ekspert A J. arvates oli sellisel kujul isevalmistatud detonaatoriga puhtalt juhuse asi, kas isevalmistatud lõhkeseadeldise plahvatus pidi toimuma või mitte, st kas trotüül detoneerub sellise detonaatoriga või mitte. Kuigi ilma spetsiaalse detonaatorita on trotüül raskesti detoneeruv, siis välistatud see eksperdi sõnul ei ole. Eksperdi sõnul on plahvatuse esilekutsumiseks hädavajalik see, et isetehtud detonaator oleks vahetus kontaktis lõhkeaine trotüüliga (kd 1 tl 56). Ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati lõhkiselt padrunihülsilt ehk detonaatorilt ka lõhkeaine trotüüli jälgi, mis tähendab, et isevalmistatud detonaator oli vahetus kokkupuutes trotüüliga (kd 1 tl 47). Seda kinnitas ka süüdistatav ise oma ütlustes kui ta kirjeldas lõhkekeha valmistamise asjaolusid. Järelikult olid tingimused trotüüli detoneerumiseks so plahvatuse toimumiseks isevalmistatud detonaatoriga täidetud.
5. Seda, et lõhkeseadeldise paigutas „Pärnu maantee“ bussiootepaviljoni pingi külge just A. Gordei, on peale süüdistatava enda ütluste, millel kohus peatub edasiselt, tõendatud veel järgmiste tõenditega. Kõigepealt nähtub 16.03.2021 koostatud õiendist (kd 3 tl 122), et A. Gordei kasutuses olnud sõiduk Peugeot Boxer reg nr-ga xxxx liigub 13.03.2021 õhtul kella 21:25 paiku suunaga Sakust Tallinna poole ning samal õhtul kell 22:41 tagasi suunaga Saku poole. Just sellel ajavahemikul toimus ka plahvatus. Samuti nähtub turvakaamera salvestiste vaatlusprotokollist (kd 3 tl 125-152a) esiteks see, kuidas 13.03.2021 kell 22:09 ajal A. Gordei Lk 14 / 46 1-21-5955 kõnnib jala „Pärnu maantee“ bussiootepaviljoni ja seejärel peale kõrvaliste isikute lahkumist kummardab pingi juures ja paigaldab sinna midagi (kd 2 tl 134), lahkub seejärel sündmuskohalt. Seejärel naaseb ta mõne hetke pärast tagasi, toimetades uuesti midagi kummardatuna bussiootepaviljoni pingi all (lülitas enda sõnul välja ununenud kaitselüliti) ja eemaldub seejärel uuesti. Edasi nähtub protokollist ja sellele lisatud fotodest, kuidas kannatanud E. G. ja V. A. saabuvad jala kell 22:14 bussipeatusesse, kannatanu E. G. asetab kaasas olnud kandekotid pingile ja jääb pingi ette seisma pingi ja V. A. vahele. Kell 22.16 toimub plahvatus (tl 138), näha on suitsu ja mõlemad kannatanud eemalduvad koheselt pingi juurest (tl 139), E. G. kummardab ja vaatab oma jalgu, mõlemad kannatanud vaatavad maha pingi ümbruses. Sündmuskohale saabub seejärel veel üks tuvastamata naisterahvas, kes samuti vaatab ja räägib midagi kannatanutega. V. A. vaatab enda jalgu ja riideid, seejärel vaatab ja osutab E. G. jope seljaosa suunas. E. G. helistab kl 22:20 kuhugi (hädaabisse 112). Kell 22:24 lahkub V. A. ja tundmatu naisterahvas saabunud bussiga sündmuskohalt, E. G. jääb üksinda bussipeatusesse.
6. Süüdistatav A. Gordei on nii eeluurimisel kui ka kohtus tunnistanud oma süüd lõhkeseadeldise valmistamises ja bussiootepaviljoni pingi külge paigutamises. Sündmuskohalt leitud lõhkeseadeldise detailidelt leiti ekspertiiside käigus samuti süüdistatava A. Gordei DNAd (kd 3 tl 38, tl 63). Kuna süüdistatav keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, siis avaldati prokuröri taotlusel tema eeluurimisel antud mahukad ja detailsed ütlused kolmes erinevas (16.03.2021, 23.03.2021 ja 30.06.2021) protokollis (kd 3 tl 161-165, 168-174, 177-187). Lisaks avaldati tema osavõtul teostatud detailne ütluste ja olustikuga seostamise protokoll 18.03.2021 ja 25.03.2021 (tl 188-212; 214-218).
7. Ülekuulamisete käigus kirjeldab A. Gordei üksikasjalikult nii lõhkeseadeldise valmistamise kui plahvatuse ettevalmistamisega seotud asjaolusid ja erinevaid valmistamise etappe. Tema sõnul tekkis tal 2020 detsembris mõte valmistada lõhkeseadeldis ja sellega hirmutada oma abikaasat, kellega suhted olid muutunud halvaks ja pingeliseks ja faktiliselt elati juba aastaid lahus. Abikaasa hirmutamise eesmärgiks oli tema sõnul saada uuesti omavahel lähedasemaks. Ta arvas ja lootis, et abikaasa otsib ise peale hirmutavat kogemust temaga uuesti kontakti ja soovib koos olla (kd 3 tl 162). Kõigepealt ostis ta oma plaani realiseerimiseks 2021 jaanuarisveebruaris kahel erineval korral umbes nädalase vahega Balti jaama lähedal asuvast telefonipoest kaks Nokia mobiiltelefoni ja SIM kaarti. Vähemalt ühe telefoni ostmine nähtub ka turvakaamera salvestiste vaatusprotokollist (kd 3 tl 125-152a). Telefone oli vaja lõhkeseadeldise distantsilt juhtimiseks. Üks telefonidest oli mõeldud lõhkeseadeldise külge paigaldamiseks ja juhtmetega detonaatori külge ühendamiseks ja teine sellele helistamiseks, et initsieerida elektriimpulsi abil plahvatust. Lõhkeseadeldise enda korpuse valmistamiseks kasutas ta ajavahemikul 3-7 märts 2021 kodu lähedalt kergliiklusteelt leitud neljakandilist torujuppi. See torujupp oli umbes 15 cm pikkune ja meenutas väljast šokolaaditahvlit, sest see oli ruudulise struktuuriga. Neljakandilisest torujupist 1/3 lõikas ta ketaslõikuriga ära ja äralõigatud osast valmistas lõhkeseadeldisele korpusele otsatükid. Ühele otsatükile puuris sisse augu korpuse sisemusest välja telefoni külge juhtmete vedamiseks. Teise otsaseina külge keevitas ümmarguse toru ja muhvi, mis jäid korpuse sisse. Keevitatud toru põhja pani ta 1990ndate lõpus tuttava käest saadud trotüüli ja padrunihülsi, kuhu sisse pani umbes 1 gramm püssirohtu (tl 185). Hülsi tagaossa pani ilma klaaskuplita elektripirni, mis omakorda juhtmete abil oli joodetud mobiiltelefoni trükiplaadi külge. Torumuhvi sisse pani ta lahtisel kujul ilma kokku pressimata umbes 25-35 grammi trotüüli (tl 185). Lisaks pani korpuse sisse veel kaks valtsitud vasktoru, millede sees samuti kokku umbes 10 grammi trotüüli (5+5grammi). Lk 15 / 46 1-21-5955 Järelejäänud trotüüli, st umbes poole algsest kogusest mis ta 1990-ndate lõpus tuttavalt oli saanud ja lõhkeseadeldise tegemisel kasutas, viskas ta ära oma elukoha lähedal olnud kuivenduskraavi. Mobiiltelefoni kinnitas kahe magneti abil eraldi plekist korpusega lõhkeseadeldise enda korpuse külge. Lõhkeseadeldise tööpõhimõte seisnes selles, et kui lõhkeseadeldise detonaatoriga ühendatud mobiiltelefonile helistada, siis telefonist tulev elektriimpulss süütab klaaskuplita pirni hõõgniidi, mis omakorda süütab padrunihülsis oleva püssirohu ja see omakorda detoneerib ka korpuses oleva trotüüli. Seda, et mobiiltelefoniga on võimalik anda elektriimpulss pirnile, oli ta varem suvalise telefoniga katsetades järele proovinud oma töökohas ja see toimis. Lisaks oli mobiiltelefoni ja detonaatori vahel oleva juhtme külge kinnitatud ka turvalüliti, mis väljalülitades pidi takistama juhusliku impulsi. Näiteks, et keegi kogemata ei helistaks lõhkeseadeldise küljes olevale telefonile ja seeläbi valel hetkel plahvatust esile ei kutsuks. Lõhkeseadeldise sisse lisas ta koos ehitusliimiga väikeseid kruve. Neid lisas ta selleks, et pehmendada plahvatust (kd 3 tl 164, 172), kruvid olid kokku liimitud. Kruve lisas samuti ka selleks, et „lõhkekeha näeks peale paugu toimumist reaalsem välja kui kruvid välja pudenevad“ (kd 2 tl 184).
8. Kui lõhkeseadeldis oli umbes 3 päeva enne plahvatust valmis saanud, siis peale seda 10-13 märtsi vahel valis ta välja koha, kus lõhkeseadeldis plahvatama panna. Ta valis selleks kohaks välja oma abikaasa töökoha Xxxx kaupluse lähedal oleva bussipeatuses. Juba eelnevalt veendus, et bussiootepaviljoni pingi metallist jala külge saab magnetiga kinnitada lõhkeseadeldise. 13 märtsi õhtul umbes kella 21.00-21.30 paiku sõitis ta oma kodust Xxxx sõidukiga Peugeot Boxer sündmuskoha lähedale, parkis sõiduki kuhugi eemale ja läks ringiga jala bussiootepaviljoni. Paigaldas seejärel lõhkeseadeldise pingi alla magnetiga metalljala külge ja läks ära. Siis aga tuli tagasi, sest oli unustanud turvalüliti välja lülitada. Seejärel eemaldus uuesti ja varjus eemal nii, et bussiootepaviljon oli visuaalselt nähtav. Kui ta nägi, et abikaasa koos veel ühe tema jaoks tundmatu isikuga olid jõudnud bussipeatusesse, siis helistas lõhkeseadeldise küljes olevale telefonile ja toimus mingi tulesähvatus ja inimesed bussipeatuses ehmusid selle peale. Peale seda lahkus ta oma sõidukiga sündmuskohalt, teel koju viskas „Männiku jaam“ bussipeatuse juurde ära seljas olnud jope. Jope leiti hiljem menetluse käigus (kd 2 tl 136) ja sellelt leiti ka süüdistatava DNA-d (kd 3 tl 38). Koju jõudes põletas ta ahjus ära helistamiseks kasutatud Nokia mobiiltelefoni ja samuti SIM kaardi ümbrised. Süüdistatav arvab, et kui trotüül olnuks lõhkeseadelises korralikult kokku pressitud, mitte teadlikult murendatud õhuliselt nagu tema seda tegi, siis olnuks plahvatuse jõud ca 50 m raadiuses inimesele ohtlik. Ta arvestas sellega, et tema lõhkeseadeldis tegelikult ei plahvata ja seega ei kujuta ka tema abikaasale reaalset ohtu. II.II Lõhkeseadeldise omadused ja ohtlikkus
9. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistatava väidet, et lõhkeseadeldis ei pidanudki tegelikult plahvatama ja kannatanute elule ja tervisele mingit reaalset ohtu ei olnud. Just sellest järeldusest sõltub kohtu hinnangul ka see, kas A. Gordei soovis kannatanuid tappa ehk kas saab jaatada talle esitatud mõrvasüüdistust. 12.1 A. Gordei sõnul pani ta isevalmistatud lõhkeseadeldise sisse kokku ca 35-45 grammi trotüüli, sellest 25-35 grammi lahtiselt torumuhvi sisse ja kokku umbes 10 grammi kahe eraldi valtsitud vasktoru sisse. Kohtus uuritud tõenditega ei ole võimalik seda väidet täies ulatuses Lk 16 / 46 1-21-5955 kinnitada või ümber lükata ja seda järgmistel põhjustel. Kuna lõhkeseadeldise korpuse plahvatusel paiskus seal sees lahtiselt olnud trotüül laiali, siis on ilmne, et seda kõike polnud võimalik enam sündmuskohale laialilennanud kujul kokku koguda ega ära kaaluda. Sündmuskohalt ja lõhkeseadeldise detailidelt leiti ja võeti ära väikeses koguses (0,04+0,56+0,37+1,48 grammi) pulbrilisel kujul trotüüli pingi juurest maast ja samuti metallist pingijala küljest (ekspertiisiakt nr 21E-AL0010, kd 3 tl 76). Kahes vasktorus olnud trotüüli aga ohutustehnilistel kaalutlustel välja ei võetud ja eraldi ära ei kaalutud ning koos vasktorudega kaalus trotüül vastavalt 14,9 grammi ja 15,0 grammi, samas ei ole kindlaks tehtud eraldivõetuna trotüüli ja vasktorude kaal. Seega tuleb lähtuda süüdistatava enda väitest, et lõhkeseadeldisse pani ta kokku umbes kuni 45 grammi trotüüli. Süüdistatava sõnul pärines kogu trotüül, mida ta lõhkeseadeldise valmistamiseks kasutas ühest ja samast trotüüli kogusest või tükist, mille ta 1990-ndatel oli tuttava käest saanud ja kes tänaseks on surnud. Tegemist oli umbes 100 grammise tükiga. Sellest saadud tükist umbes poole kasutas ta ära lõhkeseadeldise valmistamiseks (nii vasktorudesse kui torumuhvi lisamiseks) ja ülejäänud osa trotüülist viskas peale lõhkeseadeldise valmimist ära oma elukoha lähedal olevasse kuivenduskraavi. See väide on leidnud kinnitust. Nimelt on süüdistatava juhendamisel leitud ja uurimistoimingu käigus ära võetud tema elukoha Xxxx elumaja lähedal asuvast kuivenduskanalist kotike, mille sees oli tükk trotüüli kogukaaluga 33,9 grammi (kd 2 tl 165). Ekspertiisiakti nr 21E-AL0010 kohaselt olid vasktorudes olnud trotüül ja kuivenduskraavist leitud trotüül samaliigilised ehk võisid pärineda ühest ja samast kogumist. Samas sündmuskohalt (bussipeatusest) lahtiselt leitud trotüül ja samuti lõhkeseadeldise sees torumuhvidelt leitud trotüül olid eksperdi hinnangul selgelt teistsuguse profiiliga. Eksperdi arvates ei pärinenud seega vasktorudes/kuivenduskraavis olnud trotüül sündmuskohal lahtiselt leitud/torumuhvides oleva trotüüliga ja nad ei olnud samast kogumist (kd 3 tl 78). See eksperdi järeldus on aga otseses vastuolus süüdistatava ütlustega, kes väitis, et trotüül pärines ühest ja samast kogumist ehk tema sõnul ühest tükist. Järelikult on süüdistatava ütlused trotüüli päritolu osas vastuolulised. Kuna ütlused selles osas on vastuolulised, siis ei ole võimalik aga ka täpselt kindlaks teha kui palju ja kuskohast pärit trotüüli süüdistatav tegelikult lõhkeseadeldise sisse pani, sest süüdistatava poolt räägitud ca ½ kogus kuivenduskanalist leitud tükist ei ole enam usutav. Ekspertiisiakti kohaselt võis lõhkeseadeldises kasutatud kogu lõhkeaine kogus kuni 70g TNT ekvivalendis (kd 2 tl 62), aga nagu ekspert ka kohtuistungil selgitas, siis tegemist oli ekspertiisiülesandest lähtuvalt maksimaalse võimaliku kogusega, mis korpusesse oleks mahtunud. Sealjuures on arvesse võetud ka kahte vasktoru ja nende mahutatavust (kd 1 tl 59). Kohus peab seetõttu tõenäoliseks, et lõhkeseadeldises olnud trotüüli kogus võis jääda A. Gordei enda öeldud 40 grammi ja maksimaalse koguse ehk 70 grammi vahele. 12.
10. Seda järeldust kinnitavad kaudselt ka läbiviidud uurimiseksperimendid. Nimelt on uurimiseksperimendi käigus üritatud lõhkeseadeldise sees olnud võimaliku trotüüli kogust kui ka muid lõhkeseadeldisega seotud asjaolusid katsete käigus tuvastada (kd 2 tl 85-106). Selleks taasloodi menetleja poolt võimalikult sarnased lõhkeseadeldiste maketid nagu süüdistatav kasutas 13.03.2021 bussipeatuses plahvatuse korraldamiseks. 12.2.1 Esiteks on katsetega üheselt tuvastatud see, et püssirohi üksi koos elektrilisest tikust isevalmistatud sütikuga ei suuda tekitada metallist padrunikestale selliseid vigastusi nagu süüdistatava poolt valmistatud lõhkeseadeldises see juhtus (kd 3 tl 93). Süüdistatava väitel kasutas ta padrunihülsi sees ainult umbes 1 gramm püssirohtu. Seega pidi süüdistatava poolt isetehtud sütikus (padrunikestas) olema lisaks püssirohule ka muid aineid (näiteks trotüül). Lk 17 / 46 1-21-5955 Lõhkeaineekspertiis aktis nr 21E-AL0014 leidis ekspert, et suure tõenäosusega oli ka hülsi sisse trotüüli pandud (kd 2 tl 68), mida aga süüdistatav pole samas oma ütlustes kordagi kinnitanud. See vastuolu on aga oluline, sest püssirohi segatuna koos trotüüliga võib olla tugevama detonatsioonivõimega ülejäänud trotüüli jaoks kui ainult püssirohuga sütik. Asjaolu, et A. Gordei on seda fakti varjanud viitab kohtu hinnangul vähemalt sellele võimalusele. 12.2.2 Samuti tuvastati uurimiseksperimendi käigus tehtud katsetega, et püssirohi (kogused varieerusid 1,00-2,43 grammi) ja elektrilisest tikust isevalmistatud sütik ei suuda üksi purustada ka metallist torumuhvi, mis oma olemuselt on samaväärne 13.03.2021 bussiootepaviljonis plahvatanud isevalmistatud lõhkeseadeldise sisemise korpuse üheks osaks olnud torumuhviga ja seda olukorras kui isevalmistatud sütik asub mõlemast otsast suletud torumuhvi sisemuses, mittedetoneeruva lõhkeaine sees (kd 2 tl 92). 13.03.2021 sündmuskohal plahvatanud lõhkeseadeldise (nii sisemise torumuhvide kui välimise metallist rihveldatud korpuse) vigastuste ulatust arvestades on selge, et neid vigastusi ei saanud tekitada ainult sütikus olev püssirohi, seda enam, et vigastatud oli nii torumuhvidest sisekorpus kui ka metallist rihveldatud väliskorpus. Järelikult pidi osaliselt detoneeruma ka lõhkeseadeldise sees olnud trotüül, mida kasutati kas detonaatoris segatuna koos püssirohuga või siis korpuse (torumuhvide) sees lahtisel kujul. 12.2.3 Uurimiseksperimendi käigus on samuti tehtud katseid detoneerida isetehtud sütikuga lõhkeainet trotüül ja hinnata selle detoneerumise tõenäosust. Kuigi ekspert A J. avaldas kohtuistungil kahtlust, et ilma spetsiaalse ja tööstuslikult valmistatud detonaatorita on trotüüli detoneerimine raske, siis katsed tõestasid vastupidist. Nimelt tuvastati katsete käigus, et metallist padrunikestast, püssirohust ja elektrilisest tikust isevalmistatud sütikud suudavad enamike katsete puhul tekitada detonatsiooni lõhkeaines trotüül ja trotüüli plahvatama panna ja seda juba alates 5 grammist lõhkeseadeldise korpusesse lisatud trotüüliga (kd 2 tl 105). Ainult ühe katse puhul trotüül teadmata põhjustel ei detoneerunud. 12.2.4 Samuti tehti mitmeid katseid selleks, et tuvastada, milliseid kahjustusi nii lõhkeseadeldisele endale kui ümbruskonnale põhjustab lõhkeseadeldise korpuse sisse pandud trotüül (katsete käigus prooviti erinvaid koguseid, maksimaalselt kasutati katses 50 grammi trotüüli). Katsete käigus tuvastati, et juba 35 grammi trotüüli täielikult detoneerumisel suutis plahvatuse energia rebestada nii kahekordse metallist lõhkeseadeldise kesta (sarnane A. Gordei valmistatud lõhkeseadeldisega). Samuti suutis lõhkeseadeldise küljest plahvatuse mõjul eraldanud detail läbistada 8 mm paksuse puitplaadi (kd 2 tl 96). Märkimist väärib ka see, et katsete puhul lisati trotüüli korpusesse valamise/puistamise teel, st seda ei pressitud korpuses kokku. Ka see lükkab ümber A. Gordei väite, et tema poolt teadlikult käte vahel murendatud ja kokkupressimata kujul trotüüli lisamine pidi tagama lõhkeseadeldise ohutuse selle plahvatusel. 12.3 Katsetest järeldub seega, et isetehtud sütikuga detonaator suutis enamikel juhtudel detoneerida lõhkeainet trotüül ning lõhkeseadeldis, millele oli lisatud 35 grammi trotüüli tekitas nii lõhkeseadeldise enda korpusele kui ümbritsevale keskkonnale märkimisväärseid kahjusid. Kohtuistungil ütlusi andnud asjatundja V. A. ja eksperdi A J. selgitustel on käsigranaadis F1 lisatud umbes 60 grammi trotüüli ja selle granaadi plahvatuse kildude ohtlik kaugus on kuni 200 meetrit (asjatundja ütlused kd 1 tl 46 pöördel, eksperdi ütlused kd 1 tl 56). Lk 18 / 46 1-21-5955 12.4 Kohus analüüsib edasi süüdistatava väiteid lõhkeseadeldise „ohutuse“ kohta. A. Gordei väitis, et lõhkeseadeldise sisse oli „pehmenduseks“ pandud nii pisikesi ehituskruve kui ka liimi. Tema sõnul „liim komplektis kruvidega peaks pehmendama plahvatuse jõudu“ (kd 3 tl 184). Kohus analüüsib esmalt tema väiteid liimi kui „pehmendusaine“ kasutamise kohta. Tuleb tõdeda, et mitte ükski kohtus uuritud tõend ei kinnita süüdistatava väidet, et lõhkeseadeldise sisse oleks pandud ükskõik millist liimi. Liimi ei leitud ega tuvastatud hiljem lõhkeseadeldise detailidelt ega ka sündmuskohalt (maast, pingi küljest). Selle puudumine, kui seda oleks ka päriselt lisatud, ei ole aga kuidagi loogiliselt selgitatav. Liim on üldteada faktina kleepuv ning raskesti eemaldatav keemiline aine ja seda nii kuivanud või kuivamata olekus. Kui liim oleks ka tegelikult lõhkeseadeldise korpuse sees olnud, siis ei oleks ta kuidagi saanud lihtsalt ära haihtuda. Samuti ei kinnita tõendid seda, et liim oleks saanud ära põleda, sest see olnuks kindlasti ka visuaalselt nähtav sündmuskohal viibinud kannatanutele. Lisaks kinnitas kohtus ka ekspert A J., et mingeid plahvatust pehmendavaid detaile ta lõhkeseadeldisest ei avastanud (tl 55 pöördel), sama nähtub tema koostatud ekspertiisiaktist. Kohus ei pea ka tõenäoliseks seda, et ekspert oleks jätnud lõhkeseadeldise detailidel oleva liimi selle olemasolu korral detailidel üldse tähelepanuta ja ekspertiisiaktis kajastamata. Seega leiab kohus, et A. Gordei ütlused liimi kasutamise kohta lõhkeseadeldise sees „pehmendamise“ eesmärgil on ebausaldusväärsed. Kohtu hinnangul üritab süüdistatav sellise väite abil lõhkeseadeldise tegelikku ohtlikkust pisendada. 12.
11. Samuti on süüdistav märkinud, et ta lisas lõhkeseadeldise korpuse sisse koos liimiga, mille ühemõttelise puudumise on kohus juba tuvastanud, ka lahtiselt ehituskruve. Mil viisil kruvid oleksid pidanud plahvatust kas koos või ilma liimita pehmendama, süüdistatav seda samas ei selgitanud. Kohtu jaoks tundub see süüdistatava väide täiesti arusaamatu ja isegi absurdne. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohalt leiti hulgaliselt väikeseid kruvisid, mis kokku koguti ja pakendati turvakotti nr-ga K016712 (kd 2 tl 4). Ekspertiisiaktist (kd 2 tl 55) nähtub, et samas turvakotis tuvastas ekspert kokku umbes 90 lühemat puidukruvi pikkusega 15 mm ja üks pikem kruvi pikkusega 27 mm. Nii asjatundja V. A. kui ka ekspert A J. kinnitasid kohtus antud ütlustes, et nende hinnangul sai lõhkekeha sisse kruvide lisamise eesmärgiks olla ainult see, et tekitada plahvatusega rohkem fragmente ja killukahjustusi. Sama järeldus nähtub ka ekspertiisiaktist nr 21E-PL0009 (kd 1 tl 59). Kohus peab seda järeldust äärmiselt loogiliseks ja eluliselt usutavaks. On üldteada asjaolu, et plahvatusjõul tekivad killukahjustused on just need kahju tekitavad detailid, mis ohvrit vigastavad ja/või tapavad. Mida rohkem eraldub plahvatuse jõul lõhkeseadeldisest fragmente ja kilde, seda suurem on ka lõhkeseadeldisest lähtuv oht ümbritsevale. Ekspert A J. kinnitas, et lõhkeseadeldise sisse pandud kruvid ei saa mitte kuidagi pehmendada või vähendada lõhkeseadeldise plahvatusjõudu (kd 1 tl 56). Kohus leiab, et samale seisukohale on ütlusi anda otsustades jõudnud ka süüdistatav ise. Ilmselt sellepärast ongi ta koos kruvidega toonud sisse ka liimi teema, sest liimi lisamine koos kruvidega muudaks seda selgitust natukenegi usutavamaks. Samas liimi ühemõttelise puudumise on kohus juba eelmises punktis tuvastanud ning kohus loeb A. Gordei ütlused ka kruvide lisamise põhjuste kohta ilmselgelt ebausaldusväärseteks. 12.6 Edasi analüüsib kohus lõhkeseadeldise osaliselt rihveldatud väliskorpusega seotud asjaolusid. Ekspertiisiakti nr 21E-PL0009 kohaselt koosnes lõhkeseadeldise väliskorpus rihveldatud plaadist mõõtmetega 110x46mm, rihveldatud pinnaga metallist tükist (nn otsatükk nr 1) mõõtmetega 55x60mm ja metallist rihveldamata ja keskelt auguga plaadist mõõtmetega ca 50x57mm (nn otsatükk nr 2), mis olid omavahel ühendatud keevisühendusega (kd 2 tl 61). Lk 19 / 46 1-21-5955 Kohus leiab, et rihvelduse olemasolu lõhkeseadeldise korpusel on plahvatuse kontekstis väga oluline. Eksperdi ja asjatundja sõnul viitavad lõhkeseadeldise korpusel olevad rihveldused, mis meenutabki šokolaaditahvli ruudustikku, sellele, et plahvatuse hetkel maksimaalselt suurendada võimalust kildude/fragmentide tekkeks ja seeläbi kahjustada plahvatusega ümbritsevat. Asjatundja A J. selgitas, et kui metallkorpus oleks rihveldamata, siis võiks plahvatuse korral tekkida ainult üksikud suuremad metallifragmendid, samas kui rihveldatud metallkorpuse korral tekib fragmente oluliselt rohkem. Lõhkeseadeldises kasutatavaid plaate rihveldatakse tema sõnul sellepärast, et tekitada rohkem ühesuuruseid kilde (kd 1 tl 46 p). Sarnasel kujul on rihveldatud ka käsigranaadi korpus, et tekitada plahvatamisel võimalikult palju fragmente ja kilde, mis ongi plahvatava granaadi puhul kahjustusi tekitavateks osadeks. 12.6.1 Süüdistatava sõnul leidis umbes 15 cm pikkuse neljakandilise torujupi, mis meenutas välimuselt šokolaaditahvlit (kd 3 tl 162), oma elukoha lähedalt terviserajalt koeraga jalutades ja seda kõigest mõned päevad enne lõhkeseadeldise valmistamist. Täiendaval ülekuulamisel märkis, et „toru välimine pind oli leidmise hetkel töödeldud selliselt, et meenutas šokolaaditahvlit“ (kd 3 tl 171). Sellest umbes 15cm pikkusest leitud jupist lõikas ta ketaslõikuriga ära umbes 1/3 (ehk umbes 5 cm pikkuse tüki), millest omakorda veel lõikas välja kaks korpuse otsatükki (kd 3 tl 163) ja järelejäänud osa äralõigatud torujupist (so 2 järelejäänud külge) viskas koos muu prahiga ära. Jäljeekspertiisi akti 21E-TR0006 (kd 2 tl 72) kohaselt olid metallplaadile tehtud rihveldused käsitsi tõenäoliselt ketaslõikuriga, st tegemist ei olnud tööstuslikult valmistatud detailiga. Sellele viitavad eelkõige rihvelduste ebakorrapärased mõõdud, sealjuures on suurema metallkorpuse rihveldused ja otsaplaadi rihveldused tehtud erineva laiusega lõikekettaga. Kokkuvõttes vähendab see kohtu hinnangul sellise plaadi juhusliku leidmise võimalust võrreldes olukorraga, kus tegemist oleks tööstuslikult valmistatud ja seetõttu võib-olla laiemalt levinud detailiga. Seega saab nõustuda prokuröri järeldusega, et selle detaili juhuslik leidmine oli väga sobivalt ajastatud. Samuti tuleb tõdeda, et süüdistatava ütlused rihvelduste enda osas ei ole olnud järjepidevad, mis kokkuvõttes seavad kogu „juhusliku leidmise“ versiooni kahtluse alla. Kohus juhib tähelepanu järgnevale. Kui kahel esimesel ülekuulamisel, millele kohus eelpool juba viitas, selgitas A. Gordei, et leitud torujupp oli täies ulatuses rihveldatud (vähemalt ei kinnitanud ta üheselt seda, et see oleks olnud osaliselt rihveldatud). Viimasel 30.06.2021 toimunud ülekuulamisel väitis ta aga esmakordselt, et torujupi see osa, mille ta ära lõikas (ehk ca 1/3 ulatuses) ei olnud ikkagi rihveldatud (kd 3 tl 185). See aga muudab leitud torujupi, millest 2/3 oli leidmise hetkel rihveldatud ja 1/3 rihveldamata veelgi kummalisemaks leiuks. Seoses sellega muutuvad aga olulisemalt vastuolulisemaks ka süüdistatava ütlused võrreldes teise tõendi ehk jäljeekspertiisi aktiga (kd 2 tl 72). Nimelt selgub jäljeekspertiisi aktist, et metallkorpuse rihveldatud otsatükile (nn otsatükk nr 1) on rihveldused tehtud peale seda, kui otsatükk oli keevitatud neljakandilise korpuse külge (kd 3 tl 77). Järelikult pidi see otsatükk enne keevitamist põhikorpuse külge olema ilma rihveldusteta. Kui muidu on süüdistatav lõhkekeha valmistamise etappe kirjeldanud ülekuulamistel ülima detailsusega, siis sellest, et ta oleks ise kasvõi osaliselt korpusel midagi rihveldanud, pole ta kordagi maininud. Veel viimasel, st 30.06.2021 ülekuulamisel kinnitas ta, et tema ei ole korpust rihveldanud (kd 3 tl 185). Jäljeekspertiisi akt tuvastas, et korpuse põhiosal ja selle otsatükil on rihveldused tehtud erineva, mitte sama seadmega (kd 3 tl 77). Järelikult aga pidi A. Gordei vähemalt osaliselt seadeldise väliskestal (nn otsatükk nr 1) olevad rihveldused ise tegema. Seda ei ole ta aga kordagi varasematel ülekuulamistel kinnitanud ja veelgi enamoma kahes esimeses ülekuulamises väitis ta, et kogu leitud tükk oli juba terves ulatuses rihveldatud. Kohus peab sellise olulise vastuolu ilmnemisel väga tõenäoliseks seda, et ka Lk 20 / 46 1-21-5955 ülejäänud osale korpusest tegi rihveldused ikkagi süüdistatav ise, sest sellise osaliselt/täielikult rihveldatud metalltoru leidmine koos tema vastuoluliste ütlustega muudab kogu selle süüdistatava versiooni ebausutavaks. Ekspertiisiakti järgi olid rihveldused tehtud erineva laiusega lõikeketastega. Samas ei välista ka see seda, et A. Gordei võiski kasutada rihvelduste tegemiseks erinevaid seadmeid või sama ketaslõikuri erineva laiusega kettaid. Ketaslõikuri olemasolu ja selle äravõtmise fakt on tõendatud tema elukoha läbiotsimise protokolliga (kd 2 tl 111). Rihvelduste kas osaline või täielik tegemine aga tähendab seda, et süüdistatav pidi aru saama nende tähendusest lõhkeseadeldise ohtlikumaks muutmise mõttes ja järelikult sooviski võimalikult palju killukahjustusi tekitada (sarnaselt kruvidega, mida ta korpuse sisse lisas). 12.7 Samuti jääb tagajärjetuks süüdistatava väide, et kuna tema valmistatud lõhkeseadeldise väliskorpus ei olnud sarnaselt käsigranaat F1 korpusele malmist, mis on habras metall vaid mingist muust pehmemast metallist, et siis plahvatuse tulemusena ei saanud ka tekkida sarnaselt malmist granaadile palju ohtlikke kilde. See väide ei pruugi iseenesest olla vale. Samas juhib kohus siiski tähelepanu sellele, et ka süüdistatava poolt tehtud lõhkeseadeldise väliskest oli sarnaselt granaadile rihveldatud. Järelikult oli lõhkeseadeldise metalli süstemaatiliselt teatud kohtadest rihvelduse abil nõrgestatud, et tagada plahvatuse energia tulemusel teatud kindla suurusega tükkide eraldumise (kui plahvatus oleks täies ulatuses õnnestunud). Samuti oli lõhkeseadeldise sisse lisatud ca 90 teravat kruvi, mis samuti oleksid võinud kompenseerida pehmest metallist tekkivate kildude puudujääki. Lisaks näitas uurimiseksperimendi katse, et plahvatuse jõul eraldunud ka üks suurem kild võis tekitada märkimisväärseid kahjusid.
12. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et süüdistatava poolt valmistatud lõhkeseadeldis omas kõiki lõhkeseadeldise iseloomulikke tunnuseid, et plahvatuse toimumise korral põhjustada ümbritsevale tõsist kahju. Seega jääb kohtule arusaamatuks, millest lähtuvalt leidis süüdistatav, et tema valmistatud lõhkeseadeldis on juba ette ohutu ja mõeldud ainult kannatanu hirmutamiseks. Seda enam, et kohus luges eelnevaga mitmed süüdistatava väited lõhkeseadeldise kohta ebausaldusväärseks. Ekspert A J. selgitas kohtus, et trotüül ei detoneeru kui teda on valesti hoiustatud ja ta on muutunud kasutuskõlbmatuks. Samas ei ole seda tema sõnul võimalik visuaalselt kindlaks teha, kas trotüül detoneerub või mitte, seda on vajalik reaalselt järgi proovida. Ekspert tõi ka oma praktikast näite, kus välimuselt kehvas seisus trotüül oli täiesti detonatsioonivõimeline (kd 1 tl 56). Seda tõendas kohtu hinnangul ilmekalt ka uurimiseksperiment, kus mitme katse korral ainult ühel juhul trotüül ei detoneerunud. Pigem näitavad uuritud tõendid kohtu hinnangul seda, et 13.03.2021 toimunud sündmuse puhul oligi tegemist õnneliku juhusega, et lõhkeseadeldis täies mahus ei plahvatanud. Kohtu hinnangul saab tõendite pinnalt järeldada, et kui A. Gordei lõhkeseadeldise mobiiltelefoni teel initsieeris, siis ta enam mingit kontrolli plahvatuse tegeliku toimumise või mittetoimumise üle ei omanud. Samas on ilmne, et tema valmistatud lõhkeseadeldise isegi osaline plahvatus tekitas nii seadmele endale kui ümbritsevale märkimisväärseid vigastusi. Kõigepealt iseloomustab 13.03.2021 toimunud plahvatuse jõudu ja tugevust fakt, et selle tulemusena rebis plahvatusjõud keskelt lõhki kaks keermestatud metallist torumuhvi ja ühelt torumuhvilt rebestas omakorda lahti 46x28mm suurusega fragmendi (kd 2 tl 50, 53, 55). Samuti rebis plahvatus lõhki torumuhuvide ümber olnud metallist rihveldatud korpuse paksusega 4,5 mm (tl 51) ning metallkorpuse rihveldamata otsaplaadi külge keevitatud metallkorgi. Lisaks oli selgelt näha ka bussiootepaviljoni metalli pingi ja selle metallist mutri deformeerumise jälgi. Kui sellised vigastused tugevatele metallist detailidele tekitas ainuüksi osaliselt detoneerunud trotüül ja püssirohi detonaatori sees, siis võib ainult teoreetiliselt ette kujutada, milline olnuks plahvatuse Lk 21 / 46 1-21-5955 purustusjõud ja energia lõhkeseadeldises kogu trotüüli, sh kahes vasest metalltorus, täielikul detoneerumisel. 14.

§ 414

lg 1 näeb ette vastutuse lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel ning selline luba A. Gordeil puudus. LMS § 2 lg 3 alusel on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. LMS § 8 kohaselt peab isik, kes on leidnud lõhkematerjali, sellest viivitamata teavitama Häirekeskust ning võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu. LMS § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike ainete ja esemete veo üldsätete ja eeskirjade järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. Süüdistuses heidetakse A. Gordeile ette kokku 103,9 grammi trotüüli käitlemist (soetamine, valdamine, kasutamine), millest 33,9 grammi leiti tema ettenäidatud kuivenduskraavist ja ülejäänud osa (70 grammi) kasutas ta lõhkeseadeldise valmistamiseks. Asjaõigusseaduse § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab oma asja vahetult ilma takistusteta mõjutada. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis. Ei ole oluline, mil viisil valdus lõhkeaine üle on saadud, selle valdamine on vältav kuritegu. Lõhkeaine omandamine on selle üle käsutusõiguse saavutamine ostmise, vahetamise, kinkimise vms tegevuse alusel. Lõhkeaine soetamine on lubatud üksnes käitlemisloa alusel. Lõhkeaine igasugune muu käitlemine on ebaseaduslik, kui selleks puuduvad lõhkematerjali käitlemise load. A. Gordei on eelpool viidatud tõenditele tuginedes realiseerinud kõik talle etteheidetud käitlemise viisid. Kohus leiab, et kuna lõhkeseadeldises kasutatud trotüüli kogus on eksperdi sõnul arvutatud hinnangulisena (kuni 70 grammi trotüüli), siis saab lõhkeaine käitlemise mõttes lugeda tõendatud vähemalt 36,35 grammi trotüüli käitlemist - sh 33,9 grammi kuivenduskraavist leitud trotüülitüki omandamises ja hoidmises + sündmuskohalt ja lõhkeseadeldise detailidelt äravõetud lahtine trotüül kokku 2,45 grammi (0,04+0,56+0,37+1,48) omandamises, hoidmises, kasutamises. Subjektiivsest küljest pani A. Gordei selle toime tahtlikult kavatsetuse vormis. Ta teadis, et tegemist on lõhkeainega trotüül ja selle käitlemine tema poolt oli eesmärgipärane ja tahtlik. 15.

§ 415

lg 1 näeb ette vastutuse lõhkeseadeldise või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, võõrandamise, üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Lõhkeseade valmistamine seisneb igasuguses tegevuses, mille tulemusena valmib lõhkeseadeldis. Valmistamise oluline tunnus on, et esialgsetest asjadest luuakse uus asi, milleks on lõhkeseadeldis. Lõhkeseadeldiseks loetakse

§ 413järgi lõhkainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist.

Lõhkeseade moodustub kui lõhkeaine ühendatakse plahvatust esile kutsuva mehhanismiga (

komm. lk 1169). A. Gordei poolt valmistatud seade vastab sellele tingimusele, sest plahvatust esile kutsuv mehhanism (isevalmistatud ja Lk 22 / 46 1-21-5955 mobiiltelefoni teel juhitav sütik) oli ühendatud brisantlõhkeainega trotüül ning nende vahel olev ohutuslüliti oli välja lülitatud. Samuti on eelnevalt analüüsitud tõendeid hinnates leidnud tõendamist A. Gordei poolt lõhkeseadeldise ebaseadusliku hoidmisega seotud asjaolud peale selle valmimist. Edasitoimetamine on lõhkeseadeldise vedu, st transportimine sõidukiga selle valmistamise kohast (elukohast) bussipeatusesse, kuhu see paigaldati ja kus toimus plahvatus (kasutamine). Subjektiivsest küljest pani A. Gordei selle toime tahtlikult kavatsetuse vormis. Ta teadis, et tema poolt valmistatud seade on lõhkeseadeldis ning ta käitles seda eesmärgipäraselt ja tahtlikult. 16.

§ 405

lg 2 näeb ette vastutuse plahvatuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht teise isiku elule, tervisele või varale ning mille toimepanemisel kasutati lõhkeseadeldist. Plahvatuse tekitamine seisneb energia ülikiire vabanemise põhjustamises, millega kaasnevad aine oleku muutus, temperatuuri järsk tõus ja lööklaine. Kuna bussiootepaviljonis plahvatus toimus ja selles sai kannatanu E. G. ka tervisekahjustusi, samuti olid ohustatud teiste isikute elu, tervis ja vara ning see oli toime pandud lõhkeseadeldisega, siis on täidetud ka

§ 405lg 2 koosseisu objektiivne külg.

Subjektiivsest küljest pani A. Gordei selle teo toime tahtlikult kavatsetuse vormis. Eelnevaga on tõendatud, et tema poolt valmistatud seade vastas lõhkeseade tunnustele, see sisaldas nii isevalmistatud sütikut kui ka lõhkeainet trotüül ning ta eesmärk oligi sellega 13.03.2021 bussiootepaviljonis plahvatus korraldada. Plahvatus toimus ja selles plahvatanud lõhkeaine kogus TNT ekvivalendis oli umbes 5-30g. 17.

§ 114

p 2, 3, 7 (§ 25 lg 1 ja 2) näeb ette vastutuse tapmise katse eest raskendavatel asjaoludel (üldohtlikul viisil, kahe või enama isiku suhtes ja lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega). See tähendab, et tegemist on tahtliku teoga, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma, kuid mille puhul ei ole toimepanija jõudnud kõiki eriosa vastava süüteokoosseisu tunnuseid veel realiseerida. Üldohtliku viisi korral seatakse konkreetse isiku tapmiseks mõeldud teoga ohtu kolmanda isiku elu või tervis, vara või keskkond suures ulatuses. Oht eelnimetatud hüvedele peab olema reaalne, mitte näilik või oletatav. Tõendamist on leidnud, et A. Gordei paigaldas trotüüliga täidetud lõhkeseadeldise Pärnu mnt ääres oleva ühistranspordi bussipeatuse pingi alla ning initsieeris selle mobiiltelefoniga helistades ajal, mil seal oli kaks inimest. Bussipeatuse näol on tegemist on avaliku kohaga ja samuti on tuvastatud, et sel ajal liikus selles piirkonnas ka teisi inimesi, seega oli potentsiaalne oht lõhkeseadeldise täieliku plahvatamise korral ka teiste isikute elule, tervisele ja varale olemas, keda plahvatus oleks võinud ohustada. Mitte ainult juhuslikult bussipeatusesse sattunud inimeste elule vaid ka sõidukitega möödasõitvate inimeste elule. Bussipeatus asus tiheda liiklusega Pärnu mnt ääres. Tapmine lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega on toime pandud, kui tapmisel nimetatud seadet või ainet kasutati. Lõhkeseadeldise puhul on eelduseks selle sihipärane kasutamine. Lõhkeseadeldise mõiste avab

§ 413

, mille kohaselt defineeritakse lõhkeseadeldist lõhkeaine ja plahvatust esile kutsuva mehhanismi ühenduse kaudu. See tähendab, et tegemist on lõhkematerjali sisaldav seadeldisega, mille funktsioon on purustuste tekitamine plahvatuse toimel. Nõustuda tuleb prokuröriga selles, et kuriteokoosseisu objektiivsest küljest jäi puudu ainult kannatanu(te) surma saabumine. Lk 23 / 46 1-21-5955 Vaidlust ei ole selles, et plahvatuse korraldas A. Gordei tahtlikult ja seda kavatsetult. Samuti tuleb subjektiivsest küljest ka tuvastada, kas ja milline oli A. Gordei tahtlus plahvatuse tulemusena kannatanute E. G. ja V. A. surma saabumise suhtes. Selles osas on vajalik tuvastada mõlema kannatanu osas vähemalt kaudne tahtlus. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Seega on kaudse tahtluse puhul tähtsad mõlemad tahtluse elemendidintellektuaalne element (võimalikuks pidamine) ning voluntatiivne element (möönmine). Kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei taha ega suudagi kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks. Isiku käitumises võimalikku tagajärge puutuva tahtluse tuvastamine pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt avalduvast ohtlikkuse astmest, mida senises praktikas on nimetatud teo objektiivseks avaldumiseks (RKKKo nr 3-1-1-79-15, p 8). Kohus leiab, et välise teopildi põhjal antava hinnangu kohaselt tegutses A. Gordei E. G. surma suhtes kavatsetult ning V. A. surma suhtes otsese tahtlusega ja põhjendab seda järgmiselt. Vaidlust ei ole selles, et A. Gordei ja E. G. omavahelised suhted olid muutunud pingeliseks ja keeruliseks. E. G. andis ütlusi selle kohta, kuidas viimased viis aastat ja rohkemgi elasid nad A. Gordeiga lahus. Kannatanu ei ole olnud rahul nendevahelise abielusuhetega ning oli ka teinud ettepanekuid välise abi otsimiseks, kuid A. Gordei ei olnud sellest huvitatud. Omavahel suheldi vaid vajaduspõhiselt, näiteks koerte hooldamise teemadel. Kohtus uuritud tõendid näitasid üheselt kui pikalt ja hoolikalt A. Gordei valmistus lõhkeseadeldise valmistamisesse ja kuriteo planeerimisse. Tema väited plahvatuse abil abikaasa „hirmutamisest“ ja uuesti temaga seeläbi uuesti läheduse otsimisest on asjas uuritud tõendeid arvestades kohtule arusaamatud ega ole eluliselt usutavad. Selliselt on ta tegutsenud kättemaksuhimulisena nii nagu eksperdid psühhiaater V. ja psühholoog N. oma aktis (kd 1 tl 102-115) on ka välja toonud. A. Gordei on pikalt, rahulikult ja metoodiliselt tegutsenud lõhkeseadeldise loomise nimel ning enda isiku varjamise nimel. Kohus leiab seega uuritud tõenditele tuginedes ja neile kõrvaltvaatajana hinnangut andes, et A. Gordei on tegutsenud tahtlikult E. G. tapmise nimel. Ta valmistas lõhkeseadeldise, mis oleks olnud võimeline tekitama surmavaid vigastusi ning tegi omalt poolt kõik, et see plahvatades ka võimalikult ohtlik oleks. Ta oli rihveldanud lõhkeseadeldise korpuse väliskesta, samuti lisas sinna lisakahju tekitavaid puidukruve. Lisaks eelnevale oli ta eemalt jälgides veendunud, et E. G. seisis plahvatuse hetkel (mille toimumist kontrollis A. Gordei kaugjuhitava sütiku abil) otse pingi kõrval, mille külge oli kinnitatud lõhkeseadeldis. See kõik viitab tema soovile tappa E. G.. A. Gordei tahtlik tegu jäi lõpule viimata, kuivõrd lõhkeseadeldises olnud trotüül ei initsieerinud ning plahvatust selle täies ohtlikkuses ei toimunud. E. G. sai ainult kergeid tervisekahjustusi. A. Gordei initsieeris lõhkeseadeldise, nähes, et bussiootepaviljonis on ka V. A., kes oli samuti lõhkeseadeldise vahetus läheduses. Seega pani ta V. A. surma suhtes teo toime otsese tahtlusega. Tal oleks olnud võimalus oma plaanist 13.03.2021 õhtul loobuda kui ta nägi, et E. G. ei ole bussipeatuses üksi, kuid ta otsustas oma plaaniga korraldada plahvatus jätkata ning järelikult möönis ka võimalust, et tagajärg V. A. surma näol võib saabuda. Lk 24 / 46 1-21-5955 III. Tõendid, mis kinnitavad tõendatuks tunnistatud asjaolusid

§ 4182lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistust.

1. Lahingumoona, st 25x218 mm kaliibriga unitaarlaskukomplekti UOZR-85U leidmist ja äravõtmist ning samuti tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja tulirelva padrunite leidmist ja äravõtmist tõendab 23.03.2021 läbiotsimisprotokoll (kd 2 tl 220). Protokolli järgi teostati läbiotsimine Xxxx asuvates kolmes keldriboksis, mis juba aastaid olid faktiliselt kuulunud Xxxx korteri juurde ja kuhu A. Gordeil oli aastaid olnud ka ainukesena juurdepääs. Xxxx korteris elas igapäevaselt A. Gordei abikaasa E. G., kuid A. Gordeil oli vaba juurdepääs nii korterile kui keldriboksidele ja keldribokside võtmed olid ainult A. Gordeil. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt soovis A. Gordei ise ja vabatahtlikult välja anda nii padruneid kui tulirelvi, sedasama oli ta eelnevalt väljendanud ka kahtlustatavana ülekuulamisel. Protokollist nähtub, et keldriboksist käsikirjalise märkega uksel nr xxxx põranda alt (põrandaplaadi eemaldamisel) olevast peidikust leiti roheline kast, kus lisaks relvadele ja laskemoonale leiti ka unitaarlasukomplekt, mis suleti turvakotti turvakleepsuga K004762 (kd 2 tl 221). 31.05.2021 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakti nr 21E-PL0011 on tuvastatud, et kaliibriga 25×218 mm unitaarlasukomplekt UOZR-85U hülss sisaldas suitsuta püssirohust paiskelaengut massiga 95 g ning kild-süütemürsk tugevajõulisest brisantlõhkeainest heksogeenist (RDX ca 80%) ja pulbrilisest alumiiniumist (ca 20%) koosnevat lõhkeainelaengut massiga 19,1 g ning sütiku detonaatorit. Esitatud lasukomplekti pikkus oli 293 mm, hülsi pikkus 218 mm ja mürsu läbimõõt 24,9 mm. Objekti mass oli 638,8 g. Musta värvi mürsu osal olid markeeringud ning selle nähtav juhtvöö oli relvarauast väljatulistamise jälgedeta. Hülsi põhja keskel asunud süütekapsel oli löögi jälgedeta. Mürsu sütikul olid eristatavad markeeringud ning eemaldamise tunnuseid sellel ei esinenud. Ekspertiisiks esitatud objekt oli tööstuslikult valmistatud ja sisaldas kasutuskõlblikke lõhkeaineid. Eeltoodu põhjal on ekspert arvamusel, et unitaarlasukomplekti puhul tegemist tööstuslikult valmistatud militaarse tulirelva laskemoonaga, mis on tõenäoliselt kasutuskõlblik (laskekõlblik). Antud laskemoona kasutavad peamiselt sõjalaevadel asuvad Vene päritolu 25 mm kaliibriga õhutõrjekahurid 110-PM. Katsetusel selgus, et unitaarlasukomplekt sisaldas kasutuskõlblike ehk plahvatusvõimelisi lõhkeaineid (kd 3 tl 82).
2. RelvS § 833 lg 2 järgi on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvaS § 832 lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. Kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja. RelvS § 8350 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. RelvS § 8351 lg 2 järgi võivad lahingumoona edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit. RelvS § 8352 lg 2 järgi võivad lahingumoona vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi Lk 25 / 46 1-21-5955 valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras.
3. A. Gordei ei ole vaatamata korduvatele ja põhjalikele ülekuulamistele selle konkreetse unitaarlasukomplekti omandamise ja hoidmise asjaolude kohta andnud ütlusi ja menetleja pole selle kohta ka küsimusi esitanud. Suure tõenäosusega on see põhjustatud sellest, et erinevate läbiotsimiste käigus leitud relvade, laskemoona ja erinevate pürotehniliste seadmete hulk oli märkimisväärne ja kõiges, mis leiti polegi talle süüdistust esitatud. Seetõttu võis unitaarlasukomplektiga seotud asjaolud jääda nii menetlejale kui A.Gordeile tähelepanuta. Sellele vaatamata leiab kohus, et unitaarlasukomplekti saab seostada just A. Gordeiga, sest see leiti keldriboksist, millele ainult temal oli juurdepääs ja ta asus kastis, kus A. Gordei soovis loovutada muid ebaseaduslikke relvi. Samuti väärib märkimist, et koos unitaarlasukomplektiga leiti samast peidikust ka muid pürotehnilisi esemeid, samuti laskemoona ja tulirelvi, mille osas ta on põhjalikke ütlusi andnud ja need omaks tunnistanud ja selgitanud nende omandamise ja hoidmisega seotud asjaolusid. Seetõttu pole ka loogiline, et unitaarlasukomplekt sellest kogumist ainukesena erineks ja tegemist võiks olla esemega, mis ainukesena ei omanud A. Gordeiga mingit puutumust. Pigem on usutav, et ebaseaduslike relvade loovutamisel unustas ta selle olemasolu ja seetõttu pole seda ülekuulamistel ka mainitud. Kuna süüdistuse kohaselt heidetakse A. Gordeile ette nii unitaarlasukomplekti omandamist kui ka hoidmist, samas omandamise kohta pole ühtegi tõendit esitatud, siis saab ta vastutada ainult selle hoidmise eest. Subjektiivsest küljest pani A. Gordei selle käitlemise kavatsetult. A. Gordei, kes omas huvi erinevate relvade ja pürotehniliste seadmete vastu, pidi teadma, et tegemist on lahingumoonaga, mille käitlemiseks (hoidmiseks) tal RelvS kohaselt luba puudub. Teo kavatsetust tõendab ka unitaarlasukomplekti peitmisega seotud asjaolud, millel kohus juba eelnevalt (p 15) peatus. IV. Tõendid, mis kinnitavad tõendatuks tunnistatud asjaolusid

§ 418

lg 1 ja

§ 418¹ lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

1. 15.03.2021 teostati läbiotsimine A. Gordei elukohas Xxxx (kd 2 tl 109). Kinnistul asub ümbritsetud aiaga kahekorruseline keldriga elumaja ja mitu abihoonet. A. Gordei midagi ebaseaduslikku välja anda ei soovinud. Eramust leiti ja võeti ära hulgaliselt erinevat laskemoona ja tulirelvi, millede puhul oli A. Gordeil olemas ka relvaluba ja mille osas süüdistust ei ole esitatud.
2. 19.03.2021 teostati samal kinnistul (Xxxx) täiendav läbiotsimine (kd 2 tl 193). A. Gordei avaldas läbiotsimise alguses, et soovib välja anda kaks ebaseaduslikku vintpüssi ja padruneid. A. Gordei juhatas menetlejad Xxxx territooriumil asuva abihoone juurde ja viitas abihoone all paremal olevale plaadile, mis tuli eemaldada, et pääseda ligi abihoone alla, kus asuvad üks ebaseaduslik tulirelv ja padrunid. Abihoone alt leiti ja võeti peale plaadi eemaldamist ära musta värvi kilekotti mähitud objekt, mille ümber oli musta värvi teip. Kilekotist leiti üks optilise sihikuga kahe rauaga sileraudne jahipüss nr-ga xxxx, padrunivöö ja vutlar padrunitega, mis pakiti paberkotti ja suleti turvakleebisega K006559 (tl 194). Samuti leiti abihoone alt veel üks musta värvi kilekott, mille sees oli halli värvi kohver, kus omakorda sees erineva kaliibriga padruneid ja väikesekaliibriline püstol nr-ga xxxx pakiti turvakleebisega K
3. Leitud padrunid pakendati turvakleebisega K006567, K006563, K006571, K006568, K006561, K006570, K006569, K
4. Kohvrist leitud relvaraua laadne objekt pakiti turvakleebisega nr K
5. Samuti leiti A. Gordei juhendamisel Xxxx asunud kahekorruselise eramu seest Lk 26 / 46 1-21-5955 veel üks peidetud kelder, kuhu pääses läbi elutoa põranda asuva luugi, mis asus vaiba ja nurgadiivani all. Sellest keldrist leiti erinevaid padruneid ja üks tulirelv. Leitud väikesekaliibriline püss nr xxxx pakiti turvakleebistega K006581 ja K
6. Keldrist leitud erineva kaliibriga padrunid pakiti turvakleebistega K006583, K006584, K006582, K006587, K
7. Leitud padrunisalv koos padruniga pakiti turvakleebisega K
9. 24.03.2021 teostati läbiotsimine Xxxx juurde kuuluvates keldriboksides (kd 2 tl 218). Läbiotsimine oli initsieeritud A. Gordei 23.03.2021 ülekuulamisel esitatud soovist loovutada tema valduses olevaid ebaseaduslikke relvi ja laskemoona, mis asuvad peidetuna Xxxx keldris (kd 3 tl 169). Xxxx on A. Gordei abikaasa E. G. elukoht, ja selle korteriga seotud keldriboksidele on juurdepääs ainult A. Gordeil. Läbiotsimise alguses avaldas A. Gordei, et ta soovib korteri xxxx juurde kuuluvates keldriboksides, mida ta kasutab juba umbes 1989 aastast, välja anda padruneid ja tulirelvi, mis asuvad põranda sisse tehtud peidikus. Keldriboksist märgistusega xxxx leiti põranda seest aluskatete alt rohelist värvi puidust kast, kus sees olid omakorda esemed pakendatud erinevatesse kilepakenditesse, riidest kotti ja karpidesse. Riidest koti sees olid samuti erinevad kilepakendid, mille sees olid padrunid ja need pakendati turvakleepsudega K004757, K004758, K
10. Kastist leitud lisaks padruneid, mis pakendati turvakleepsudega K004764, K004765, K
11. Kastist leiti relvalukk nr-ga xxxx, taandvedru ja kolm sihikut suleti turvakleebisega K
12. Kastist leiti veel erinevaid pürotehnilised seadmed, mis suleti turvakleebisega K004760 ja K
13. Samuti leiti rohelisest kastist kärbik ja relvalukk, mis suleti turvakleebisega K004767, püstolkuulipilduja PPŠ koos 3 automaadisalvega, mis pakendati turvakleebisega K
14. Teisest keldriboksist (tähistusega P10) leiti valgusraketi päisosa korpus, mille osas süüdistust pole esitatud.
15. 25.03.2021 toimunud menetlustoimingu käigus näitas A. Gordei menetlejatele ette tema elukoha lähedal asunud kinnistul (Xxxx) erineva ehitusmaterjali hunniku sisse peidetud ämbri asukoha. Ka sinna peidukohta peidetud ebaseaduslike relvade ja padrunite kohta andis A. Gordei esmakordselt infot 23.03.2021 ülekuulamisel (kd 3 tl 169). Ehitusmaterjalide hunnikusse peidetud ämbris oli erinevate kilekottide sees omakorda padrunid (suletud turvakleebistega K004770 ja K004774, revolver Nagant (suletud turvakleebisega K004771), samuti 2 elektrišokirelva ja püssirohtu (kd 3 tl 214).
16. Nii 19.03.2021 ja 24.03.2021 toimunud läbiotsimistel ning samuti 25.03.2021 toimunud ütluste-olustikega seostamise menetlustoimingu käigus leitud ja äravõetud relvad, relvaosad ja laskemoona andis A. Gordei välja vabatahtlikult. Tõenäoliselt ei oleks ilma tema aktiivse kaasabita neid üldse leitudki, võttes arvesse nende peidetud ja varjatud asukohti mh kohtades, mis ei olnudki otseselt A. Gordeiga seostatavad (näiteks Xxxx keldriboksid, mis olid mitteametlike kokkulepete alusel majaelanikega korteri xxxx kasutada või Xxxx territooriumil asunud ehitusmaterjalide hunnik). Seda asjaolu tuleb kindlasti arvesse võtta A. Gordeile karistuse määramisel, mida kohus käsitleb edasiselt eraldi peatükis. A. Gordei sõnul on Xxxx keldrist põranda seest leitud automaattulirelv PPŠ ja kärbik koos sama kaliibri padrunitega pärit juba 1989-1990 aastatest kui ta ostis need Tallinnas Laevaremonditehase pargist tundmatult isikult ja toimetas Xxxx keldrisse. Osa padruneid ostis ka hiljem juurde Kurtna laadalt. Relvad ja padrunid on jäänud keldrisse juba sellest ajast. Ta ostis need selleks, et vajadusel segastel aegadel kaitsta ennast ja oma peret (kd 3 tl 169). Revolver Nagant kuulus kunagi vanavanematele xxxx, tõi selle 1988-1990 rongiga Eestisse ja peitis esialgu Xxxx keldrisse, kus viis selle umbes 3-5 aasta eest Xxxx majja ja peitis kaminasse. Peale 13.03.2021 toimunud Lk 27 / 46 1-21-5955 plahvatuse toimumist viis järgmisel päeval selle revolvri koos elektrišokirelvadega Xxxx territooriumile ehitusmaterjalide hunnikusse (kd 3 tl 169). Optilise sihikuga vintpüssi nr-ga xxxx ostis 10-12 aastat tagasi Kurtna laadalt, viis selle Xxxx, kus hoidis seda kuni läbiotsimiseni. Tahtis küll seda relva arvele võtta, aga ei jõudnudki (kd 3 tl 186). Seda, kuskohast ta sai püstoli nr-ga xxxx ta ei mäleta (kd 1 tl 186). Väikesekaliibrilise püstoli Toz17 nr -ga xxxx ostis ilmselt samuti 1990ndatel aastatel veel rublade eest Laevaremondi pargist, ei mäleta enam kelle käest (kd 3 tl 186).
17. 08.07.2021 tulirelvaekspertiisiaktiga nr 21E-TB0061 (kd 3 tl 89) on analüüsitud äravõetud tulirelvade ja laskemoonaga seotud asjaolusid ja tuvastatud järgnev: 23.1 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K006559 ja K006560 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 16 kaliibriline kaheraudne sileraudne püss IŽ-12 number xxxx (kd 3 tl 91). 23.2 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K006580 ja K006581 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv .22 LR kaliibriline vintraudne püss Toz-17 number xxxx kahe viiekohalise padrunisalvega (kd 3 tl 92). 23.3 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K004771 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x38R kaliibriline revolver Nagant number xxxx (kd 3 tl 95). 23.4 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K006573 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlbmatu tulirelvade hulka kuuluv 6,35x16 mm kaliibriline püstol Deutsche Werke number xxxx, mille kelk ja lukk ning kaitseriivi mehhanism on kasutamiseks ohtlikud, kuid ülejäänud relvaosad (süüdistuse kontekstis olulised osad relvaraam ja relvaraud) on kasutuskõlblikud (kd 3 tl 106). 23.5 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K006566 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud kasutuskõlblik 7,62x54R kaliibrilise Tokarevi tüüpi iselaadiva vintpüssi lühendatud relvaraud (kd 3 tl 107). 23.6 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K004768 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud püstolkuulipilduja osadest ja turvakleebistega K004806 ja K004807 suletud pakendis püstolkuulipilduja PPŠ number xxxx lukust ja juhtvardaga taandurvedrust komplekteeritud 7,62x25 mm kaliibriline püstolkuulipilduja, mis kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlblik nii üksiklaskudega kui ka valanguga lastes (kd 3 tl 93-94). 23.7 Ekspertiisiakti kohaselt oli turvakleebistega K004767 suletud pakendis ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibrilisest vintpüssist Mosin osalise numbriga xxxx… käsitöönduslikult valmistatud püstol. Püstoli kogupikkus on 366 mm ja raua pikkus on 75 mm. Püssilaad, mille eesmine ja tagumine osa on ära lõigatud, on püstolile sobitatud (kd 3 tl 114). 23.8 Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiks kokku 446 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist kesktulepadrunit (turvakleebistega Lk 28 / 46 1-21-5955 K006567 suletud pakendis 40 tk; turvakleebisega K006584 suletud pakendis 100 tk; turvakleebisega K004764 suletud pakendis 82 tk, turvakleebisega K004765 suletud pakendis 140 tk; turvakleebisega K004766 suletud pakendis 84 tk). 7,62x25 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest TT, CZ-52, Chinese TU-90, Norinco jpt; püstolkuulipildujatest PPD, PPŠ, PPS jpt (tl 114). 23.9 Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiks kokku 429 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R mm kaliibriga kesktulepadrunit, millest 1 padrun oli soomust läbistava kuuliga ja 1 padrun trasseeriva kuuliga (Turvakleebistega K004804 ja K004805 suletud pakendis 155 tk; Turvakleebistega K006571 suletud pakendis 1 tk; Turvakleebistega K006563 suletud pakendis 53 tk, millest ühel trasseeriv kuul, ühel soomustläbistav kuul ja ühel raske kuul; Turvakleebistega K004764 suletud pakendis 132 tk; Turvakleebistega K004765 suletud pakendis 56 tk; Turvakleebistega K004766 suletud pakendis 5 tk). 7,62x54R kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest ja karabiinidest Mosin, Tigr, SVT, SVD jpt, kuulipildujatest RPD, Škas jpt (tl 114). 23.10 Ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiks turvakleebistega K006559 ja K006560 suletud pakendis 12 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006570 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 30 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004759 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - üks laskekõlbmatu tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline kesktulepadrun, - üks laskekõlbmatu tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x39 mm kaliibriline kesktulepadrun, - üks laskekõlbmatu tulirelva laskemoona hulka kuuluv 5,45x39 mm kaliibriline kesktulepadrun, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x38R kaliibriline kesktulepadrun, - kolm laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x17 mm kaliibrilist kesktulepadrunit ja - 115 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x18 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004770 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 42 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x38R kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006571 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 12 kaliibriline kesktulepadrun, - kuus laskekõlblikku 5,45x39 mm kaliibrilist paukpadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu, - kuus laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kaks on trasseeriva kuuliga, - üks .38 Spl kaliibriline kesktulepadrun, mis komponendi puudumise tõttu tulirelva laskemoona ei moodusta. Turvakleebisega K006574 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 15 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,65x17 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004757 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 16 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x18 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004814 suletud pakendis esitati ekspertiisiks kaheksa laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004817 suletud pakendis esitati ekspertiisiks kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,65x17 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004810 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 14 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006568 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 50 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 6,35x16 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006569 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 40 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka Lk 29 / 46 1-21-5955 kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006584 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - 20 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 50 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006563 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: 31 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kümnel on kuul vähendatud kiirusega, - 10 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 36 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 6,35x16 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x38R kaliibriline kesktulepadrun, kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit, üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9x18 mm kaliibriline kesktulepadrun. Turvakleebisega K006589 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 10 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K006561 suletud pakendis esitati ekspertiisiks 165 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12 kaliibrilist kesktulepadrunit. Turvakleebisega K004764 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9x19 mm kaliibriline kesktulepadrun, - 73 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 9 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kuue kuul on vähendatud kiirusega, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 12 kaliibriline kesktulepadrun, - kaks 16 kaliibrilist kesktulepadrunit, mis komponendi puudumise tõttu tulirelva laskemoona ei moodusta. Turvakleebisega K004765 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - 82 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9x20 mm kaliibriline kesktulepadrun, - üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9x19 mm kaliibriline kesktulepadrun, - 20 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, millest kümne kuul on vähendatud kiirusega. Turvakleebisega K004766 suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - neli laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - 15 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, - neli laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist kesktulepadrunit, kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit, kaks laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x20 mm kaliibrilist kesktulepadrunit. 23.11 Ekspertiisiks esitatud padrunid on ette nähtud laskmiseks järgmistes relvadest. 16 kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest sileraudsetest püssidest
18. MTs, TOZ, Franchi, Sauer, Merkel, Winchester, Remington, Mossbergjpt). 7,62x54R kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest ja karabiinidest Mosin, Tigr, SVT, SVD jpt, kuulipildujatest RPD, Škas jpt. 7,62x39 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest (AK-47, AKM, SKS, Valmet, Vz.58, tüüp 81, tüüp 86s, Saiga jpt) ning kuulipildujatest (RPD, RPK, RPKS, Vz.32/57 jpt). 5,45x39 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest Smith £z Wesson, Saiga, Huldra, AK-74, AKM-74, kuulipildujatest RPK-74 jms. 7,62x38R kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest revolvritest Nagan, Pieper jt. 9x17 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest ja revolvritest €Z, Lk 30 / 46 1-21-5955 FEG, FN, Walther, OTs-01S jpt ja püstolkuulipildujatest MAC11, PP-19 Bizon, Škorpion jpt. 9x18 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest PM, APS, PA-63, P-64, R-61, RK-59, 1Z-70 ja püstolkuulipildujatest P-63, PP-90, PP-91 jpt. 12 kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest sileraudsetest püssidest (IZ, TOZ, Sauer, Merkel, Winchester, Mossbergjpt). 5,45x39 mm kaliibrilised. paukpadrunid on ette nähtud lasuheli tekitamiseks vastavakaliibrilistest tulirelvadest laskmisel.
19. Special kaliibrilised revolvripadrunid on ette nähtud laskmiseks kõikidest vastavakaliibrilistest tulirelvadest, sh revolvritest Colt, Smith £z Wesson, Geco, Ruger, Taurus, Astra, Arminius jms. 7,62x25 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest TT, CZ-52, Chinese TU-90, Norinco jpt; püstolkuulipildujatest PPD, PPŠ ja PPS jpt. 7,65x17 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest Astra, Browning, Walther, Beretta, Mauser jpt. 9x19 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest Glock, SigSauer, Mauser, Ruger, Remington, STI jpt; revolvritest SmithfzWesson, Taurus, Ruger jpt; püstolkuulipildujatest HK, Uzi, PP, Smithz Wesson jpt. 6,35x16 mm kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest Astra, Bayard, Browning, Mauserjpt. 5,56x45 kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest ja karabiinidest Mauser, Sako, Zastava, CZ, Mannlicher, Blazer; automaatvintpüssidest Galil, M4, M16 jpt, kuulipildujatest Negev, Stoner, FNjpt. 22 LR kaliibrilised ääretulepadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest ja revolvritest Ruger, SmithfzZWesson, Margolin, Erma, Walther, Colt, Benelli jpt ning vintpüssidest TOZ, Winchester, Remington jpt. 9x20 mm — kaliibrilised kesktulepadrunid on ette nähtud laskmiseks — kõikidest vastavakaliibrilistest tulirelvadest, sh püstolitest Browning, Astra, Steyr jms. Ekspertiisi käigus tehti mõõtmised kalibreeritud nihikuga KSTools nr 106 ja mõõdulindiga nr TO-SR-TB14 (tl 114-115).
20. Seega on ekspertiisiaktiga tuvastatud, et A. Gordeiga seotud asukohtadest on leitud nii laskekõlbulikke relvi ja relvaosi (otsuse punktis 23.1-23.7) kui ka laskekõlbulikku laskemoona (otsuse p 23.8-23.10). Tulirelva all tuleb mõelda relva või seadet, mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha (RelvS § 11 p 1). Teiste liigituste seas jagunevad tulirelvad piiratud tsiviilkäibega relvadeks ja tsiviilkäibes keelatud relvadeks (RelvS §-d 19 lg 1 p 5 ja 20 lg 1). Tulirelva laskemoonaks loetakse mh kesktulepadrunit või ääretulepadrunit (RelvS § 17 lg 3 p 1, 2). RelvS § 20 lg 1 p 5 tulenevalt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva ehk püstolkuulipilduja. RelvS § 20 lg 1 p 6 mõistes on tsiviilkäibes keelatud kärbiku, millel puudub valmistaja markeering. RelvaS § 21 lg 1 sätestab, et tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvaS § 21 lg 2 sätestab, et tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 25 lg 2 sätestatud relva- ka padrunikollektsioneerimisloa alusel võib asutada ja pidada relva- ja padrunikollektsiooni. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on laskemoona käitlemine muuhulgas ka selle omamine. Lk 31 / 46 1-21-5955 RelvS § 34 lg 2 sätestatud relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks. RelvS 32 lg 1 ja lg 2 sätestatud relva soetamisluba piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamiseks, annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.
21. A. Gordei relvaloa nr xxxx koopiast nähtub, et see on välja antud 19.12.2017 ja alates 01.04.2021 Politsei- ja Piirivalveameti poolt peatatud. Relvaluba oli välja antud sportimise ning enese ja vara kaitse otstarbel järgmistele tulirelvadele: vintraudne püstol CZ-75-DCompact kaliibriga 9x19, vintraudne püss Vepr-Hunter kaliibriga 30-06, vintraudne püstol Glock-17 kaliibriga 9x19, vintraudne püss Walther-G-22 kaliibriga 22LR ja vintraudne revolver Taurus kaliibriga 38 Special (kd 3 tl 281, 285-286). Asjaõigusseaduse § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab oma asja vahetult ilma takistusteta mõjutada. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis. Ei ole oluline, mil viisil relvade ja laskemoona valdus üle on saadud, selle valdamine on vältav kuritegu. Nende omandamine on selle üle käsutusõiguse saavutamine ostmise, vahetamise, kinkimise vms tegevuse alusel. Nende soetamine on lubatud üksnes käitlemisloa alusel. Igasugune muu käitlemine on ebaseaduslik, kui selleks puuduvad käitlemise load. A. Gordei on eelpool viidatud tõenditele tuginedes realiseerinud kõik talle etteheidetud käitlemise (omandamine ja valdamine) viisid. Seega puudus A. Gordeil luba käidelda (omandada ja hoida) RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelvi, milleks talle relvaluba polnud väljastatud: - 16 kaliibrilise kaheraudse siledaraudne (jahi)püssi, relvanumbriga nr xxxx koos optilise sihikuga; - .22LR kaliibrilise vintraudse püssi Toz-17, relvanumbriga xxxx koos kahe padrunisalvega; -7,62x38R kaliibrilise revolvri Nagant. Samuti puudus tal luba käidelda (omandada ja hoida) RelvaS § 21 lg 1 mõistes tulirelva olulisi osi - püstoli Deutsche Werke, relvanumbriga xxxx relvaraami; püstoli Deutsche Werke relvarauda, 7,62x54R kaliibrilise Tokarevi tüüpi iselaadiva vintpüssi lühendatud relvarauda ning samuti kokku 877 erineva kaliibriga padrunit (otsuse p 23.10). Samuti puudus tal luba RelvS § 20 lg 1 alusel käidelda (omandada ja hoida) tsiviilkäibes keelatud tulirelvi kuulipilduja PPŠ (p 23.6) ja markeeringuta kärbikut (p 23.7) ja nende relvadega laskmiseks sobivat laskemoona (p 23.8-23.9).
22. Subjektiivsest küljest pani A. Gordei nii tsiviilkäibes keelatud ja piiratud tulirelvade ja laskemoona käitlemise toime kavatsetult. Kuna tal oli juba aastast 2007 olnud ametlik relvaluba, mida oli korduvalt pikendatud (kd 3 tl 281) ja alates sellest ajast omas ka muid seaduslikke tulirelvi, siis järelikult oli ta relvaseaduse regulatsiooniga kursis. Esiteks tõendab seda fakt, et kõik tsiviilkäibes keelatud ja piiratud relvad ja laskemoon oli peidetud kohtadesse, mis otseselt ei olnud A. Gordeiga seostatavad (Xxxx kelder) või muidu raskesti avastatavad. Samas tema seaduslikud relvad, v.a püstol Clock17, mida ta kinnipidamisel kaasas kandis (kd 3 tl 231), asusid tema elukohas Xxxx eramu seifis. Järelikult tegi ta registreeritud ja registreerimata relvadel vahet ning hoidis neid eraldi. Seda tõendab mh ka see, et näiteks optilise sihikuga vintpüssi nr-ga xxxx, mille ta enda sõnul ostis 10-12 aastat tagasi Kurtna laadal, tahtis küll arvele võtta, aga kokkuvõttes ei jõudnudki (kd 3 tl 186). Samuti tõendab tema teadlikkust ebaseaduslike relvade käitlemise ohu kohta fakt, et peale 13.03.2021 bussipeatuses korraldanud plahvatust arvestas ta võimalusega, et ta elukoht otsitakse läbi ja peitis seni elukoha Lk 32 / 46 1-21-5955 kaminasse peidetud ebaseadusliku relva (revolver Nagant) hoopis ehitusmaterjalide hunnikusse elukoha lähedal (kd 3 tl 169). ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ
23. A. Gordei tegudes (kõikides süüdistusepunktides) puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtuliku uurimise käigus tekkis kohtul arusaam, et on vaja kontrollida süüdistatava psüühilist seisundit ja võimet aru saada talle etteheidetavate tegude keelatusest. Tallinnas SA PERH psühhiaatriakliinikus on 11.01.2022 teostatud A. Gordei vaimse seisundi hindamiseks ambulatoorne kohtupsühhiaatria - kohtupsühholoogia kompleksekspertiis (akt nr 7.1-3/25, kd 1 tl 102-115). Ekspertide hinnangul oli A. Gordei temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal 12.
24. kuni 13.03.2021 võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Tema võime oma tegude keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud oluliselt piiratud. A. Gordei on käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema kohtumenetluses ja kandma süüdimõistmisel karistust. KARISTUS
25. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida seega tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. 29.

§ 405

lg 2 näeb karistusena ette viie- kuni kümneaastase vangistuse;

§ 414

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse;

§ 415

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistuse;

§ 114näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

30.

§ 414lg 1 puhul karistuse määramisel tuleb arvesse võtta seda, et see A.

Gordei täitis lõhkeainet käideldes mitut erinevat teoalternatiivi, samuti seda, et ta käitles seda pika ajaperioodi jooksul. Tegutses kavatsetult. See välistab kergema karistusliigi, ehk rahalise karistuse kohaldamise. Lisaks sellele arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistatav on juba olnud pikemat aega vahi all ja puuduvad andmed, et ta oleks võimeline koheselt rahalise karistuse ära tasuma. Samuti arvestab maakohus rahalise karistuse mõistmise ebaotstarbekust hilisemal karistuste liitmisel. Samuti tuleb arvesse võtta, et ta käitles vähemalt kahte erinevat trotüüli kogumit, st erinevast allikast pärinevat lõhkeainet (vt p 12.1). Kindlasti tuleb arvesse võtta ka käideldud trotüüli kogust, mis jäi vahemikku vähemalt 36,35 grammi kuni 103 grammi. Igatahes on ka ainuüksi 36,35 grammi ca ½ käsigranaadi F1 trotüülikogusest ning ka uurimiseksperimendi katsed näitasid, et tegemist on juba märkimisväärset plahvatusjõudu omava kogusega. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta seda, et 33,9 grammi Lk 33 / 46 1-21-5955 trotüüli asukoha näitas A. Gordei menetlejale ise ette (

§ 57

lg 1 p 3) ja samuti tuleb kergendava asjaoluna arvesse võtta ka tema eeluurimisel ja kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57lg 1 p 3).

Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eripreventiivselt tuleb arvesse võtta seda, et A. Gordei on 56 aastane ja varem kriminaalkorras karistamata (seda tuleb ka edasiste karistuste määramisel arvesse võtta). Seetõttu leiab kohus, et A. Gordei süü selles episoodis on alla keskmise määra ja talle tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmisest määrast madalamalt, so 1 aastat ja 6 kuud vangistust. 31.

§ 415lg 1 puhul karistuse määramisel tuleb arvesse võtta seda, et A.

Gordei täitis lõhkeseadet käideldes mitut erinevat teoalternatiivi. Tegutses kavatsetult. Nii on leidnud tõendamist see, et ta kõigepealt valmistas selle ja seejärel hoidis seda enda valduses kuni 13.03.2021. See välistab kergema karistusliigi, ehk rahalise karistuse kohaldami