lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ Madegar hagi E. T.i vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kostja esitas 29.04.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja märkis, et ta on nõus kõigi OÜ Madegar poolt pakutud kinnisasja jagamise võimalustega, välja arvatud need, mis nõuavad rahaliste lisakohustuste võtmist. Kostja kinnitas 23.05.2023, et ta on nõus hagi selle osaga, mis puudutab kinnistu müüki. Kostja palus jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust nähtuvalt võttis kostja hagi õigeks. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (
Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (
2.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nimetatu kohaldub üldjuhul ka hagi õigeksvõtu puhul (
I kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 796, p 3.6). Üldreeglist sätestab erandi
lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud eeldused eelnimetatud sätte kohaldamiseks, kuivõrd kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei jõudnud pooled kohtuväliselt kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele. Seadus, kohtupraktika ning õiguskirjandus ei välista hagi õigeksvõtu puhul
lgs 4 sätestatud erandi kohaldamist, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral 2 2-23-5292 tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend 3-2-1-70-10). Kuna hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamist ja kostja on sellega nõus, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus on menetluskulud jätnud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.