Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et E AS-i (esialgne võlausaldaja) ja P. R. (kostja) vahel on 17.01.2008.a aastal sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr xxxx, mille alusel esialgne võlausaldaja müüs elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas xxxx. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt. Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved alates veebruarist 2018. Leping kostjaga öeldi üles 19.09.2021.a. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le 30.08.2021.a.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid ja tsiviilasjas menetlust algatav kohtumäärus kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3141 lg-te 2 ja 3 alusel kolme tööpäeva möödumisel e-kirja saatmisest kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses avaldatud elektronpostiaadressile xxxx 21.03.2023.a. Kostja on tsiviilasja materjalide kättesaamist kinnitanud 24.03.2023.a vastuskirjas. Kostja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem kohtule endapoolset vastust esitanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kohus jätab menetluskulud kostja 2 2-22-149066 kanda. Hageja on kohtule esitanud enda menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja esindajakulud summas 120 eurot (käibemaksuta).
lg 9 viimase lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 100 eurot ja esindajakulud 120 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.