4-23-10/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-23-10 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Tõlk Ines Üprus Kohtuasi Marina Preobraženskaja (isikukood 45904110259, xxx kodanik, elukoht xxx., töökoht xxx) väärteoasi KarS § 278 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi
3. detsembri 2022 otsus väärteoasjas 2317,22,008973 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Marina Preobraženskaja kaebuse esitaja kaitsja Olga Losseva kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja K V RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
4. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi
5. detsembri
6. a otsus väärteoasjas nr 2317,22,
8. Menetlusaluse isiku Marina Preobraženskaja kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
9. mail
10. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
12. detsembri 2022 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,22,008973 karistati Marina Preobraženskajat KarS § 278 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot. Otsuse teokirjelduse kohaselt heidetakse Marina Preobraženskajale ette seda, et 15.12.2022 ajavahemikul 16.55–17.33 helistas ta kaks korda numbrilt xxx Häirekeskuse numbrile 112 ja tegi teadvalt kiirabile vale väljakutse ja põhjustas kiirabile vale väljasõidu, mis seisnes selles, et isik teatas, et temal on allergiline reaktsioon, tugev hingamisraskus ja palus kohale kiirabi, kuid kohapeal selgus, et isik oli alkoholijoobes, simuleeris ja hingamisraskusele viitavad tunnused puudusid. Menetlusalusele isikule omistatakse KarS § 278 lg 1 rikkumist.
13. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Otsuses toodud asjaolud ei vasta tegelikele asjaoludele, M. Preobraženskaja tegevuses puudub temale inkrimineeritud väärteo koosseis. Väide, et kiirabi kutsumiseks polnud alust ja terviseprobleeme ei esinenud, ei vasta faktilistele asjaoludele. Lisaks ei ole alust väita, et valekõnede põhjuseks oli M. Preobraženskaja alkoholijoove. Väärteoasja menetlemine toimus VTMS normide rikkumisega, õigusi ja kohustusi ei selgitatud, dokumente tutvustati hilinemisega. Tehtud otsus ei vasta seaduse nõuetele. Vastavalt VTMS § 57 lg 1 p 10 peavad kiirmenetluse korras tehtud otsuses olema ära näidatud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Uurija A P tehtud otsuses puudub märge selliste asjaolude esinemise või mitte esinemise kohta, seega nimetatud asjaolud ei olnud üldse arvesse võetud. Otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud arestimajas kinnipidamise aega.
14. Väärteoasja arutati
15. jaanuaril ja
16. märtsil 2023 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad D S ja M K .
17. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
18. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
19. Marina Preobraženskajale heidetakse ette KarS § 278 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema 15.12.2022 ajavahemikul 16.55–17.33 helistas kaks korda numbrilt xxx Häirekeskuse numbrile 112 ja tegi teadvalt kiirabile vale väljakutse ja põhjustas kiirabile vale väljasõidu, mis seisnes selles, et isik teatas, et temal on allergiline reaktsioon, tugev 2 hingamisraskus ja palus kohale kiirabi, kuid kohapeal selgus et isik oli alkoholijoobes, simuleeris ja hingamisraskusele viitavad tunnused puudusid.
20. Isiku süüditunnistamine KarS § 278 lg 1 järgi eeldab seda, et põhjustati teadvalt päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste vale väljakutse või väljasõit.
21. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik M. Preobraženskaja viibides xxx helistas 15.12.2022 ajavahemikul 16.55–17.33 hädaabinumbrile 112 ja kutsus eelnimetatud aadressile välja kiirabi. Samuti ei ole vaidlust selles, et mõlemal korral kiirabi ka sündmuskohale sõitis. Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selles, kas tegemist oli menetlusaluse isiku poolt vale väljakutsega.
22. Tunnistaja M K ütluste kohaselt töötab ta PERH-i Saku tugipunktis. 15.12.2022 reageeris ta väljakutsele isiku juurde, kes kutsus samal päeval kiirabi välja kahel korral allergiaga, mida tal tegelikult ei olnud. Tegemist oli Delta-väljakutsega, mis on kõige kõrgema prioriteediga kutse, tegemist on eluohtliku seisundiga, ehk isikul peaks olema teadvus- ja hingamishäired. Peaks esinema otsene oht elule. Seisund oli sama, mis varasemal väljakutsel, midagi muutunud ei olnud. Mõlemal korral kontrolliti pulssi, vererõhku, hapnikusisaldust veres. Hingamine oli vaba, kopsud olid puhtad, nahalöövet või hingamisraskusi, mis viitaks allergiale, ei olnud. Kõik näidud olid korras. Paanikahoogu ei olnud, kuna paanikas inimene ei maga. Ka
23. detsembril käidi samal aadressil, väljakutse sisu tunnistaja ei mäleta.
24. detsembril ajendas tunnistajat politseisse pöörduma asjaolu, et M. Preobraženskaja väljakutse tõttu katkestati ära lapse palaviku kutse, kuna see oli vähem prioriteetne ehk Charlie-kutse. Teisel korral kohale jõudes ootas kiirabibrigaad politsei tuleku ära. Koos siseneti majja, kuna uksed olid lahti. Isik oli joobes ja magas. Äratamisel ei saanud tükk aega aru, mis toimub. Suust tuli alkoholilõhna, olid koordinatsioonihäired ja isikut pidi kogu aeg toetama, sest ta ei olnud võimeline kõndima. Kukkus nii toas kui ka õues. Käitumine oli agressiivse, ütles, et on endine dessantnik ja lööb nad maha.
25. Tunnistaja D S selgitas kohtus, et on Põhja prefektuuris abipolitseinik, ning patrulli koosseisus sai ajavahemikul 14.–
26. detsember väljakutse xxx valda, kus kiirabi oli käinud mitme päeva jooksul mitu korda M. Preobraženskaja juures, kelle terviseseisund ei olnud ohus, aga ta ikkagi kutsus kiirabi. Kiirabi vajas politsei abi põhjusel, et see oli korduv vale väljakutse ja on alust arvata, et ta kutsub jälle. Tunnistajale teadaolevalt jäi kiirabil üks väljakutse sellepärast teenindamata. Kiirabi oli juba maja juures, koos siseneti majja, Marina oli diivani peal. Tunnistaja ei oska öelda, kas ta magas või mitte. Politsei tervitas ja tutvustas end, mille peale Marina ärritus ja küsis, kes nad on ja mida nad seal üldse teevad. Korraldustele ei allunud, oli agressiivne, mistõttu tuli tema suhtes sundi kasutada. Marina ärritus seepeale, kuid hakkas siiski vähesel määral koostööd tegema. Isiku käitumise järgi võis arvata, et ta on alkoholi tarvitanud, kuid indikaatorvahendisse keeldus puhumast. Alkoholijoovet püüti tuvastada, kuna ta oli verbaalselt agressiivne, sõimas ja tahtis ka politseinikke lüüa. Kui nad hakkasid teda voodist püsti tõstma, siis oli ta neile ohtlik. Püüdis jalgadega takistada liikumist. Koordinatsioon oli häiritud. Nad pidid rakendama jõudud, et Marina majast üldse välja toimetada. Isik viid osakonda.
27. Kohtumenetluses antud ütlustes M. Preobraženskaja talle etteheidetavat tegu ei tunnista. Ta selgitab, et oktoobris oli tal allergiast tingitud šokk. Kui arstid saatsid ta EMO-sse, siis talle öeldi, et kui tekivad samasugused sümptomid, siis peab kutsuma kohe kiirabi.
28. detsembril olid tal samad sümptomid – higi ja punetus kätel. Sellepärast helistas numbrile
29. Tegi sel päeval kaks väljakutset, ajaline vahe oli lühike. Kiirabi tuli ja seal brigaadis oli medõde K, kellega tal on varasemalt väga halvad suhted olnud. Kiirabi kontrollis palavikku ja vererõhku. Pärast brigaadi lahkumist tema seisund halvenes ja ta helistas uuesti
30. Brigaad saadeti kohale, sest tal võis olla 3 paanikahoog, seda on ka varem olnud. Tal paluti istuda või pikali heita. Mõne aja pärast kuulis, et keegi on tema majas. Silmi avades nägi kahte politseinikku ja nende taga seisis medõde K. Teine kord, kui arst kohale tuli, siis läbivaatust ei toimunud. Politseinik M M oli ärritunud ja kasutas füüsilist vägivalda tema viimiseks teise tuppa. M tõukas teda ka välisukse juurde ja sealt õue, mistõttu kukkus menetlusalune isik lumme. Ta oli lõuna ajal joonud ühe klaasi roosat veini. Indikaatorvahendisse ei palutud tal puhuda. Ta viidi osakonda, kust vabanes
31. detsembril. Osakonnas dokumente talle ei tutvustatud, prille tal ei olnud kaasas ja tõlki ka ei olnud toimingute juures. Uurija andis dokumendi, et ta selle allkirjastaks, et teda vabastataks. Arvab, et K pani kogu selle asja kättemaksuks püsti, kuna menetlusalune isik tarvitab Venemaalt pärit ravimeid ja neil oli konflikt K poolt katki istutud tooli pärast.
32. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust alkoholijoobe esinemise kohta kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt M. Preobraženskaja keeldus puhumast indikaatorvahendisse. Joobeseisundile viitavate tunnustena on protokolli märgitud, et menetlusaluse isiku silmad punetasid, koordinatsioonis esinesid kerged häired, isik oli rahutu, ärritunud, käitumine oli omamehelik.
33. Kuigi menetlusalune isik ütleb, et tal ei palutud indikaatorvahendisse puhuda, siis kohus peab usutavaks, et M. Preobraženskaja keeldus puhumast indikaatorvahendisse, sest kohapeal esinenud konflikti ei eita ükski kohalolnutest ja tunnistaja D. S väitel keeldus isik korralduste täitmisest ehk siit järeldab kohus, et M. Preobraženskaja keeldus puhumast ka indikaatorvahendisse.
34. Menetlusalune isik on seisukohal, et politseil ei olnud KorS § 37 alusel õigust tema joovet tuvastada. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.
35. Esmalt märgib kohus, et politseil oli KorS § 37 alusel õigus M. Preobraženskaja joovet tuvastada. Nimelt sätestab KorS § 37 lg 1 p 2, et politsei võib joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile allutada isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele.
36. Nähtuvalt tunnistajate D. S ja M. K ütlustest, siis mõlemad kinnitasid, et isik oli joobes ning nad hindasid menetlusaluse isiku käitumist agressiivseks. D. S kirjeldas isiku käitumist kui ohtlikku, sest isik sõimas politseinikke ja tahtis neid lüüa. Seega on kaebaja etteheited joobe tuvastamise läbiviimisele alusetud.
37. Asjakohane ei ole kohtu hinnangul M. Preobraženskaja poolt esitatud Wismari Haigla tõend joobeseisundi puudumise kohta, kuna see tuvastati päev hiljem ehk 16.12.2022, mitte rikkumise päeval.
38. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid.
39. Nähtuvalt kohtule esitatud väärteomaterjalidest on kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud. M. Preobraženskaja on allkirjaga kinnitanud, et talle on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ning talle on võimaldatud anda ütlusi ja ta on ka kinnitanud oma allkirjaga, et nõustub kiirmenetlusega.
40. Ka nähtub isiku kinnipidamise, isikusamasuse tuvastamise ja indikaatorvahendi kasutamise protokollidest, et dokumente ei olnud võimalik isikule kohaselt tutvustada tema joobe tõttu. Kuna aga kõik nimetatud dokumendid on menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud, siis on neid talle tutvustatud. 4
41. Kohtu küsimusele, kas tal oli võimalus keelduda dokumente allkirjastamast, vastas M. Preobraženskaja „Jah“.
42. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku õigusi ei ole rikutud. Riigikohus on selgitanud, et on piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust (RKL nr 3-1-1-6-07).
43. Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et allkirjastas dokumendid, kuna ei tahtnud istuda 48 tundi. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul tegemist erandjuhtumiga, mis sunniks kahtlema kaebaja tegelikus tahtes allkirja andmisel. Tekkinud situatsioon võis küll M. Preobraženskaja käitumist mõjutada, kuid puudub põhjendatud kahtlus, nagu oleks ta olnud sunnitud enda allkirjaga kinnitama seda, mida ta tegelikult mingil juhul poleks soovinud kinnitada. Sama puudutab ka tõlgi osalemist. Kusagil ei ole märget, et isik ei saa dokumentidest või toimingutest aru.
44. Nähes ka menetlusaluse isiku käitumist kohtuistungil, siis ei saa kindlasti järeldada, et tegemist on tagasihoidliku inimesega, kes oma õiguste eest ei seisa. Arvestades tema poolt kohtusaalis öeldut, et
45. a oli tal kolm kuulihaava ja olles kiirabitöötajat informeerinud, et ta on endine dessantnik, siis ei ole kohtu hinnangul usutav, et sellise taustaga inimene allkirjastab dokumente, mille sisust ta aru ei saa või ei kirjutaks vastavasisulisi märkusi dokumentidele. Võttes arvesse, et kohus pidi isikut kohtusaalis korduvalt korrale kutsuma, siis isik, kellele meeldib sekkuda ja avaldada oma arvamust igas olukorras, siis on kohus veendunud, et selline käitumine on inimesele loomuomane ja ta ei jäta reageerimata, kui selleks vajadus on.
46. Seega leiab kohus, et M. Preobraženskaja poolt 15.12.2022 Häirekeskusele tehtud kõnede puhul oli tegemist vale väljakutsetega. Tunnistaja M. K ütlused tõendavad, et seisundit, mis nõuaks kiirabi sekkumist M. Preobraženskajal ei esinenud. Ka tunnistaja D. S ütles, et ta ei ole küll arst, aga tema isikliku arvamuse kohaselt ei olnud isikul midagi nähtavat viga. Ta oli ärritunud politsei tuleku pärast. Ka menetlusalune isik on oma allkirjaga kinnitanud kiirmenetluses otsuses antud ütluste õigsust, mille järgi on ta öelnud, et kutsusin kiirabi, lootsin kiirabilt kiiremini abi saada, kui perearstilt, kuna perearstile on raske aega saada.
47. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et uurija on temast valesti aru saanud. Kohus leiab, et M. Preobraženskaja on andnud kohtule ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kohus ei pea menetlusaluse isiku ütlusi tema elukohas asetleidnud sündmuse ja konflikti käigu osas usaldusväärseks ning jätab need tõendite hindamisel kõrvale, kuna need ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega. Ei ole usutav, et meditsiinitöötaja (M. K) pöörduks politsei poole ilma mõjuva põhjuseta abi saamiseks või et tunnistaja (D. S), kes ei tundnud M. Preobraženskajat, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, M. Preobraženskajat süüstavaid valeütlusi.
48. M. Preobraženskaja oli Häirekeskusesse kõnede tegemise ajal teadlik, et allergilist reaktsiooni ega ka hingamisraskust ei ole. Kui selline seisund oleks esinenud, siis tekib kohtul küsimus imelisest tervenemisest, sest politseitöötajate ja kiirabibrigaadi kohale jõudes ei olnud ühtegi tunnust, mis viitaks halvenenud tervisele. Ka agressiivne käitumine viitab enam alkoholi tarvitamisest tingitud seisundile, kui et tõsisele terviseprobleemile. Tunnistaja M. K ütles kohtus, et M. Preobraženskaja käitumine oli alkoholijoobes kodaniku käitumine. Kohus leiab, et on üheselt tuvastatud, et M. Preobraženskaja Häirekeskussesse tehtud kõnede puhul oli tegemist mõlemal juhul eritalituse vale väljakutsetega, kuivõrd Häirekeskusele edastati väiteid terviseseisundi kohta, mis ei vastanud tõele ning need väljakutsed põhjustasid korduva kiirabi vale väljasõidu, kuivõrd 5 kiirabi pidi reageerima väljakutses teatatud ohtlikule terviseseisundile, mida ei esinenud. Tunnistaja sõnul oli tegemist Delta-väljakutsega. Vabariigi Valitsuses 20.12.2018 määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ lisa 1 kohaselt on D (delta) prioriteediga väljakutse olukorras, kus abivajaja seisund on eluohtlik ja tema elu on otseselt ohus. Kiirabibrigaad tuleb välja saata ühe minuti jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest.
49. Kuulates häirekeskusele tehtud kõnet, kus menetlusalune isik käitab moel, et häirekeskuse töötaja leiab, et tegemist on lämbumisega ja sellest tulenevalt Delta-väljakutsega ning nähes isiku käitumist kohtuvaidluste ajal, kus M. Preobraženskaja lahkus kohtuistungilt väites, et tunneb end halvasti, kuid juba mõne aja pärast naasis ja osales istungil lõpuni ilma probleemideta, siis on jäänud kohtule mulje, et tegemist on inimesega, kellele ei ole võõras teatraalne käitumine.
50. Kui menetlusalusel isikul oleks 15.12.2022 olnud tõepoolest lämbumise oht, siis vaevalt, et selle lühikese ajaga, mis kulus kiirabil tema juurde jõudmiseks, oleks ta uinunud ja ärgates olnud tema esimeseks probleemiks majas viibivad politseiametnikud.
51. Puutuvalt väärteo subjektiivseid tunnuseid peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist oli vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga, kuivõrd menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
52. Põhjust kiirabi kutsumiseks ei olnud, mistõttu kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kaebuse lahendamisel kontrollitud tõenditest järeldada, et M. Preobraženskaja käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 278 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistus
53. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
54. KarS § 278 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 278 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 100 eurot. Seega on KarS § 278 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.
55. Hinnates M. Preobraženskaja süü suurust talle KarS § 278 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole mõõdetava suurusega, mis mõõtetulemuse puhul mõjutaks süü suurust, tuleb süüd lugeda keskmiseks. Samuti arvestab kohus siinjuures, et M. Preobraženskaja pani eritalituse vale väljakutsumise toime otsese tahtlusega, tehes seda korduvalt.
56. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavate ja raskendavate asjaolude kohta märge puudub, kuid kuna kohtuvälises menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole ja puuduvad ka raskendavad asjaolud, siis ei pidanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestama. Sellise märke puudumine oleks rikkumine olukorras, kus esinevad kergendavad ja raskendavad asjaolud, kuid 6 menetleja on jätnud need tähelepanuta. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ka kohtumenetluses ning seetõttu ei ole ka kohtul ühtegi kergendavat ega raskendavat asjaolu, millega arvestada.
57. Samuti arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteotoimikust nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem.
58. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning antud juhul on kaitstavaks õigushüveks avalik võim, täpsemini selle tegus funktsioneerimine, kuna vale väljakutse tõttu võib jääda abita isik, kes seda tegelikult vajab.
59. Puutuvalt isiku kinnipidamist ja etteheidet, et seda aega ei ole arvestatud karistusasja hulka, siis siinkohal on oluline viidata Riigikohtu lahendi 3-1-1-22-13 punktile 7, kus on öeldud, et KarS § 68 lg 2 tekstist nähtub otsesõnu, et alles kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti ja see arvestatakse karistusaja hulka. Kui süüdlast on väärteomenetluses kinni peetud vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda aega karistuse hulka ei arvestata.
60. M. Preobraženskaja kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti menetlusalune isik kinni 15.12.2022 kell 18.00 ja vabastati 16.12.2022 kell 11.
61. Kuna tema kinnipidamise aeg on vähem kui 24 tundi, siis on menetleja jätnud õigustatult selle aja karistuse hulka arvestamata.
62. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aulike Salo kohtunik 7