4-23-751/20

(223022300047)Kohtunik Merit Bobrõšev Sekretär Christelle Diana Rajaveer Väärteoasi Indrek Heina (Hein) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 17.02.2023 üldmenetluse otsusele, millega Indrek Heina karistati LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut s.o 40 eurot Kaebuse esitaja Indrek Hein isikukood 37802170312; elukoht xxx; e-post xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja T R RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: Jätta Indrek Heina kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 17.02.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 223022300047 muutmata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 40 (nelikümmend) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx. 1 4-23-751 VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Asitõend: - toimikus paiknev CD-plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav hiljemalt

1. mail 2023 e-toimiku vahendusel või Harju Maakohtu kantseleist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
2. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17.02.2023 otsusega karistati I. Heina LS § 227 lg-s 1 sätetatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 eurot. I. Heina karistati selle eest, et ta juhtis 20.12.2022 kella 10.52 ajal Tallinnas A. H. Tammsaare tee 49 juures suunaga Pärnu maantee poole mootorsõidukit kiirusega 62 +/- 4 km/h. Kuna antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, siis ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 8 km/h. Selliselt rikkus I. Hein LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 1 järgi.
3. I. Hein kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud. Kaebuses tugineb kaebaja kokkuvõtvalt järgmistele aspektidele: • mõõteseadme paigaldanud A. R koolituse läbimise küsimus; • kohtuvälise menetleja otsuses puudub viide, et enne mõõtmise teostamist oleks välise vaatlusega kontrollitud mõõteseadme väliste vigastuste puudumist; sh ei võimaldatud kaebajal mõõteseadmega tutvuda; • kusagil ei kajastu, et kohtuvälise menetleja seisukoht mõõtetulemuse õigsuses pärineks erialaspetsialisti hinnangul ja konkreetse mõõteseadme vaatlusel või ekspertiisil.
4. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja määras selle lahendamise viisiks suulise menetluse. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, taotledes vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja taotles kaebuse rahuldamata jätmist ning vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata jätmist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud kaebuse ja kohtuvälise menetleja esitatud toimiku ning täiendavate tõenditega ja kuulanud ära kaebaja ning kohtuvälise menetleja seisukohad, asub seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alused puuduvad ja see toob kaasa vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata jätmise ning kaebuse rahuldamata jätmise.
6. Menetluses uuriti tõendina kiirusemõõtesüsteemi PoliScan FM1 paigaldusprotokolli. Sellele talletatud teabe kohaselt paigaldati kiirusemõõteseade seerianumbriga PS-953194 2 4-23-751 20.12.2022 kella 8.45 ajal Tallinnasse Tammsaare tee 49 juurde koordinaatidele x6585134 y
7. Enne mõõteseadme paigaldamist, s.o 20.12.2022 kl 8.15 kontrollis mõõtesüsteemi paigaldaja, politseiametnik A. R taatlusmärgise olemasolu. Mõõdeseade oli protokolli kohaselt taadeldud ja see leiab kinnitust ka TTJA 18.02.2022 otsusega nr xxx. Kiirusemõõtesüsteemi paigaldusprotokollist nähtub seegi, et kiirusemõõteseadme töökorras olekut kontrolliti seadme enesetestimisega ja enesetestimine mingeid vigu või kõrvalekaldeid ei tuvastanud (vt PoliScan FM1 kasutusjuhendi p 7.2.2., lk 50). Mõõdeseade paigaldati alale, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, mõõdetavaks oli sõiduki lähenev sõidusuund ja pildikäivituse piirväärtuseks määratleti 57 km/h.
8. Järgnevalt nähtub, et 20.12.2022 kell 10.52 käivitus mõõteseadme pildistusfunktsioon. Kasutusjuhendi kohaselt (p 5.2) ja Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõttetulemuste töötlemisele“ § 12 kohaselt käivitub pildistusfunktsioon, kui mõõteseadme välja arvutatud keskmine kiirus ületab käivitamise piirväärtust. Nagu eelnevas alapunktis viidatud, seadistas politseiametnik A. R mõõteseadme pildikäivituse piirväärtuseks 57 km/h. Mõõteseade seerianumbriga PS953194 pildistas 20.12.2022 kell 10.52 ajal Tammsaare tee 49 juures suunaga Pärnu mnt poole koordinaatidel x6585134 y540544 esimeses reas liikunud valget värvi mootorsõidukit VW reg nr-ga xxx ja mõõtis selle sõiduki kiiruseks 62 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h, st, et sõidukiga VW reg nr-ga xxx ületati lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 8 km/h. Kontrollides kiirusmõõturi kasutamise protokolli kantud laiendmääramatuse vastavust Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele) lisale 2, asub kohus seisukohale, et protokolli kantud kiirusmõõturi laiendmääramatust on õigesti arvestatud.
9. Transpordiameti andmete kohaselt on sõiduauto VW Passat reg nr-ga xxx omanik H OÜ ja sõiduki kasutajad K I OÜ ja I. Hein. Kaebajast I. Hein kinnitas kohtuistungil, et ta juhtis väärteoprotokollis toodud ajal, s.o 20.12.2022 kella 10:52 ajal sõidukit VW Passat reg nr-ga xxx, sõites sellega Ülemiste järve sunnas, Pärnu mnt poole, kuid ta ei ületanud lubatud sõidukiirust. Kuna ta kasutab sõidu ajal lisaks sõiduki spidomeetrile ka rakendust Waze ja ta oli teadlik, et kiirusemõõteseade paikneb Tammsaare tee ja Tondi K-Rauta vahelisel haljasalal, mistõttu jälgis ta erilise hoolikusega lubatud liikluskiirusest kinnipidamist. Ta kinnitas, et tema juhitud sõiduk liikus lubatud kiirusega: rakendus Waze näitas sõidukiiruseks 53 km/h, sõiduki spidomeeter 50 km/h ja on välistatud, et ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust.
10. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamist reguleeritud mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg
11. Selle lõike esimene punkt sätestab, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kaustatakse taadeldud mõõtevahendit, mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, jälgides asjakohast mõõtemetoodikat. Eelnevalt tõi kohus välja, et kiiruse mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit ja selle kohta oli TTJA väljastanud nii taatlustunnistuse kui seadme tüübikinnitustunnistuse (vastavalt TTJA 18.02.2022 otsus nr xxx ja TTJA 25.02.2023 otsus nr 1-7/21-051).
12. Kohtus uuriti PPA 24.04.2023 koostatud tõendit nr 1.9-9/324-1, millest nähtub, et mõõteseadme paigaldanud politseiametnik A. R on läbinud ajavahemikul 14.03.2007 kuni 14.03.2007 pädeva mõõtja koolituse ja ajavahemikul 01.07.2020 kuni 02.07.2020 mobiilse Lidar-tüüpi kiirusmõõtesüsteemi koolituse. Viimati nimetatut on põhjust välja tuua, sest seadme tootja kasutusjuhend näeb ette, et ametliku liiklusjärelevalve raames toimuvaid mõõtmisi tohivad teha üksnes asjakohase koolituse läbinud isikud (vt kasutusjuhend p 3 3 4-23-751 „Kasutusotstarve“ lk 13). St, et automaatse kiirusmõõtesüsteemi paigaldas vastavat pädevust omav politseiametnik.
13. Mis puudutab mõõtemetoodika järgmist, siis mõõtemetoodikat reguleerib Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Määruse nr 78 § 3 lg-st 2 tuleneb, et automaatne kiirusmõõtesüsteem peab sõidukiiruse mõõtmiseks olema nõuetekohaselt paigaldatud ja seadistatud; automaatsele kiirusemõõtmisele, sh mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõuete järgimise tagab mõõtesüsteemi valdaja. Määruse 78 § 13 näeb ette, et automaatse kiirusmõttesüsteemiga mõõdetavate kiiruste piirkond on 10-250 km/h ja mõõtmisel peab olema tagatud kiirusemõõtesüsteemi ümbritseva keskkonna temperatuuri vastavus tootja kasutusjuhendis või tüübikinnitustunnistuses esitatud tingimustele. Määruse 78 § 14 lg 1 sätestab, et kiirusemõõtesüsteemi paigaldab tüübikinnituse nõuete ja tootja kasutusjuhendi kohaselt statiivile, sõidukisse või mõõtekabiini tootjalt või tootja volitatud esindajalt vastava väljaõppe saanud kvalifitseeritud personal.
14. Analüüsides tootja kasutusjuhendit koostoimes mõõtesüsteemi paigaldanud politseiametnik A. R ütlustega, asub kohus seisukohale, et mõõtmisel on järgitud seadusest, selle alamaktidest, tüübikinnitustunnistuses ja tootaja kasutusjuhendis sätestatud nõuded ning see toob kaasa järelduse mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatuse kohta. Nii selgitas tunnistaja, et ta on tuttav mõõteseadme tootja kasutusjuhendiga, mõõteseadme on ta võimeline pimesi kokku panema ja mõõteseade on ka ise nii tark, et ka juhul, kui tema millegi vastu eksib, annab mõõteseade sellekohast tagasisidet. Tunnistaja kinnitas, et paigaldas seadme nõuetekohaselt. Tutvudes kasutajajuhendiga, ei tuvastanud ka kohus aspekte, mis võiksid mõõtetulemi kahtluse alla seada. Siinkohal, tulenevalt kaebaja tõstatud kahtlustest, märgib kohus järgmist.
15. Üks kaebaja tõstatud kahtlus väljendub selles, et mõõteseade oli paigaldatud kaldega, pehmele ja lumisele pinnasele (menetluses uuriti mh fotot, kuhu tunnistaja oli mõõteseadme paigaldanud), kuid tootja on mõõtmiskoha nõuetes ette näinud (kasutusjuhendi p 7.1.
16. lk 37), et süsteem tuleb paigaldada stabiilsele pinnasele ja seda eriti juhul, kui kasutatakse statiivi. Kohus nõustub kaebajaga, et tootja on sellise nõude ette näinud, ent tootja kasutusjuhendis ei ole defineeritud ega avatud „stabiilse pinnase“ mõistet. Kaebaja tõlgendab „stabiilise pinnase“ mõistet viisil, mis peaks välistama seadme kasutamise pehmetel ja/või kaldega pinnasevormidel. Kohtu veendumusel tootja kasutusjuhend taolist tõlgendust anda ei võimalda. Süsteemi FM1 kasutamist statiivil koos tarvikutega on kirjeldatud kasutusjuhendi p-s 7.1.
17. See näeb ette, et kõik statiivi pea reguleerimise nurgad peavad olema seadistatud 0o asendisse ning märgised peavad asuma ühes reas. Statiiv tuleb teeserva paigaldada nii, et sõidurea poole jääv serv oleks teeservaga võimalikult paralleelne. Kinnitusplaadi kinnitusnupp peab olema keskasendis. Seejärel tuleb kinnitusnupu abil reguleerida kinnitusplaati, ja vajaduse korral, kui maapind on ebatasane, muuta statiivi jalgade pikkust, nii et õhumull vesiloodis asuks keskel. Kui teel on oluline kumerus, on vajalik reguleerida vaatenurka seni, kuni kinnitusplaadi pind asub üldjoontes teepinnaga paralleelselt. Arvestades kõnealuseid tooja kasutusjuhendis toodud selgitusi, asub kohus seisukohale, et mõõteseadet on lubatav paigaldada ka pehmele ja kumerale/kaldega pinnasevormile, sh sellisele pinnasevormile ja maapinnale, mis olid olemas siis, kui teostati liikluskiiruse mõõtmist 20.12.2022 kella 10.52 ajal Tallinnas Tammsaare tee 49 juures koordinaatidel x6585134 y
18. Taolise järelduse tegemisel võtab kohus arvesse ka politseiametnikust tunnistaja selgitust, et peale seadme paigaldamist on välistatud seadme liikumine ning nihkumine ja kui seade ka nihkub, siis seadme nihkumine on tajutav läbi kaamerapildi: pilt kas on või seda ei ole ja kui ei ole, siis kaamera annab teada, et midagi takistab pildi tegemist. 4 4-23-751
19. Kaebaja hinnangul võis mõõtmistulemust moonutada asjaolu, et seadme kasutamisel ei järgitud kasutajajuhendi p-s 7.2.
20. sätestatud nõuet, mis kohustab eriti hoolikalt kontrollima töötava mõõteseadme ees asuvat ekraani: see peab olema kahjustusteta ja puhas. Vastuseks tõstatatule kohus märgib, et mõõtetulemuse jälgitavusele hinnangu andmisel pole kõnesolev kasutusjuhendi punkt kohaldatav. On iseenesest õige, et p 7.2.4 kaebaja nimetatud nõude esitab, ent p 7.2.
21. reguleerib sammaskorpuses mõõtesüsteemi kasutamist. Kuna arutataval juhul teostati kiirusemõõtmist mobiilise statiivile paigaldatud süsteemiga, siis puudub võimalus tugineda nõuetele, mis kohalduvad sammaskorpusesse paigaldatud süsteemile.
22. Kaebaja osutas sellelegi, et tal on tekkinud kahtlusi seadme nõuetekohases hoolduses. Kasutusjuhendi p 11 sätestab, et kui süsteem pole piisavalt puhas, võib tuvastustäpsus halveneda; soovitatav on puhastada eriti optikasüsteemi osi vähemalt kord kuue kuu jooksul, teatud keskkonnatingimuste korral, nt tolm, liiv ja soolane vesi, võib olla vajalik lisapuhastus. Mis puudutab optikasüsteemi puhastust, siis tooja etteantud puhastusintervall on üldjuhul kuus kuud, ent on nentinud ka lisapuhastuse vajadust. Mõõteseadme pleksiklaasist või klaasist akent tuleb puhastada regulaarselt pehme ebemevaba lapi ja sobiva puhastusvahendiga. Tunnistaja A. R andis ütlusi, mille kohaselt puhastatakse mõõteseadet vastavalt vajadusele, sh kinnitas tunnistaja, et hommikul ei minda mõõtmist teostama määrdunud aparaadiga. Pärast tööpäeva jääb mõõteseade soojustatud garaaži kuivama ja hommikul enne seadme kasutusele võttu, mõõteseade puhastatakse (vt ka kasutusjuhendi p 11.1). Täiendavalt avaldas tunnistaja, et mõõteseadme määrdumine väljendub pildi kehvemas või kehvas kvaliteedis. Tunnistaja selgitust toetab ka kasutusjuhendi p 5.
23. (lk 19). Selles on märgitud, et mõõtesüsteem kontrollib iseseisvalt mõõteväärtuste tekkimise täpsust ja kui nõutud kvaliteeti ei saavutata, jäetakse mõõteväärtus kõrvale; samuti ei muuda mõõteseadme ebatäpne suunamine mõõtmistulemusi valeks, kuid juhtumiandmete koostamiseks vajalike piisava kvaliteediga mõõtmiste hulk võib langeda ja selle sellega võib kaasneda mõõtmissageduse langus. Halvad ilmaolud võivad mõõteulatust vähendada. Eeltoodust tulenevalt ei sedasta kohus asjaolusid, mis võimaldaks järeldust, et automaatse kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel ja/või seadistamisel oleks rikutud mingeidki nõudeid. Ent isegi siis, kui pidada võimalikuks, et mõõteseade oli jäänud kasutusjuhendi p 11 tähenduses nõuetekohaselt puhastamata/hooldamata, siis selle järelmiks saab olla mõõteväärtuse kõrvalejätmine mõõtesüsteemi enda poolt, mitte aga tegelikkusest suurema mõõteväärtuse arvutamine ja kuvamine. Välja toomist väärib seegi, et tootja kasutusjuhendi kohaselt kontrollib mõõtekiir mõõtmise käigus sõiduteed ca 75 m ulatuses ja olukorras, kus seadme mõõtmisvahemikus ületab ühel ajal sõidukiirust mitu sõidukit, suudab sama kaamera välklambi minimaalset laadimisaega ära kasutades jäädvustada kõik kiiruseületamised. Võttes arvesse eeltoodut ja kaebaja positsiooni, mille kohaselt on kaebaja veendunud, et mõõteseade kuvas ebaõige mõõtmistulemuse, siis selleks, et toetuda kaebaja positsioonile, pidanuks tuvastamist leidma seegi, et kõikide teise tihedas liikluses osalenud sõidukite liikluskiiruse puhul tuvastati rikkumine. Kuna taolist anomaaliat ei esinenud, siis lükkab see ümber ka kaebaja positsiooni, et just tema juhitud sõiduki liikumiskiirust mõõtes mõõteseade eksis.
24. Kaebaja tõi täiendavalt välja, et kiirusemõõteseadmest tehtud fotodelt nähtub kiirusemõõteseadme väline kahjustus. Uurides fotot, sh CD-plaadile talletatut, siis kohus ei nõustu kaebajaga, et kiirusemõõteseadmel on väline kahjustus. Välise kahjustuse puudumist kinnitas tunnistaja A. R ja lisaks tõendab seda ka TTJA 07.03.2023 otsus nr 1-7/23-056 „Mõõtevahendi taadelduks tunnistamise kohta“ koostoimes Alarmtec ASi pakkumuse/arve ja menetleja ning Alarmtec ASi esindaja vahel aset leidnud kirjavahetusega. Neist dokumentidest nähtub, et mõõtevahendi PoliScan FM1 nr-ga 953194 suhtes teostati taatlusprotseduur, sh nii 5 4-23-751 taatlus kui kiirusmõõtesüsteemi täiskontroll. Mõõteseadme suhtes viidi läbi Saksamaal tootja juures süsteemi täishooldus ja selle käigus mingeid probleeme ei avastatud/tuvastatud. Samuti kinnitas Alarmtec AS oma vastuses menetlejale, et seadmele ei teostatud mingeid remonttöid. Lisaks uuriti kiirusemõõteseadet vahetult kohtusaalis ja selle käigus sai veenduda kiirusmõõteseadmel väliste kahjustuste puudumises. Seega osutub kaebaja väide kiirusemõõteseadme võimalikust välisest kahjustusest ekslikuks.
25. Kohus osutas eelnevalt, et määruse 78 lg 13 näeb ette, et mõõdetavate kiiruste piirkond on 10-250 km/h ning mõõtmisel peab olema tagatud kiirusemõõtesüsteemi ümbritseva keskkonna temperatuuri vastavus tootja kasutusjuhendis või tüübikinnitustunnistuses esitatud tingimustele. Uuritud tõendite, s.o kiirusemõõtesüsteemi paigaldusprotokolli kohaselt oli mõõdetavaks kiiruse piirkonnaks 50 km/h ja õhutemperatuur oli vastavalt vaatlusandmetele + 2,8o C. Mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse lisast nähtub, et seadme kasutuskeskkonna temperatuur on – 45o C kuni + 60o C ja mõõtepiirid 10 – 320 km/h. Kasutusjuhendi (p 12.1, lk 135) kohaselt on soovitatavaks temperatuurivahemikuks mõõtmisel – 40o C kuni + 60o C. Samuti on tootjajuhendis märkus, et keelatud temperatuurivahemiku korral katkeb mõõtmine täisautomaatselt. Kiirusmõõtmise lubatud mõõtmis- ja kuvamisvahemik on 10 – 320 km/h. Osutatud andmete kõrvutamisel järeldub, et nii mõõdetud kiiruse piirkond kui kiirusmõõtesüsteemi ümbritsenud keskkonna temperatuur vastas tüübikinnitustunnistuses ja toojakasutusjuhendis sätestatud parameetritele.
26. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kohtu kontrollitud asjaolud ei võimalda teha järeldusi selle kohta, et mõõteseadme paigaldamisel ja/või selle seadistamise ja/või sellega mõõtmisel oleksid aset leidnud minetused, mis võisid mõjutada või moonutada mõõtmistulemust, sh kaebajale kahjulikus suunas. Uuritud tõendid tõendavad ja kinnitavad, et mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit, mõõtmist viis läbi pädev mõõtja, kes järgis asjakohast mõõtemetoodikat: ta lähtus nii määruses nr 78 toodud nõuetest, ent ta järgis ka tüübikinnitustunnistuses ja tootja kasutusjuhendis sätestatud nõudeid. Seega tuleb mõõtetulemuse jälgitavus hinnata tõendatuks. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et I. Hein juhtis 20.12.2022 kella 10.
27. ajal Tallinnas, Tammsaare tee 49 juures Pärnu mnt poole liikudes sõiduautot VW Passat reg nr-ga xxx, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust, s.o 50 km/h, mitte vähem kui 8 km/h, sest kiirusemõõteseade fikseeris tema juhitud sõiduki kiiruseks 62 +/- 4 km/h. Kohtu hinnangul tegutses kaebajast menetlusalune isik teo toimepanemisel vähemalt hooletusega. Menetluses uuritud tõendite kohaselt sõitis kaebaja esimeses sõidureas, mis on kiirendusrada ja millelt tuli ümber reastuda. Arvestades fotodelt nähtuvat liiklustihedust, siis piisas liiklusrikkumise toimepanemiseks vaid hetkelisest tähelepanumuutusest näiteks kaasliiklejatele, mis tõi kaasa lubatud sõidukiiruse ületamise. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega rikkus I. Hein LS § 15 lg 1 p 2, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h ning realiseeris LS § 227 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu.
28. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohus nendib, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on puuduvad kaebajal kehtivad rikkumised, mistõttu tuleb nentida kaebaja üldist õiguskuulekust ja kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Arvestades ka tuvastatud rikkumise määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on põhjendatud karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra.
29. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. 6 4-23-751 (allkirjastatud digitaalselt) 7