Obsah (7)

§ 199§ 65§ 121§ 200§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-3380 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29 . märts 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-3380 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel l oeti mõistetud karistus kaetuks G.N-ile Harju Maakohtu 20.05.2013.

a otsusega mõistetud karistusega. G.N-ile mõisteti liitkaristuseks 5 kuud 10 päeva vangistust, mis loeti kantuks. Lisaks tunnistati G.N süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust,

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, ja

§ 200

lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti G.N-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 09.01.

1. a ja lõppeb 07.07.
2. a. Vangla ei toeta G.N-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha G.N-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta G.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu G.N selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning ku ulanud ära G.N-i, leiab, et G.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. G.N kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on G.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on G.N kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused G.N-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamisek karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 G.N on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab G.N liitkaristust varavastaste süütegude, s.o varguste ja röövimise, samuti tervisevastase süüteo, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. 2 Kohus, hinnates G.N-i varasemat elukäiku, leiab, et G.N-i käitumises on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. G.N paneb jätkuvalt toime süütegusid (sh samalaadseid). G.N on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral (3 karistust kustunud) ja vangistuses viibib G.N juba neljandat Eeltoodu korda.näitab kohtu hinnangul, et G.N-i jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Kohtu hinnangul on G.N-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkosõltuvus ja sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. Kohus peab positiivseks, et G.N on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumise probleemidega ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Kohus peab positiivseks sedagi, et G.N on väljendanud valmidust sõltuvusest vabanemiseks, jätkata AN tugigrupis käimist ja pöörduda psühholoogi poole. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et G.N on olnud väga pikaajaline narkootikumide tarvitaja (alates 13ndast kellel eluaastast), on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Lisaks on G.N tekkinud motivatsioon ja soov narkootikumide tarvitamisest loobuda alles käesoleva vangistuse jooksul. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et G.N-i tahe on piisav ja tagasilanguse risk minimaalne. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine G.N-ilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et G.N oleks suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma. 3.2 Kohus peab positiivseks, et käesoleva vangistuse jooksul on G.N läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, samuti osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, tugigrupis 12 Sammu ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. G.N on toetavate tegevustena osalenud Tervise tugigrupis, jooga treeningutel ja grupitöös teraapiakoeraga. G.N on õppinud riigikeelt B1 ja B2 tasemel. G.N paigutati 21.09.2016.a karistuse kandmise jätkamiseks avavanglasse. Avavanglas kohaldati G.N-i suhtes mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalistele väljasõitudele. G.N paigutati 28.10.

1. a vangla kinnisesse osakonda, kuna talle määrati distsiplinaarkaristus selle eest, et G.N, kes oli Tartu Vangla käskkirjaga lubatud väljapoole vanglat AN tugirühma, ei olnud vanglaametnikele käskkirjas märgitud sihtkohas kättesaadav. Lisaks määrati 18.11.
2. a G.N-ile distsiplinaarkaristus asjade omamise eest, mis ei kuulunud kinnipeetavale. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kohus, võttes arvesse G.N-i varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et G.N on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. Seda veendumust kinnitab ka fakt, et avavanglas olles rikkus G.N kehtestatud korda ja reegleid ning jättis kasutamata võimaluse tõestada vastupidist, st seda, et ta on valmis edasiselt käituma õiguskuulekalt. 3.3 Vabanemise korral on G.N kindel elukoht oma venna juures Akadeemia 4-27, Tallinnas. G.N-i vend on nõus G.N-i vabanemise korral igakülgselt toetama, kuid seda üksnes tingimusel, kui G.N asub tööle ja hakkab elama õiguskuulekalt. Töökoha olemasolu võimaldab G.N saada regulaarset ja kindlat sissetulekut, mis omakorda võimaldab äraelamist. Lisaks võimaldab töökoha olemasolu olla tegevuses ning seega ka paremat ja tulemuslikumat resotsialiseerumist. Vabanemise korral on G.N garanteeritud töökoht ehitusettevõttes Bildstan OÜ. Kohus peab positiivseks sedagi, et G.N on rahalisi nõudeid 478 euro ulatuses ning vabanemisfondis 1279 eurot. 3
3. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et G.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et G.N-i tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise , osaliselt asjaolud käitumine karistuse kandmise ajal ning G.N-i isik. G.N tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Raina Pärn Kohtunik 4