Obsah (8)

§ 871§ 75§ 199§ 65§ 121§ 200§ 64§ 68

Kriminaalasi nr 1-14-3380 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-3380 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 871lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

1 3. lg

1 ja§ §8775 lg 1 alus el kohustada K.J-i järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 7 alusel määrata K.J-ile karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates; 3) mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega (v.a lähedased isikud).

1. Määrus K.J-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 13.05.
2. a otsusega tunnistati K.J süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks K.J-ile Harju Maakohtu 20.05.2013.

a otsusega mõistetud karistusega. K.J-ile mõisteti liitkaristuseks 5 kuud 10 päeva vangistust, mis loeti kantuks. Lisaks tunnistati K.J süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust,

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, ja

§ 200

lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti K.J-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 09.01.

1. a ja lõppeb 07.07.
2. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid K.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab K.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokuröri hinnangul on K.J isik, kes vajab karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokurör osundab, et K.J on noor mees, keda on viiel korral kriminaalkorras karistatud ja vangla karistust kannab K.J juba neljandat korda. Lisaks K.J alustas 2 narkootikumide tarvitamist juba 13-aastaselt, seega on tema puhul tegemist pikaajalise narkosõltlasega. Kui K.J vabaneb karistuse kandmiselt ja tema üle puudub igasugune kontroll, siis prokuröri hinnangul jõuab K.J kiiresti vanglasse tagasi. K.J-ile tuleks panna kohustuseks ühineda AN tugigrupiga. Vangla materjalidest nähtuvalt on K.J-i vend andnud nõusoleku K.J-i tema poole ajutise elama asumisega. Prokuröri hinnangul saab K.J seejärel endale rahulikult otsida uut ning sobivamat elukohta. Prokurör leiab, et kohtuistungil, kus arutati K.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt, oli kinnipeetaval olemas kindel elukoht, kuhu elama asuda. Ebamugavus polnud seejuures oluline. Samas kui otsustatakse tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis K.J kindel elukoht puudub. Prokuröri hinnangul näitab K.J-i selline suhtumine, et ta pole valmis seaduskuulekaks käitumiseks vabaduses. Prokurör toetab K.J-ile käitumiskontrolli ajaks kohustuste panemist

§ 75alusel.

See aitab prokuröri hinnangul K.J püsida õiguskuulekal teel. Süüdimõistetu K.J selgitas, et ta ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vastu ja see võib talle olla isegi vajalik, kuid K.J puudub vabanemise korral kindel elukoht. Oma venna juurde K.J elama ei lähe, kuna ei soovi venna perele koormaks olla. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku ga toimiku kuulanud ningära K.J-i ja prokuröri leiab, et K.J-i suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused K.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§ -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 -aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos või
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 13.05.2014. a otsusega tunnistati K.J süüdi

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi (11.02.2013.

a episood), mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks K.J-ile Harju Maakohtu 20.05.2013.

a otsusega mõistetud karistusega, mõistes K.J-ile liitkaristuseks 5 kuud 10 päeva vangistust. Lisaks tunnistati K.J Harju Maakohtu 13.05.2014. a otsusega süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi (06.11 ja 07.11.2013.

a episoodid), mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust,

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust ja

§ 200

lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti K.J-ile lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Eeltoodust tulenevalt kannab K.J käesoleval ajal liitkaristust erinevate varavastaste ja tervisevastase süüteo toimepanemise eest. K.J kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas tahtliku esimese astme süüteo, s.o röövimise toimepanemise eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine (

§ 871lg 2).

Röövimise, s.o

§ 200

lg 2 p 4 3 toimepanemise eest on K.J-ile mõistetud karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul K.J-i suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§ -s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 K.J on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab K.J liitkaristust varavastaste süütegude (s.o röövimise ja varguste) ning tervisevastase süüteo (s.o kehalise väärkohtlemise) toimepanemise eest. K.J-i kuritegelik käitumine on püsinud muutmatuna pika aja jooksul (alates

1. aastast). K.J-i varasemast elukäigust nähtuvalt on K.J-ile ühel korral mõistetud mõistetud karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata ning reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust neli korda. Seega ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik K.J-i käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on K.J-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkosõltuvus. K.J alustas 13 -aastaselt narkootikumide tarvitamist ja on narkootikume tarvitanud perioodiliselt 10 aasta jooksul. Kohus peab oluliseks, et motivatsioon ja soov narkootikumide tarvitamisest loobuda on K.J tekkinud alles käesoleva vangistuse jooksul. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et K.J on käesoleva vangistuse jooksul läbinud rehabiliteerivaid programme ja osalenud vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on K.J läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, samuti osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, tugigrupis 12 Sammu ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. K.J on toetavate tegevustena osalenud Tervise tugigrupis, jooga ngutel treeni ja grupitöös teraapiakoeraga. Kohus peab positiivseks, et K.J on väljendanud valmisolekut karistuse kandmiselt vabanemise korral ühineda AN tugigrupiga ja hakata käima psühholoogi juures. K.J on õppinud riigikeelt B1 ja B2 tasemel. K.J paigutati 21.09.
2. a karistuse kandmise jätkamiseks avavanglasse. Avavanglas kohaldati K.J-i suhtes mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalistele väljasõitudele. K.J paigutati 28.10.
3. a vangla kinnisesse osakonda, kuna talle määrati distsiplinaarkaristus selle eest, et K.J , kes oli Tartu Vangla käskkirjaga lubatud väljapoole vanglat AN tugirühma, ei olnud vanglaametnikele käskkirjas märgitud sihtkohas kättesaadav. Lisaks määrati 18.11.
4. a K.J-ile distsiplinaarkaristus asjade omamise eest, mis ei kuulunud kinnipeetavale. Kohus, v õttes arvesse K.J-i elukäiku varasemat ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et K.J on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. Seda veendumust kinnitab ka fakt, et avavanglas olles rikkus K.J kehtestatud korda ja reegleid ning jättis kasutamata võimaluse tõestada vastupidist, st seda, et ta on valmis edasiselt käituma õiguskuulekalt. 3.3 Vangla esitatud materjalide kohaselt on K.J vabanemisjärgselt võimalus elama asuda oma venna juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnas. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus käesolevalt elab K.J-i vend koos abikaasa ja kolme lapsega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on K.J-i vend nõus K.J-i elama asumisega aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid K.J-i tal materiaalselt i oletoetada võimalik. e K.J-i selgituste kohaselt ei saa ta venna juurde elama minna, kuna ei soovi vennale ja tema perele koormaks olla. K.J on ise enda 4 peremees ja kavatseb vabanemisfondi kogutud raha eest üürida endale elamispinna. Käesolevalt K.J sobivat elamispinda välja valitud ei ole. Samas kinnitas K.J 21.03.
5. a toimunud kohtuistungil tema tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistuse vabastamise otsustamiseks, et vabanemise korral on tal võimalus elama asuda venna juurde ja vend andis ka vastavasisulise nõusoleku. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul K.J-i selgitused vabanemisjärgse elukoha osas vastuolulised. Kohus leiab, et K.J-i kindla elukohana on võimalik käsitleda Akadeemia 4-27, Tallinnas asuvat korterit. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on K.J kuni
6. a suve lõpuni tagatud kindel töökoht ehitusettevõttes xxxxxxxxxxxx Töökoha olemasolu võimaldab olla hõivatud, teenida regulaarset sissetulekut ja seeläbi tagada ka igapäevast toimetulekut. K.J on ülalpidamist vajav alaealine laps. Tartu Vangla andmetel on K.J rahalisi nõudeid 478 eurot ja vabanemisfondis 1279 eurot.
7. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et K.J-i suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus, arvestades K.J-i varasemat elukäiku, tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, samuti käitumist karistuse kandmise ajal, aga ka K.J-i isikut, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole K.J-i käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on K.J võimeline oma senist eluviisi muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada K.J-ist lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.
8. Kohus peab põhjen datuks kohaldada K.J-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli

§ 871lg 3 alusel 1 aasta.

Nimetatud aeg on kohtu hinnangul piisav, et toetada K.J-i resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Karistusjärgse käitumisko ntrolli ajal tuleb K.J kontrollnõudeid. täita -

§ 75

lg s 1 sätestatud 1 alusel määrata kohustuseks mitte omandada või K.J-ile tuleb

§ 75lg 2 p 2 tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Nimetatud kohustuste määramine on kohtu arvates vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, s.o selleks, et K.J hoiduks edasiselt narkootikumide ebaseaduslikust käitlemisest, sealhulgas omandamisest, hoidmisest ja tarvitamisest.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb kohustada K.J-i asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Nimetatud kohustus on vajalik ennekõike kuriteoriskide maandamiseks seeläbi on võimalik tagada, et K.J oleks regulaarne sissetulek, mis võimaldaks igapäevaselt toime tulla.

§ 75

lg 2 p 7 alusel tuleb keelata K.J suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et K.J-i suhtlusringkonna moodustaksid inimesed, kes ei ole kriminaalkorras karistatud ja ei oma kokkupuuteid narkootikumide tarvitamise või ebaseadusliku käitlemisega. Välistada tuleb lähedased isikud. Suhtlemine eelnimetatud isikutega on lubatud üksnes kriminaalhooldaja nõusolekul. Raina Pärn 5 Kohtunik 6