Obsah (7)

§ 199§ 65§ 121§ 200§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3380 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi (11.02.2013 episood) 5 kuu vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks V.P-le Harju Maakohtu 20.05.2013 kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 5 kuud 10 päeva vangistust, mis on ära kantud. Sama kohtuotsusega karistati V.P

§ 199

lg 2 p 9 järgi (06.11.2013, 07.11.2013 episoodid) 5 kuu vangistusega;

§ 121

järgi 9 kuu vangistusega ja

§ 200

lg 2 p 4 järgi 4 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mitme kuriteo eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti V.P-le liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.11.2013 – 08.11.2013, s.o 2 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 09.01.2014 ja karistuse kandmise lõpp 07.07.

2. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määrusega jäeti V.P ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
3. Käesolevaks ajaks on V.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/3, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on V.P kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Formaalsed alused V.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt on olemas. 2.

1. V.P on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab V.P liitkaristust varavastaste süütegude, s.o varguste ja röövimise, samuti tervisevastase süüteo, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemise, eest. Maakohus, hinnates V.P varasemat elukäiku, leidis, et V.P käitumises on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. V.P paneb jätkuvalt toime süütegusid (sh samalaadseid). Vangistuses viibib V.P juba neljandat korda. Eeltoodu näitab maakohtu hinnangul, et V.P jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Maakohtu hinnangul on V.P puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkosõltuvus ja sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. 2.
2. Maakohus pidas positiivseks, et V.P on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumise probleemidega, soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest, on väljendanud valmidust sõltuvusest vabanemiseks, jätkata AN tugigrupis käimist ja pöörduda psühholoogi poole. Samas pidas maakohus oluliseks arvestada, et V.P on olnud väga pikaajaline narkootikumide tarvitaja (alates 13ndast eluaastast), kellel on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Lisaks on V.P tekkinud motivatsioon ja soov narkootikumide tarvitamisest loobuda alles käesoleva vangistuse jooksul. Seetõttu ei ole maakohus veendunud, et V.P tahe on piisav ja tagasilanguse risk minimaalne. Maakohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine V.P-lt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet ning maakohtul puudus veendumus, et V.P oleks suuteline edukalt oma senist eluviisi muutma. 2.
3. Maakohus pidas ka positiivseks, et käesoleva vangistuse jooksul on V.P läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, samuti osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, tugigrupis 12 Sammu ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. V.P on toetavate tegevustena osalenud Tervise tugigrupis, jooga treeningutel, grupitöös teraapiakoeraga, õppinud riigikeelt B1 ja B2 tasemel. 2.
4. V.P paigutati 21.09.2016 karistuse kandmise jätkamiseks avavanglasse, kus tema suhtes kohaldati mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalistele väljasõitudele. V.P paigutati 28.10.2017 vangla kinnisesse osakonda, kuna talle määrati distsiplinaarkaristus selle eest, et V.P, kes oli Tartu Vangla käskkirjaga lubatud väljapoole vanglat AN tugirühma, ei olnud vanglaametnikele käskkirjas märgitud sihtkohas kättesaadav. Lisaks määrati 18.11.2017 V.P-le distsiplinaarkaristus asjade omamise eest, mis ei kuulunud kinnipeetavale. 2.
5. Maakohus, võttes arvesse V.P varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et V.P on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. Seda veendumust kinnitab ka fakt, et avavanglas olles rikkus V.P kehtestatud korda ja reegleid ning jättis kasutamata võimaluse tõestada, et ta on valmis edasiselt käituma õiguskuulekalt. 2.
6. Vabanemise korral on V.P kindel elukoht oma venna juures XXX, Tallinnas, kes on nõus süüdimõistetut vabanemisel igakülgselt toetama, kuid seda üksnes tingimusel, kui V.P asub tööle ja hakkab elama õiguskuulekalt. Töökoha olemasolu võimaldab V.P saada regulaarset ja kindlat sissetulekut, mis omakorda võimaldab äraelamist. Lisaks võimaldab töökoha olemasolu olla tegevuses ning seega ka paremat ja tulemuslikumat resotsialiseerumist. Vabanemise korral on V.P garanteeritud töökoht ehitusettevõttes B. OÜ. Maakohus 2 pidas positiivseks sedagi, et V.P vabanemisfondis 1279 eurot. on rahalisi nõudeid 478 euro ulatuses ning Määruskaebus
7. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt on maakohus liigselt tähtsustanud narkootikumidega seotud probleeme, kuna süüdimõistetul on tahe loobuda narkootikumidest ja ta on selleks läbinud sotsiaalprogrammid. Samuti näitab seda tema elukäik 21.09.2016-28.10.2017 avavanglas. Samuti vabanedes saab süüdimõistetu asuda tööle ning ta on väga motiveeritud temal olevaid nõudeid tasuma. Oma distsiplinaarkaristuse osas märgib V.P , et süüd kergendavaks asjaoluks on kainena ja ise avavanglasse tagasitulek. Esinevad positiivsed asjaolud räägivad V.P ennetähtaegse vabastamise kasuks ning maakohtu järeldused on üksnes subjektiivsed. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Määruskaebuses tuuakse välja üksnes süüdimõistetut positiivselt näitavad asjaolud ning jäetakse arvestamata, et kohtul tuleb arvestada kõiki

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid.

Maakohtu põhistustega mitte nõustumine ei tähenda põhistuste puudumist. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, kuid on kogumis leidnud, et need asjaolud ei maanda riski, et süüdimõistetu ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Isikul esinevad distsiplinaarkaristused ning avavanglasse määramise tühistamine näitavad üheselt, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist suunata õiguskuulekuse suunas. Samuti näitab isiku avavanglast kinnisesse vanglasse tagasipaigutamine, et süüdimõistetu usaldamiseks ei ole ikkagi piisavat alust. Rikkumise toimepanemist ei leevenda ka asjaolud, et süüdimõistetu tuli ise avavanglasse tagasi ja oli kaine. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et V.P on ennast valmis muutma. Määruskaebus jääb edutuks. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 29. märtsi 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau