1-17-11767/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-11767 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.P , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 20.12.2017 ja lõpp 07.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.05.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja T.P-le. Asjaolud Tallinna Vangla esitas 13.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.12.2017 otusega KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas 1 kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.11.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 2 kuud ja 17 päeva vangistust – võrra ning mõistis liitkaristuseks vangistuse 6 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 20.12.
4. Isikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, tema käitumine on sarnane varasemaga. Esimesed kolm kuritegu on avaliku korra rikkumised kasutades selleks nuga, misjärel kaks vargust ning viimatine taaskord avaliku korra raske rikkumine kus kasutas hõbedase värvusega paukpadrunitega mängurelva. Kuritegusid paneb toime üksi, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 30.04.2018 on Viru Vanglast kohtule teatatud, et 24.04.2018 algatas Politsei- ja Piirivalveamet T.P-le väljastatud pikaajalise elaniku elamisloa nr EL91L004946 kehtetuks tunnistamise menetluse. Kohtuistung T.P taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et asub elama kodutute öömajja, kuid kuuldes, et seal ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, siis avaldas soovi asuda elama ja kriminaalhooldusele xxxx. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, mis viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval on küll võimalus ööbida varjupaigas, kuid kohus on seisukohal, et see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga ning seal ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kriminaalhooldust. Xxxx asuv korter kuulub kinnipeetava tütre vanaisale, kes ei andnud nõusolekut kinnipeetava sinna elama asumiseks. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema ema ja õde elavad xxxx, ta on lahutatud ja mitte keegi ei ole nõus kinnipeetavat enda juurde võtma 2 ega teda toetama. T.P on küll tütar, kuid tütar ei suhtle isaga juba 15 aastat ning suhete katkemise põhjuseks oli kinnipeetava alkoholi tarbimine, mis oli ka abielu lahutamise põhjuseks. Tütar ei poolda T.P tingimisi enne tähtaega vabastamist ega ole nõus teda toetama. Kuna T.P on juba väga pikka aega elanud öömajades, siis koosneb ka tema tutvusringkond asotsiaalse eluviisiga isikutest. Ka puudub T.P vabanemise korral töökoht. Ise ta on avaldanud soovi töötada mehaanikuna xxxx olevas autoremonditöökojas, kuid täpsemaid andmeid ei esitanud. Töötuna on kinnipeetav käinud suvekohvikutes einestavatelt välismaalastelt raha ja süüa küsimas. Püsiva töökoha leidmist on takistanud alkoholi tarvitamine. T.P on diagnoositud alkoholi sõltuvus, tunnistab seda ka ise. Alkoholi hakkas tarbima juba noorukieas. Rohkem tarbis juba siis kui kodutuks jäi. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise loodab, et töökoha olemasolul ta lihtsalt enam ei tarbi alkoholi, samas alkoholiprobleem segab püsiva töökoha leidmist. T.P küll mõistab, et liigne alkohol on toonud kaasa hulgaliselt probleeme, mistõttu on ta kodutu ning katkenud on suhe ka tütrega ja ta ei ole näinud oma lapselast. Kuigi kinnipeetav soovib loobuda alkoholi tarvitamisest, siis isikul puuduvad selleks kindlad plaanid ja ta ei näe tegelikult motivatsiooni alkoholi tarbimisest loobumiseks. Isik tunnistas ise, et enne vangistust tarvitas igapäevaselt alkoholi ca 1 pudel viina korraga. Arvestades, et isikul puudub vabanedes kindel elu- ja töökoht ning ka suhted lähedastega puuduvad, siis alkoholi tarbimisest loobumine on väga kaheldav ning välistada ei saa asjaolu, et T.P vabanemisel pöördub tagasi asotsiaalse eluviisi juurde kerjates kohvikutes, tänavatel ja tarvitades alkoholi. Kinnipeetav on noaga või relvataolise esemega rikkunud avalikku korda tehes ka tapmis- või löömisähvardusi. Isikul on olnud pidevalt kaasas nuga ning pidevalt ka relvataoline ese, millega siiani on ähvardanud, kuid pole välistatud, et mingite tingimuste täitumisel viib oma ähvarduse ka täide. Oht on tõenäoline kui T.P on alkoholijoobes avalikus kohas, tal pole rahalisi vahendeid ning ta satub teistega konflikti. Isik on oma korduvate samaliigiliste kuritegudega näidanud, et ta võib tegutseda ootamatult ning ilma näilise põhjuseta ja impulsiivselt. Alkoholi liigselt tarbinuna muutub ta aga agressiivseks ning endale aru andmata tekib tal vajadus kedagi ähvardada ning siis tekib konflikt. Isik on arvamusel, et kuna ta on kodutu, siis inimesed (teenindajad, välismaalased) peaksid talle midagi andma (raha, süüa, kohvi jne) ja kui ei anna, siis see ongi konflikti olukord. Risk võib veelgi suureneda, kui ohver reageerib olukorrale provotseerivalt. T.P saab küll aru, et ühiskonnas kehtivad reeglid, aga ise enam neid järgida ei suuda, kuna on oma eluga ummikusse jooksnud. Elab päeva korraga. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole T.P-le mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Samas peab kohus positiivselt oluliseks märkida, et kinnipeetaval puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul on kaheldav, et isik oma eluviisi lühikese karistusaja jooksul muudaks ning ta on kõrgohtlik avalikkusele. Ohtu suurendab isiku puuduv sotsiaalvõrgustik ning eluase, millest tingituna on ükskõikne ning maandab oma pingeid alkoholi tarvitades. 3 Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4