Obsah (4)

§ 118§ 114§ 117§ 38

4-21-1122 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud lahend Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Menetlustoiming Harju Maakohus, Tallinna kohtuma

§ 118lg 2 p-st 1 kohus otsustas: 1.

Jätta A.U kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja tähtaeg ennistamata.

1. Jätta menetlusaluse isiku A.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna otsus väärteoasjas nr 2316,20,008725 läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitanud isikule. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. märtsil 2021 esitas A.U Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,20,008725 koos taotlusega kaebuse tähtaja ennistamiseks. Menetlusalune isik põhjendas tähtaja ennistamise taotlust sellega, et otsuse sai alles
4. märtsil 2021 kohtutäituri juurest ning varasemalt ei tulnud talle ühtegi teadet politseilt ja ei uuritud, milles põhjus oli. 4-21-1122 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. 3.

§ 114

lg 4 näeb ette, et kaebus üldmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast.
3. Väärteoasjas
4. detsembril 2020 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus oli A.U jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
5. jaanuarist 2021, mistõttu kaebuse esitamise viimane kuupäev oli
6. veebruar
7. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik andis väärteoprotokollile allkirja väärteoprotokolli koopia saamise ja talle

§-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta. Seega oli A.U teadlik sellest, mis ajal oli otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Väärteoprotokolli on märgitud, et isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. A.U esitas maakohtule kaebuse
2. märtsil 2021, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. Samas esitas A.U maakohtule tähtaja ennistamise taotluse, põhjendades kaebuse esitamist hilinenult asjaoluga, et sai otsuse alles
3. märtsil 2021 kohtutäituri käest, enne seda ei olnud ühtegi teadet politseist tulnud ega ka uuritud, milles põhjus oli. Käis politseis uurimas, et miks teda enne paberite kohtutäiturile saatmist kohale ei kutsutud, politseist vastati, et parem on kohtusse pöörduda.
4. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. KrMS § 172 lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12).
3. Praegusel juhul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt. A.U on küll esitanud tähtaja ennistamise taotluse, kuid sellest ei nähtu objektiivseid takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Isiku väärettekujutus, et enne otsuse tegemist pidanuks politsei teda uuesti välja kutsuma, selliseks asjaoluks ei ole. Kohus märgib, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul üks kehtiv karistus analoogse väärteo eest, mistõttu A.U pidanuks olema menetluskorrast teadlik ka isikliku kogemuse tõttu. Eksimus kaebekorras, mis on tingitud tähelepanematusest või hooletusest, ei ole käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis tingiks kaebetähtaja ennistamist

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 2 tähenduses. Kohtu hinnangul ei mõjuta seda ka isiku 4-21-1122 esitatud tõendid selle kohta, et tal esineb sügav nägemispuue. Väärteoprotokollile ei ole A.U märkinud, et ta ei näe seda lugeda ega keeldunud seetõttu allkirja andmast. Vastupidi, on ta kinnitanud, et on väärteoprotokolli koopia kätte saanud ja talle on tutvustatud tema õigusi. Vastupidist ei nähtu tegelikult ka A.U kaebusest ega tähtaja ennistamise taotlusest. Isiku esitatud kaebuse lisadest nähtub, et talle on määratud hooldaja, kes saanuks teda vajadusel lugemisel abistada.

1. Seega leiab kohus, et ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et A.U ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 118

lg 2 p-st 1, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale, sest kaebus esitati pärast

§ 114lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja kohus jättis kaebetähtaja ennistamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik