4-21-1122 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-21-1122 Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud kohtulahend Harj

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 17

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus E.O advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 20.01.
2. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,20,008725 karistati E.O karistusseadustiku (KarS) § 251 – KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot.
3. E.O esitas 09.03.2021 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja eelnimetatud kiirmenetluse otsusele ja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Menetlusalune isik põhjendas tähtaja ennistamise taotlust sellega, et ta sai otsuse kätte alles 08.03.2021 kohtutäituri juurest. Varasemalt ei tulnud talle politseist ühtegi teadet.
4. Harju Maakohus jättis 01.04.
5. a määrusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, tähtaja ennistamata ning E.O kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata ja määras kaebuse selle esitanud isikule tagastada.
6. Maakohus jättis kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteomenetluse seadustiku (

) § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest kohtu hinnangul on kaebus esitatud pärast

§ 1141

§ 114lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg, mis saabus 08.02.2021.

Väärteotoimikust nähtuvalt andis E.O väärteoprotokollile allkirja protokolli koopia saamise ja talle

§-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta. Seega oli E.O teadlik, mis ajal oli otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Väärteoprotokolli on märgitud, et isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. E.O esitas maakohtule kaebuse 09.03.2021, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. 5. E.O esitas maakohtule ka tähtaja ennistamise taotluse, kuid kohtu hinnangul ei nähtu sellest objektiivseid takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Isiku väärettekujutus, et enne otsuse tegemist pidanuks politsei teda uuesti välja kutsuma, selliseks asjaoluks ei ole. Kohus märkis, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul üks kehtiv karistus analoogse väärteo eest, mistõttu E.O pidanuks olema menetluskorrast teadlik ka isikliku kogemuse tõttu. Eksimus kaebekorras, mis on tingitud tähelepanematusest või hooletusest, ei ole käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis tingiks kaebetähtaja ennistamist

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 2 tähenduses. Seda ei mõjuta ka isiku esitatud tõendid selle kohta, et tal esineb sügav nägemispuue. Väärteoprotokollile ei ole E.O märkinud, et ta ei näe seda lugeda ega keeldunud seetõttu allkirja andmast. Vastupidi, ta kinnitas, et on väärteoprotokolli koopia kätte saanud ja talle on tutvustatud tema õigusi. Vastupidist ei nähtu ka E.O kaebusest ega tähtaja ennistamise taotlusest. Isiku esitatud kaebuse lisadest nähtub, et talle on määratud hooldaja, kes saanuks teda vajadusel lugemisel abistada. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et E.O ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.

1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse E.O , kes ei ole maakohtu määrusega nõus. Menetlusalune isik selgitab, et tema nägemine on väga kehv. Ta ei ole nõus invaliidsuspensionist tasuma talle määratud trahvisummat ega kohtutäituri tasusid. Politsei ei kutsunud teda enne otsuse koostamist uuesti välja ega tutvunud tema haiguslugu kinnitavate tõenditega, vaid edastas otsuse kohtutäiturile täitmiseks. Kaebusele on lisatud tõendid selle kohta, et E.O on tuvastatud sügav puue ja ta on töövõimetu.
2. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti esindaja K. Proos esitas ringkonnakohtule 28.04.2021 kirjaliku seisukoha, milles märgib, et on maakohtu määruse põhjendustega nõus.
3. E.O esitas kohtule 28.04.2021 avaldused, milles selgitab muu hulgas järgmist: „Läksin odavaid toiduaineid uurima, aga mu nägemine päris ära ikka, lugeda näen kuidagi luubiga natukene“. Ta ei soovinud enda sõnul poest pirukat varastada, vaid see oli juhuslikult korvis lahtiselt olnud kotti vajunud. E.O selgitas turvamehele, et ta on praktiliselt pime ja soovis piruka eest tasuda, kuid turvamees kutsus politsei. Kohapeal E.O-le trahvi ei tehtud, vaid öeldi, et protokoll läheb politseisse. Samuti olevat talle öeldud, et kui ta välja kutsutakse, siis saab ta esitada oma nägemispuuet tõendavad dokumendid ja talle ei tehta trahvi. E.O tasus poes piruka eest ja politsei viis ta koju. Politsei ei kutsunud teda välja, vaid saatis otsuse kohtutäiturile täitmiseks ja nüüd tuleb E.O 3 eurot maksva piruka eest tasuda juba üle 100 euro. Nüüdseks on kohtutäitur juba E.O pangakontole laekuvast invaliidsuspensionist maha võtnud 48 eurot. Menetlusalune isik soovib, et kohtutäitur selle raha talle tagasi kannaks. E.O märgib, et ta elab üksi ning hooldaja käib tema juures vaid paar-kolm korda kuus koristamas ja pesu pesemas. Tal on paha kirjutada, sest ei näe hästi. Kaebusele on lisatud tõendid E.O sissetulekute ja kohtutäituri poolt võetud summa kohta. 2

§ 114

lg 4 kohaselt esitada kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asja materjalidest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll 2316,20,008725 E.O suhtes 22.12.2020 ja protokollis on märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus on isiku jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 22.01.2021. Seejuures kinnitas E.O väärteoprotokollis oma allkirjaga, et ta on väärteoprotokolliga tutvunud, talle on tutvustatud

§-st 19 tulenevaid menetlusaluse isiku õiguseid ja et ta sai protokolli koopia kätte selle koostamise päeval. Seega hakkas kaebuse esitamiseks ette nähtud 15-päevane tähtaeg kulgema 22.01.2021 ja saabus 06.02.

1. Kuna tegemist oli laupäevaga, siis pikenes kaebuse esitamise tähtaeg KrMS § 171 lg-st 3 tulenevalt kahe päeva võrra kuni 08.02.2021 (esmaspäev). Ka väärteoprotokoll sisaldas märget selle kohta, et isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus jõustus 09.02.
2. E.O esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse Harju Maakohtule 09.03.
3. Seega tuvastas maakohus oma määruses õigesti, et E.O kaebus kohtuvälise menetleja otsusele on esitatud kaebetähtaega ületavalt.
4. Kui kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, on kohtul võimalik

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 1 alusel möödalastud kaebetähtaeg ennistada, s.t võtta vastu pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus. KrMS § 172 lg 2 nimetab mõjuva põhjusena isiku äraolekut, kuid lubab lugeda mõjuvaks ka muid põhjuseid. Kohtupraktikas on loetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel ka selliseid isikuväliseid (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms) või isikuga vahetult seotud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms) asjaolusid, mis objektiivselt takistasid kaebuse esitamist tähtaegselt (11. detsembri 2003. a RKKKm asjas nr 3-1-1-144-03, p 8). 12. E.O kaks peamist argumenti, miks ta esitas kaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, on need, et politsei pidi ta enne otsuse tegemist uuesti välja kutsuma ja et ta ei olnud kehva nägemise tõttu võimeline väärteoprotokolli lugema. 13.

§ 70

lg 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Seega näeb

ette, et kohtuvälise menetleja lahendi tegemine ei eelda menetlusaluse isiku eelnevalt väljakutsumist. Nii ongi arutataval juhul väärteoprotokolli esilehel märgitud, et otsus on kättesaadav 22.01.2021 aadressil Kolde pst 65, Tallinn. Väärteoprotokollist nähtub, et E.O on andnud 22.12.2020 allkirja nii selle kohta, et talle on selgitatud menetlusaluse isiku

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi ning et ta on väärteoprotokolli koopia kätte saanud ja sellega tutvunud. Seega on E.O väärteoprotokolli allkirjastamisega kinnitanud, et ta on saanud kätte kirjaliku info selle kohta, kuidas ja millal ta saab otsusega tutvuda, s.o ta oli teadlik ajast, millal tal on võimalik kohtuvälise menetleja juures otsusega tutvuda. Kohtuvälise menetleja otsuses omakorda on märgitud selle peale edasi kaebamise kord. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et tal ei olnud võimalik kohtuvälise menetleja otsust vaidlustada tähtaegselt seetõttu, et teda ei kutsutud enne lahendi tegemist politseisse. 14. Mis puudutab E.O seisukohta, et tal ei olnud võimalik kehva (peaaegu puuduva) nägemise tõttu väärteoprotokolli lugeda ja seetõttu ei olnud ta ka teadlik otsuse kättesaadavaks tegemise ajast, märgib kohus järgmist. Kuigi E.O on esitanud ringkonnakohtule rea 3

§ 118

lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus E.O kaebuse kaebetähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult

§ 118

lg 2 p 1 läbi vaatamata, kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja tähtaja ennistamata. 17. Kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud rahatrahvi täitmise osas selgitab ringkonnakohus järgmist.

§ 201

lg 1 kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le 209. Arutataval juhul jõustus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus 09.02.2021.

§ 209

lg 2 sätestab, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Seega juhul, kui süüdlase hinnangul esinevad asjaolud, mille tõttu ei ole tal viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, annab seadus talle võimaluse pöörduda kohtuvälise menetleja poole rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks. 18. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§-dest 194, 196 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 01.04.2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4