← Eesti

2-20-19247/21

Obsah (6)§ 449§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25. mai 2023.a, Tallinn Tsiviilasja

) § 449 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

  1. Kostja on soovinud vaheotsuse tegemist. Kostja hinnangul tuleks vaheotsusega lahendada küsimus, kas hageja nõuded on aegunud.
  2. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Eesti Jõutõsteliidu distsiplinaarkomisjon on teinud 01.12.2011 otsuse nr 1/11, millise kohaselt määrati T. J. M. elualgne võistluskeeld (tlk 7). Vaidlust ei ole, et võistluskeelu kohta käiv informatsioon on kajastatud ka kostjaga seotud kodulehel.
  3. Hageja on edastanud 26.11.2013 kostjale e-kirja pealkirjaga „Eluaegsate võistluskeeldude kustutamine“, millises palub võtta järgmisel koosolekul arutlusele teema: „Kustutada üldse need isikud kes on teie poolt saanud eluaegse võistluskeelu.“ (tlk 57). Lisaks on hageja pöördunud 19.01.2015 kostja poole taotlusega viivitamatult vabandada T. M. ees, lõpetada ebaseaduslikud toimingud ning ennistada endine olukord. Nõude kohaselt „[t]ekitatud rahalise kahjunõude esitame mõne päeva jooksul. Samuti palun viivitamatult esitada protokollid ning otsused nii nende väidetavate reeglistike kohta kui ka eluaegsete võistluskeeldude otsuste kohta“ (tlk 61-62). Nimetatud avaldusele on kostja vastanud 09.02.2015 (tlk 63-65), leides, et hageja andmete avaldamine kostja kodulehel on igati seaduslik. 29.05.2019 esitas hageja uue selgitusnõude kostjale, milles palutakse viivitamatult eemaldada ebaõige informatsioon Mittetulundusühingu Eesti Jõutõsteliidu kodulehelt T. J. M. kohta ning palutud esitada dokumendid, mille alusel üleüldse Mittetulundusühingu Eesti Jõutõsteliit ja EOK distsiplinaarkomisjon on T. J. M. eluaegse võistluskeelu määranud (tlk 66-67). Kostja on nimetatud nõudele vastanud 01.07.2019 (tlk 68-70). Hageja on nimetatud selgitust palunud täpsustada 04.07.2019 (tlk 71-72) ja kostja on sellele vastanud 25.07.2019 (tlk 73-75).
  4. Kohus tuvastab käesolevas asjas esitatud tõenditest, et hageja on saanud teada talle kahju õigusvastasest tekitamisest hiljemalt 26.11.2013, kui viimane on pöördunud e-kirja teel kostja poole nõudega kustutada informatsioon eluaegsete karistuste kohta ehk väidetavad ebaõiged andmed.
  5. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 30.12.
  6. Hagiavaldusega palutakse

(1)kohustada kostjat kõrvaldama kostja poolt peetavast kodulehel aadressil http://powerlifting.ee/karistused/ distsiplinaarkomisjoni otsusega määratud eluaegne võistluskeeld, mis teotavad hageja au ja head nime;
(2)nimetatakse väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamise viis;
(3)mõista välja hüvitis mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel. Seega on hagiavaldus peamiselt kantud samast eesmärgist, mis hageja 26.11.2013 e-kiri – kostjale eluaegse karistuse määramise kohta informatsiooni kustutamine.
  1. TsÜS § 150 lg-st 1 tulenevalt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud 3 isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
  2. Hageja on 25.02.2021 menetlusdokumendis seisukohal, et kostja rikkumised, s.o. hageja kohta ebaõigete andmete avalikustamine ja hageja isikuandmete töötlemine õigusliku aluseta omavad kestvat iseloomu. Kestva rikkumise korral ei ole rikkumise lõppemist võimalik fikseerida ega aegumise alguspunkti sellest tulenevalt määratleda. Sellest tulenevalt leiab hageja, et tema nõue ei ole aegunud, sest sisuliselt algab aegumine iga päev uuesti seni, kuni rikkumine kestab ehk andmed hageja kohta kostja kodulehel avalikustatud on.
  3. Seega tuleb aegumise kohaldamiseks kohtul tuvastada, millal algas aegumine – kas hageja poolt andmete avalikustamisest teadasaamisest või kestva rikkumise korral on tegemist sisuliselt aegumatu nõudega, mille aegumine algab iga päev uuesti.
  4. Riigikohus on käsitlenud aegumise algust TsÜS § 153 lg 1 korral, mis sätestab, et „surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama“. Kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. See tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue. Seega hakkab ka tervisekahjustusest tulenevate ravikulude, sõidukulude ja lõhutud riiete eest nõutava kahju hüvitamise nõue aeguma ühtselt ajast, mil osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda. Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-161-16 p 10 ja seal viidatud praktika).
  5. Lisaks on Riigikohus selgitanud sama TsÜS § 146 lg lg 1 kohaldamisel ehk tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja puhul otsuse nr 2-14-53081 p-s
  6. Riigikohus kirjutab selles lahendis, et kahju tekkimise aja määramisel tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue. Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha. Seega kui korteriühistu kohustuste rikkumise tõttu on korteriomanikule kahju tekkinud, siis peab korteriomanik üldjuhul arvestama kõikide mõistlikult ettenähtavate tagajärgedega ning esitama kõik sellest tulenevad nõuded kolmeaastase aegumistähtaja jooksul.
  7. Kohus osundab, et TsÜS § 150 lg-s 1 ja § 153 lg-s 1 on aegumistähtaja algus sõnastatud praktiliselt identselt: aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on asja nr 3-2-1-126-12 p-s 14 selgitanud, et TsÜS § 153 on TsÜS § 150 suhtes erinormiks. Nii on „surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõuded“ õigusvastase kahju tekitamise alaliigiks VÕS
  8. peatüki ja § 1047 lg 1 mõttes. Seega reguleerivad nimetatud sätted sama valdkonda, lihtsalt paragrahv 153 kitsamat 4 ja konkreetsemat õigushüve. Järelikult on põhjendatud kohaldada Riigikohtu poolt TsÜS § 153 puhul rakendatud kahju ühtsuse printsiipi analoogiliselt ka TsÜS § 150 puhul. Seega tuleb kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad kõik nõuded esitada kolmeaastase aegumistähtaja jooksul. Sama sätte kohaselt on aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
  9. Aegumistähtaja algust ei mõjuta antud juhul see, et hageja ei nõua otsese varalise kahju hüvitamist, vaid nõuab väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ja eemaldamist (lisaks ka mittevaralise kahju hüvitamisele). Hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p
  10. Tegemist on VÕS-i
  11. peatükis asuva kahju õigusvastase tekitamisega seonduva regulatsiooniga, millest tulenevate nõuete aegumist reguleerib üldjuhul TsÜS §
  12. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab lisaks kahju hüvitamisele nõuda ka andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist, kuid see on samuti kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, mille aegumist reguleerib TsÜS §
  14. Hageja on asunud seisukohale, et antud juhul kuulub kohaldamisele kümne aastane aegumistähtaeg TsÜS § 150 lg 3 alusel (vt dtl 159, 00:15:51). Kohus vastava seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 150 lg 3 sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahju hüvitamise absoluutse aegumistähtaja sõltumata sellest, millal õigustatud isik kahju tekitanud isikust teada saab. Erinevalt näiteks TsÜS § 146 lg 4 ei kehtesta see kümneaastast aegumistähtaega tahtlikult tekitatud kahju puhuks. Antud juhul puudub vaidlus, et hageja teadis endale väidetavalt õigusvastaselt kahju tekitanud kostjast hiljemalt 26.11.2013, seega TsÜS § 150 lg 3 ei kohaldu.
  15. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 26.11.2013, kui tegi ettepaneku enda kohta käivate andmete eemaldamiseks kostja kodulehelt. Seega tuli hagiavaldus TsÜS § 150 lg 1 alusel esitada kohtule kolme aasta jooksul ehk hiljemalt 26.11.
  16. Isegi kui juhul, kui arvestada hageja poolt kahju teada saamise ajaks 19.01.2015, kui esitati konkreetne nõudekiri seoses väidetavate ebaõigete andmetega hageja kohta, siis tuli esitada nõue kohtule hiljemalt 19.01.
  17. Hagi esitati 30.12.2020 ehk igal juhul pärast aegumistähtaja möödumist.
  18. Igal juhul on aegunud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on oma otsuse nr 3-2-1-177-12 p-s 11 selgitanud, et mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt kujutab endast kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju puhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et kannatanu saab sellest teadlikuks kohe, kui talle saavad teatavaks nõude aluseks olevad asjaolud. Käesolevas asjas tuvastatu kohaselt sai hageja teada talle mittevaralist kahju põhjustada võivatest asjaoludest (ebaõigetest andmetest) hiljemalt 26.11.
  20. Hageja on väitnud, et sai teada andmete avalikustamisest juhuslikult kolmandate isikute kaudu. Asja lahendamiseks ega aegumistähtaja kulgema hakkamiseks ei ole oluline, millistel asjaoludel hageja oma õiguste rikkumisest teada sai.
  21. Arvestades eeltoodust tuleb lugeda hageja hagi kostja vastu aegunuks, kohaldada kostja taotlusel aegumist ning jätta hagi rahuldamata.
  22. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, siis jätab kohus vaheotsusega hagi kostja vastu rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle (

§ 449

lg 3).

§ 449

lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. 5 Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 23.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

24. Kohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.