Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
) § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 3 näeb ette, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Laenulepingu mõiste avab
lg 1 - laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 p 2 näeb ette, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis. Eeltoodust lähtuvalt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (
) § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 koosmõju alusel.
lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (
Hageja nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. 2. Käesolevas asjas on poolte vahel esmalt tõusetunud vaidlus selles, kas hageja on nõude esitamiseks õigustatud isik. Hagiavaldusest nähtuvalt loovutas I AS 28.07.2022.a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Võlaõigusseaduse (
) § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata 4 2-22-147034 täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
lg 1 täpsustab, et loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue ei ole sellise iseloomuga, mis keelaks seda võlausaldajal loovutada. Riigikohus on selgitanud, et nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Samuti on kolleegium osutanud sellele, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 29.11.2017.a lahend asjas nr 2-16-13381, p 11). Kohus nõustub hagejaga selles, et nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolekut. Eelneva pinnalt tuvastab kohus, et vaidlusaluse nõude loovutamine I AS-ilt käesoleva tsiviilasja kostjale on lubatud, mistõttu saab OÜ-d Aktiva Finants pidada kostja vastase nõude esitamiseks õigustatud isikuks. 2.1. Lisaks on kostja seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei kontrollinud ega hinnanud piisavalt tema krediidivõimekust. Kostja märgib, et ta sai laenu sain I AS-ilt 2018.a septembris ja selleks ajaks oli tal juba mitu laenu. Arvestades seda, et ligi pool palgast kulus üüri ja kommunaalkuludele (maksed T OÜ-le; dtl 110).
lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1– 3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg-st 3 tuleneb, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on 23.03.2023.a menetlusdokumendis märkinud, et esialgse laenutaotluse oli kostja esitanud läbi veebi keskkonna 2018 aastal. Kostja oli laenutaotlusesse andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Hageja on tõendina esitanud kostja laenutaotluse nr xxxx, milles kostja on enda igakuiseks sissetulekuks märkinud 1500 eurot. 5 2-22-147034 Igakuiste kohustustena on kostja märkinud 48 eurot ning ülalpeetavate arvuks on kostja märkinud 3 inimest (dtl 209). Lisaks on hageja esitanud väljavõtte Taust.ee süsteemist, kus on näha, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid (dtl 210). Hageja lisab, et kostja nõusolekul tehti krediiditaotluse hindamiseks päring Pensioniregistrisse ning sealt saadavate andmete kohaselt oli krediiditaotluse tegemise hetkel sissetulek ca 1500 eurot. Samuti polnud kliendil krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Arvestades kostja esitatud andmeid laenutaotluses on laenuandja arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 48,28 eurot, tuludest maha ning sai teada, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1403,72 eurot (sissetulek 1500 – väljaminekud 48 – osamakse 48,28 = 1403,72). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Hagi aluseks oleva lepinguga nr. xxxx on lepingupooled kokku leppinud väikelaenu lepingu muutmises, mis tuleneb lepingust nr. xxxx (Lisa 3). Laenutaotluse esitamisel (17.09.2018 lepingu nr. xxxx) esitas kostja enda sissetulekuks 1500,00 eurot ning väljaminekuks 48,00 eurot (Lisa 4). Olukorras, kus kostja esitas laenutaotluses teadlikult valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on kostja rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenuvõtjal on võimalus erinevate võlausaldajate käest laenu taotleda nö üheaegselt, mis loob laenuandjatele olukorra, kus nad ei saa laenuvõtja eelnevaid kohustusi tema pangakonto väljavõtteid analüüsides arvesse võtta. See loob laenuandjale kunstlikult olukorra, kus laenuvõtja võimekus laenu tagastada paistab olevat suurepärane. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohus leiab, et laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta
Kostja on oma hagivastusega esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtted nii Xxxx AS-ist kui Xxxx-st (vt dtl 59 ja 107 ning ka 180-182). Hageja märgib, et kontode analüüsist nähtub, et kuus kuud enne lepingu sõlmimist oli kostjal kahe konto peale kokku igakuised sissetulekud summas 13 713,36 eurot (12 143,36+1570) s.o 2285,56 eurot kuus ning väljaminekud summas 7305,69 eurot (6214,02+1091,67) s.o 1217,62 eurot kuus. Hageja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1067,94 eurot (2285,56-1217,62=1067,94). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kohus leiab eelneva valguses, et esialgne võlausaldaja on piisava põhjalikkusega hinnanud kostja võimet krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksta ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus märgib, et krediidiandja võimalused laenutaotleja majandusliku võimekuse hindamiseks on paratamatult piiratud. Need võimalused sõltuvad eelkõige võlgniku enda poolt antud teabest, kontrollitavatest andmetest asjakohastest andmebaasidest ning avalikult teatavaks saanud asjaoludest (nt maksehäirete registrist). Hageja on asjakohaselt viidanud Finantsinspektsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendile, mille punkti 5.5 kohaselt on krediidiasutusel õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Hageja poolt koostatud kostja Xxxx AS-ist ja AS-i AS-is Xxxx asuvate kontode analüüsi ja eelnimetatud kontode väljavõtete abil on tõendatud, et kostjal jäi igakuiselt kasutamata rahalisi vahendeid umbes 1067,94 eurot. Võttes arvesse asialgsest krediidilepingust nr xxxx tuleneva igakuise 6 2-22-147034 osamakse suurust (s.o 48,28 eurot), siis oli laenuandjal põhjendatud eeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Kostja vastusest hagile selgub, et kuigi kostjal oli laenulepingu sõlmimise hetkeks mitmeid teisi laenukohustusi, siis oli kostja sellele vaatamata enda laenutaotluses nr xxxx igakuisteks kohustusteks märkinud vaid 48 eurot. Riigikohus on selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt
lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi (vt Riigikohtu 31.01.2018.a kohtuotsuses nr 2-14-21710, p 25.1). Kohtule nähtub, et kostja ei ole vaidlusaluses võlasuhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt käitunud, mis on omakorda kaasa toonud kostjapoolse suutmatuse endale võetud laenukohustust täita. 2.2.
lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
lg-st 1 tulenevat piirmäära.
lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Kohus ei ole tuvastanud seda, et laenuandja oleks eeltoodud sätetest tulenevaid kohustusi rikkunud. 3. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 näeb ette, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 11.02.2022.a lepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 4.1 kohaselt on osamakse igakuine makse, mille arv ja sagedus on sätestatud teenuselepingus ning mis sisaldab laenu osadena tagasimakset, intressi, teenuselepingu haldustasu ja muid tasusid, mida olete kohustatud teenuselepingust tulenevalt tasuma. Osamaksed tuleb teil tasuda teenuselepingus kokku lepitud tähtpäevaks meie poolt esitatud arve alusel teenuselepingus kokku lepitud tingimustel. Teenuselepingu alusel tasumisele kuuluvad summad, mille tasumise tähtaeg ei 7 2-22-147034 ole fikseeritud maksegraafikus või teenuselepingus, tuleb tasuda meie poolt esitatud arvel märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste p 9.5 kohaselt on meil on õigus teenuseleping ette teatamata üles öelda ja nõuda teenuselepingust tulenevate maksete tasumist seadusest ja/või I AS-i üldtingimustest tulenevatel alustel ja korras. Lisaks on meil õigus teenuseleping ette teatamata üles öelda ja nõuda kõigi teenuselepingust tulenevate maksete tasumist, kui leiab aset kasvõi üks järgnevalt nimetatud sündmustest, mida pooled peavad mõjuvateks põhjusteks ning mida te ei ole kõrvaldanud või heastanud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul:
Ühtlasi ei ole eeltoodud üldtingimused ka sellised, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu (
3.1. Lepingu muudatuse (s.o lepingu nr xxxx) kohaselt oli kostjal tagastamata laen summas 1248,96 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.03.2022-15.12.2024.a. Hageja on märkinud, et kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 90,88 eurot. Kohtu hinnangul on kostja rikkunud üldtingimuste p-st 4.1 tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul on esialgne võlausaldaja lepingu nr xxxx üles öelnud 27.07.2022.a. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt
lg 1, § 108 lg 1, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 9.5 koosmõju alusel hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 1158,08 eurot. 3.2. Järgmisena palub hageja enda kasuks välja mõista intressi 18,24 eurot.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on lepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 5.1 ette nägemas, et intress on teie poolt meile maksmisele kuuluv tasu laenu kasutamise eest. Intress päevas on intress, mis arvestatakse lepingust taganemise korral ühe päeva kohta. Laenu tähtaja jooksul arvestame intressi teie kasutuses olevalt laenu tagasi maksmata osalt vastavalt selle kasutamise ajale ja teenuselepingus fikseeritud intressimäärale. Intress tuleb tasuda iga osamakse osana, kui teenuselepingus pole kokku lepitud teisiti. Intressi arvestame teenuselepingu jõustumise päevast (kaasa arvatud) kuni laenu viimase osamakse tasumise tähtpäevani (kaasa arvatud). Intressi arvestamisel lähtume tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Pooled on laenulepingu põhitingimustes kokku leppinud, et intressimääraks on 18,90% aastas, ehk 0,66 eurot päevas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostjal on intressivõlgnevus alates viiendast osamaksest, s.o alates 15.07.2022 summas 18,24 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt
lg 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 5.1 koosmõju alusel hageja kasuks intressina välja mõista 18,24 eurot. 8 2-22-147034 3.3. Järgmisena palub hageja enda kasuks välja mõista laenu haldustasu 1,50 eurot. Vastavalt 14.02.2022.a sõlmitud kokkuleppele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. 27.07.2022.a laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.07.2022.a osamakse laenuhaldustasu summas 1,50 eurot. Laenu haldustasu nõude aluseks on 11.02.2022.a lepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 4.1, mille kohaselt on osamakse igakuine makse, mille arv ja sagedus on sätestatud teenuselepingus ning mis sisaldab laenu osadena tagasimakset, intressi, teenuselepingu haldustasu ja muid tasusid, mida olete kohustatud teenuselepingust tulenevalt tasuma. Kohus leiab, et hageja haldustasu nõue on põhjendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt
lg 1, § 108 lg 1, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduvate üldtingimuste p 4.1 koosmõju alusel hageja kasuks haldustasuna välja mõista 1,50 eurot. 3.4. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 28.07.2022.a kuni 31.01.2023.a eest summas 112,74 eurot (viivisemääraga 18,90% aastas).
lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivisenõude aluseks on 11.02.2022.a lepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 6.1, mille kohaselt teenuselepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata jätmise või mittetäieliku tasumise korral kohustute teie maksma meile viivist hinnakirjas sätestatud määras. Pooled on lepingu eritingimustes viivisemäärana 18,90%. Kostjalt tuleb
lg 1 p 6, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduva üldtingimuste p 6.1 koosmõju alusel välja mõista viivis ajavahemiku 28.07.2022.a kuni 31.01.2023.a eest summas 112,74 eurot. 3.5. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 01.02.2023.a kuni põhinõude täitmiseni määraga lepingujärgse määraga 18,90% aastas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue lisanduva viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks
MS § 367, lepingu nr xxxx eritingimuste p 1 ning sellele kohalduva üldtingimuste p 6.1 koosmõjul välja lisanduva viivise alates 01.02.2023.a kuni põhinõude (s.o 1158,08 euro) täitmiseni määraga 18,90% aastas. 3.6. Järgmiseks palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista hüvituse sissenõudekulude eest summas 35 eurot.
lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega.
lg 2 p-st 3 tuleneb, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 9 2-22-147034
lg 3 täpsustab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on kohtule tõendina esitanud kostjale pärast lepingu lõppemist edastatud meeletuletuskirjad. Kohtule nähtub, et hageja on kostjale edastanud meeletuletuskirjad 29.09.2022.a, 20.09.2022.a ja 15.11.2022.a. Kohtu hinnangul on hagejapoolne võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud 35 euro ulatuses – kostjalt tuleb hageja kasuks
3.7. Viimasena palub hageja hüvitada makseviivitusega tekkinud muud kulud summas 15 eurot. Laenulepingule kohalduvate üldtingimuste p 4.7 näeb ette, et juhul kui te ei tasu teenuselepingust tulenevaid makseid tähtaegselt ja meie ütleme teenuselepingu erakorraliselt üles, on meil õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt hinnakirjale. Teil tuleb hüvitada meile kõik meie poolt tehtud järelepärimistega seotud kulutused, kui järelepärimise põhjustas see, et teie ei täitnud teenuselepingut või teenusetingimusi või täitsite neid mittekohaselt. Hageja on selgitanud, et võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: − nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; − kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; − võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; − võlgnikule tehtavate kõnede kulud; − võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kuigi hageja ei ole eelnimetatud makseviivitusega tekkinud kulusid summas 15 eurot tõendanud, siis ei ole kostja kõnesolevale kulule ka vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivikas. Samuti ei ole kõnesolev üldtingimuste p 4.7 tüüptingimusena ka tühine kuna tegemist ei ole ebamõistlikult suure kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitisega (
Kostjalt tuleb hageja kasuks laenulepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 4.7 alusel välja mõista makseviivitusega tekkinud kulude eest hüvitis summas 15 eurot.
MS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.