Hageja taotluste põhjenduste kohaselt hageja loobub täielikult kostja vastu esitatud hagist. Hageja viitas, et hageja on saavutanud mõistliku kompromissi kahju saanud isikuga ja arvestades hagi summat, menetlusele kuluvat aega ning tulevikus tekkida võivaid menetluskulusid, ei pea hageja mõistlikuks ja vajalikuks menetluse jätkamist.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Samuti osundas kostja, et mõlema poole esindajate ajakulu on sisuliselt identne (vahe on veidi üle 1h). Seega on kostja arvates tema menetluskulude nõue põhjendatud ja kuulub 100% rahuldamisele.
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. 7. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. 8. Kohus selgitab pooltele, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 2 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on menetluskulude kandmise kohustus hagejal, sest hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, mille kohaselt kostja oleks tema nõude rahuldanud ja sellist informatsiooni ei nähtu ka kohtutoimikust. Kohus jätab tulenevalt
10.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3 2-23-5086 11. Hinnates kostja menetluskulude põhjendatust, leiab kohus, et
R. arvamuse saamiseks summas 950 eurot (ilma käibemaksuta). Asjatundja arvamuse kulu on põhjendatuks pidanud ka hageja. 12. Kostja lepingulise esindaja kulude osas märgib kohus, et
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate poolt näidatud ajakulu käesolevas menetluses kokku 14,62 h on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Ka hageja on nõustunud kostja lepinguliste esindajate poolt õigusabi osutamiseks kulunud ajaga.
Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus
lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3435,4 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 742,1 eurot (taotletud summa 4177,50 – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 3435,4 eurot). 15. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 4 2-23-5086 16. Vastavalt
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt
lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
Hageja on tasunud hagiavalduselt 03.04.2023 riigilõivu 2100 eurot. Hagist loobumise avalduses on hageja taotlenud riigilõivust poole tagastamist. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 1050 eurot seoses hagist loobumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tagastamisele kuulub riigilõiv summas 1050 eurot ja vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING arveldusarvele nr xxxx, Xxxx. 17.
lg 8 esimeses lauses on sätestatud, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse, ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada. 18. Seoses hagist loobumisega ja menetluse lõpetamisega tühistab kohus 14.06.2023 algusega kell 11:00 määratud kohtuistungi aja (
19.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.