1-09-21596/117

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-09-21596 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.E, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 13.07.2009 ja lõpp 13.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.08.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, B.E-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.E on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.11.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,8,10, § 199 lg 2 p 4,8 ja § 328 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 7 aastat vangistust. 1 KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus karistusele Harju Maakohtu 30.04.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa mõistes B.E-le liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks luges kohus 13.07.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 25.08.2016 toimunud kohtuistungil taotles B.E enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et vabanemisel asub elama vanemate juurde, lähedasteks on ema, isa ning vend ja suhted lähedastega on head, sõpru ei ole. Selgitas, et on otsutatnud narkootikume enam mitte tarvitada ja et tal on olnud vanglas aega oma elu üle järgi mõelda. Kinnitas, et varasema kriminaalhooldusega ei saanud hakkama, kuid tahab nüüd normaalselt elama hakata ja mitte olla vanglas. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad karistused ei ole B.E-le mõju avaldanud arvestades tema korduvkaristatust. Prokurör on seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida B.E käitumist õiguskuulekuse suunas. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele, tema narkoprobleemidele ja kehtivatele distsiplinaarkaristustele. Samuti on prokurör seisukohal, et tulenevalt kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning jõhkrusest ei saa karistuspoliitiliselt aktsepteerida sellise isiku kergekäelist vangistusest vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglas kannab karistust viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Läbivalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumid ning materiaalse kasu saamise soov sõltuvusprobleemi rahuldamiseks. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. B.E käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 2 Kriminaalhooldusametniku analüüsist nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse vanemate juurde Tallinnas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul on vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik: kinnipeetava ema sõnul on talle vanemate poolt tagatud igakülgne tugi perekonna poolt ning B.E on koju oodatud. Seega on isikul olemas toetav tugivõrgustik vanemate näol. Küll ei saa aga märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse tausta ning negatiivse mõjuga isikuid. Ka kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja ka ametlikult töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Vangla iseloomustuse kohaselt isik töötamise suhtes erilist huvi ei väljenda ja enne vangistust oli tema sissetulek peamiselt ebaseaduslik. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul kinnipeetava majanduslikku toimetulekut ja seda olukorras, kus isiku vastu on tasumata nõudeid umbes 8191 euro ulatuses ning vabanemisfondis on üksnes 246,72 eurot. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, teda on korduvalt karistatud väärteokorras narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise eest. Enne vangistust oli isikul kohustus läbida sõltuvusvõõrutusravi, mida ta aga ei teinud. Kinnipeetav sooritas süütegusid narkootikumide ostmiseks vajaliku raha hankimiseks. Kohus on seisukohal, et sõltuvusainete tarvitamist saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, sest juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks narkootikumide haknkimiseks. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetava vend on narkosõltlane ja viibis metadooni ravil. Positiivseks peab kohus asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“ ning omandanud keevitaja eriala. IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse iseloomustuse kohaselt on isik õpingute ajal näidanud end heast küljest ja õppetööga hästi toime tulnud. Seega on B.E vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 80% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%, mida saab lugeda keskmisest kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb vägivaldses käitumises, vara- ja isikuvastaste süütegude toimepanemises. Ohu tõenäosus on kõige suurem, kui isik on tarvitanud narkootikume ja/või kui tal on rahalised raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on maksmata nõudeid, töökoht puudub ning iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik või puudub üldse. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub kinnipeetav sageli mõtlematult ja impulsiivselt, probleemide lahendamise oskus on puudulik, on kalduvus enesekontrolli kaotamisele ja agressiivsusele. Korduvkaristatus viitab kuritegelikele hoiakutele ning motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest. Vajadusel teeb isik ametnikega koostööd, kuid 3 pigem omakasu eesmärgil ning on korduvalt püüdnud põgeneda. B.E on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, seega ei ole isik õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. B.E puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4